Tikri Päevaraamat

Ja saabki ring peale – aiast teen postituse kunagi hiljem, kui seal ka reaalselt mingit aega veedan :D Viimaseks jätsin elutoa kui mu hetke kõige lemmikuma ruumi terves majas… Ehkki köök ja vannituba on sellega suht võrdsed… No kõik on lihtsalt niiiiiii imeline, andke andeks, et ma end kordan, aga kümme aastat ootamist ja nõukaagset remonti, eks… Elan oma unistust ja olen vaimustuses.

Elutuba oli algusest peale selline, kus muuta ei soovinud üldse mitte midagi, kõik oli olemas – teleka vaatamise diivan, lugemise diivan, kenad kapid, kirjutuslaud… Ok, jah, asjade jaoks oli ruumi vähevõitu, nii et ühe kapi juba ostsime lisaks ja võib-olla ostame teise veel. Aga see üldjoontes ka kõik, väga pikka juttu ei tule.

Kogu elamise kohta saan öelda veel üldiselt seda – super on, kui on SOE. Ma ju totaalne külmavares, varasemad elamised kõik soojustamata – pliidiga andis väga soojaks kütta, aga pikalt ei pidanud, töölt koju jõudes ja hommikul ärgates oli ebameeldivalt jahe, temperatuurikõikumised suured. Nüüd on aga soojustatud maja, soojustatud põrandad… Õhksoojuspumpa pole pidanud kordagi kasutama (aga on kindlasti asendamatu abiline külmal ajal reisile minnes), igapäevasest pliidi kütmisest piisab. Ahju kütame vastavalt ilmale – vahepeal kütsime iga päev, vahepeal jäi mitu päeva vahele. Ja temperatuur alla 18 kraadi eriti ei lange. No korralikku talve pole muidugi ka olnud, nii et eks ole näha… Aga senini ikka absoluutselt imeline.

Panen kõigepealt ühe pildi varasemast, kus näha, et algselt oli punase diivani kõrval lillepostament:

Ja edasised pildid ongi juba “valmis” elutoast. Esimene ring on tehtud tolle päeva õhtul, kui olime teise ringi poest tolle kapi ostnud, teine ring järgmisel päeval päikesega :)

Teleka saime koos elamisega :D Meil on nüüd siis üle 10 aasta päris telekas. Mina pole seda küll siiani vaadanud, sest harjumust endiselt pole, aga tean, et saaksin vaadata TLC-d igal hetkel, kui soovin :D Plika vaatab Nickelodeoni, Poiss pisut ka, aga eelistab pigem arvutimänge :) Kaaslane vaatab igasugu sarju, neid küll arvutist, mis telekaga ühendatud – koos vaatame vahel filme. No jube mõnus on, kui on elutoas hea koht ja suur ekraan, täiega mõnuleme.

Punane diivan on minu lemmikoht elutoas, kus ma olen harjunud oma läpakaga istuma või lugema, vahel ühineb minuga ka Kaaslane. Arvutilaua tagant leiab enamasti Poisi või Kaaslase. Plika õpib punasel diivanil. Telekat vaatavad kõik teised rohkem kui mina.

See nurgakapp, mille peal on lilled, oli alguses pildil olevast uksest (mis viib esikusse) paremal nurgas. Mingi hetk tõstsime ümber, sest see sobis sektsiooni juurde paremini ja nii sai selle ukse kõrval oleva osa täitsa vabaks muude asjade jaoks.

Hetkel on seal too lillepostament, mille ära tõstsime, et kapile ruumi teha, ja üks kassi ronimispuu. Ja peegel oli juba enne. Pikemas perspektiivis on võib-olla plaan sinna ka üks kõrgem kapp või riiul panna, sest asju on endiselt palju… Õigemini, mina suutsin oma asjad kuidagi ära mahutada, aga Kaaslane pole siiani saanud oma vanast elamisest kõike üle vaadata ja kaasa kolida. Kuna vend elab endiselt seal ja ruumi on küllaga, siis aega õnneks on… Küll jõuab :D

Mis mind selle elutoa juures vaimustab – päike paistab pikalt sisse, kogu päevase aja ja õhtupoole ka… Õhtul mitte väga pikalt, ma täpsemalt ei oskagi öelda. Aga päike annab elule nii palju juurde. Elutoas olla on mõnus :)

Selle kapiga seal elutoa nurgas olen üsna rahul – mu meelest sobib ülejäänud komboga täitsa hästi. Kallivõitu ju oli teise ringi poe kohta (ma olen ära hellitatud, tean – aga siiski, 90€!), samas ilus ja praktiline. Ja no vaadake, kui imelised pitskardinad!

Kasside lemmikaken. Minu lemmiklaud :P Selle laua kõrvale nurka on vaja tegelikult mingit madalamat kappi, kus peal hoida kõiki meie kotte, mida hea välja minnes kaasa haarata… Praegu on need kõik põrandal.

Mis ma oskan kokkuvõttes öelda? Kui mitu korda olen ma möödunud postituste jooksul kasutanud sõnu “super”, “vaimustav” ja “imeline”? Ma olen NII tänulik, et tegime selle otsuse võtta nii suur laen ja osta juba renoveeritud kodu – et meil oli rahaliselt võimalik seda teha. Ma ilmselgelt ei ole remondiinimene ja ma olen nii tänulik, et õnnestus leida imeliselt sisustatud kodu, mille saime endale kogu mööbli, vaipade, kardinate ja telekaga :D Kui palju närvikulu ma säästsin, sest ei pidanud ise sisustama! Nägin, mis on, see meeldis – ja ei ole pidanud pettuma. Nagu eelmiste postitustega selgeks sai, on tegelikult päris palju väiksemaid ja suuremaid asju, mida sooviks muuta, et elamine oleks veel mõnusam ja meie vajadustele vastavam. Aga juba praegu on elukvaliteet nii hüppeliselt tõusnud, et selle kõigega on aega. Ma lihtsalt elan. Ja naudin. Ja tasapisi nokitsen kõike mõnusamaks.

Vannituba on NII oluline, pesemas käib ju iga päev mitu korda. See peaks olema ilus, puhas, soe ja funktsionaalne. Mäletan oma joovastust, kui saime eelmises kodus pärast ligi kolme aastat tehtud vannitoa säästuremondi – isegi sel kujul oli vahe meeletult suur. Need nõukaaegsed plaadid pärast vuukide värskendust enam isegi ei häirinud ja PVC põrandakattena ka mitte. Kõige häirivamad olid torud, mis olid kogu aeg märjad, valge värv koorus maha, kõik sodi jäi külge kinni… Ja vuugivahed olid siiski ka piisavalt heledad, nii et vanni juurest läksid need pruunikaks ja tahtsid muudkui küürimist.

Nii et ma vandusin endale, et uues kodus ei tule ühtki heledat vuuki :D Aga jah, vahepealses majas läks vannitoaremont hoopis põhjalikult tuksi – õigemini siis mitte otseselt tuksi, aga igal juhul ei kukkunud miski välja nii, nagu plaanitud. Võib-olla ma kajastan seda blogis kunagi põhjalikumalt, võib-olla mitte – vaatame :D

Vannituba ja köök on kaks kõige kallima ja keerulisema remondiga ruumi elamises ning kui maksta kallist raha renoveeritud elamise eest, siis need PEAVAD olema ilusad ja sobivad. Võtke nüüd lahti suvaline kinnisvaraportaal ja vaadake kõiki neid rõlgeid värvikombinatsioone, mida muidu igati korralikult remonditud vannitubades kohata võib… Või on need lihtsalt valged ja igavad…

Meie praeguse kodu vannituba paistis piltidelt igati meeldiv. Küll ehk mitte mu unistuste vannituba, aga kena ja sobiv – nagunii plaanisime kindlalt teha teisele korrusele ka vannitoa, mis oleks siis jäänud põhikasutusse – alumine aga pigem WC-na ja saunas käies. Meil oli eelmise maja vannitoa jaoks pott, valamukapp koos valamuga ning peeglikapp juba kõik ostetud – kolisime need kaasa plaaniga need tulevikus ülemisse pesuruumi panna.

Juhtus aga nii, et pärast kuu aega siin elamist ja pesemist otsustasime ühehäälselt – alumine vannituba on pesemiseks nii mõnus, et pole mõtet seda üles üldse tehagi. Oluline on vaid WC, sest vot pissihäda on küll tihti hilisõhtul ja öösel ning ÜLDSE ei viitsi siis trepist alla ronida… Ja kaks WC-d on meie pereliikmete arvuga igati kohane. Aga pesemisharjumused on meil sellised, et meie Kaaslasega käime duši all hommikuti, lapsed õhtuti. Seega pole ka mingit järjekorda ukse taga :) Hommikul ärkame meie varem, käime mõlemad pesus ära – kui lapsed ärkavad, käivad hambaid pesemas. Õhtuti käivad nemad üheksa paiku pesus, meie peseme hambaid palju hiljem. Kõik töötab :)

Praeguses vannitoas on mitu asja, mida sooviks muuta endale sobivamaks ja mida saamegi muuta – aga põhiline ehk plaadid-vuugid ning pesemise osa funktsinaalsus on kõik lihtsalt super. Olen alati soovinud dušikabiini või vanni asemel lihtsalt kardinaga eraldatud dušinurka – nii on minu meelest kõige mugavam ja kõige vähem küürimist. Ülemine osa seinast on valge, mis annab avarust. Alumine osa värviline, mis teeb ruumi minu jaoks õdusamaks – sinakasroheline erinevates toonides on mulle ka alati väga meeldinud. Üldmulje on rahulik ja hubane. Plaadid on üldmuljelt ühevärvilised, aga õrna mustriga. Ükski vuugivahe pole hele. See kõik omakorda tähendab, et veesete ei paista välja ja ma ei pea mitte midagi küürima :D Absoluutselt imeline! Reaalselt, ma olen siin elanud üle kuu aja – kraanikaussi ja potti peab muidugi puhastama, riiuleid ja peeglit ka, aga kõik ülejäänu ehk seinad ja põrandad… Põrandalt tõmbame pärast duši all käimist suurema vee kokku ja põrandaküte kuivatab ülejäänu kiirelt. Põranda käin vahel tolmuimejaga üle. Muus osas aga paistab kõik täiesti puhas ja korras :D Ideaalne laisa inimese vannituba :D

Ideaalis oleks ma soovinud pesuruumi osa ülejäänud põrandast väikese “astmega” sentimeeter-paar madalamale… Aga selles vannitoas, jumal tänatud, on ruumi piisavalt ja kalle õigesti ehitatud, nii et dušikardinast teisele poole jõuab vett minimaalselt ja selle saab väga kergelt ära kuivatada. Samuti on pesemise osa piisavalt suur, mahutamaks kaks inimest… Meil on Kaaslasega traditsiooniks koos duši all käia, kui selleks aega on – st kindlasti mitte tööpäeva hommikutel, aga näiteks pärast jooksmas käimist ja vahel nädalavahetustel… Seal mahub lahedasti ära isegi rohkem kui kahekesi, nagu me saunapäevadel oleme järele proovinud :D

See ümmargune peegel on üks asi, mis läheb kindlasti välja vahetamisele, sest ei sobi meie kasvule üldse. Kui ma seal normaalselt seisan, näen rinda :D Klaasist riiul ka ei meeldi, seda on väga tüütu puhastada. Meil on ju eelmise maja vannitoa jaoks ostetud valamukapp ja peeglikapp, mis on väga ilusad ja hetke plaan ongi need nüüd mingil hetkel alumisse vannituppa panna. Olen aga natukene mures – äkki hakkab häirima, kui selles suht kitsas ruumis on ukse pealt vaadates järsku mingid kapid ees? Praegu on mõnusalt avar, sest valamul on ainult kitsas jalg ja üleval ei ole üldse mingit kappi… Samas NII väike see vannituba ju nüüd ka ei ole… Ühesõnaga, ilmselt proovime kõigepealt nii, et toome need kapid lihtsalt sisse ja saame visuaalselt ehk paremini aru… Aga seda kõike kunagi hiljem.

Dušš on väga mõnus – meil ju vanas kodus oli ühine segisti dušile ja kraanile, eraldi on palju parem. Ja selline variant, kus ühelt poolt reguleerid soojust, teiselt poolt survet – ka väga mugav. Lisaks tavalisele duši hoidjale teine hoidja ka allpool (kus dušš sel pildil ongi) – samuti super, just laste jaoks.

Ma ei olegi lõpuni ära otsustanud, kas ma soovin, et pesuvahendite riiul oleks dušile lähemal või on nii ka ok. Üldiselt tunnen duši läheduses puudust ainult seebialusest – selle võiks küll lisada, paljud dušihoidjad ongi koos seebialusega, meie oma miskipärast mitte. Ülejäänud totsikud võivad mu meelest olla edasi seal, kus on – mõnes mõttes ongi parem, kui pole kogu aeg jooksva vee all. See riiul ka nii armas, ümmargused vormid mulle meeldivad. Aga vist väheke roostes, nagu ajaga ikka läheb. Põrandakaabitsal murdsin üsna alguses varre ära ja uus maksab ainult paar euri… Ostmiseni pole ikka jõudnud, sest corona tõttu enam ehituspoodi eriti ei satu. Ja saab praegu ka kasutada küll :D

Selle akna ees häirib ribikardin, mis on viltune ja üsna kole. Vahetaks millalgi välja – polegi kindel, mis oleks kõige lihtsam ja soodsam variant, et aknast sisse ei näeks (kõrvalasuva maja teise korruse aknast on täpselt hea vaade, nii et ilma ei saa), aga valgust tuleks maksimaalselt. Ehituspoest saab vist mingeid kleebitavaid kilesid osta selleks puhuks? Akna(klaasi) välja vahetamine oleks kindlasti kallim, seda ei viitsiks. Ega enne ilmselt ei jõua selleni, kui vannitoas muid uuendusi läbi viima hakkame… Ehk siis – kunagi hiljem :)

Selle ukse taga oleva riiuli vahetame kunagi tulevikus kindlasti välja kapi vastu, sest mulle ei meeldi ülearused asjad silma all, pigem kinniste uste taga. Selle kapi ostmine/ehitamine ei saa aga toimuda enne, kui on valmis ehitatud ülakorruse WC, sest ilmselt tulevad siis lisaks mingid torud, mis vaja sinna kappi peita. Seega hetkel on, nagu on. Kuna see riiul on ukse taga üsna peidus, siis väga ei häiri ka. Ühesõnaga kõik need planeeritud muudatused vannitoas seisavad ka hetkel ülemise korruse WC ehituse taga, mis ei juhtu ilmselt lähikuudel. Ja see on ok. Sest ka praegu on kõik piisavalt hea :)

Ja muidugi SAUN! Ma pole kunagi olnud väga suur saunasõber – sellest ajast saadik, kui Mudal käima hakkasin, olen küll saunatamist mõnevõrra hindama õppinud, aga koju sauna pole kunagi soovida osanud. Kaaslane on see-eest suur saunasõber ja nagu mingis varasemas postituses mainisin – sauna olemasolu oli tema jaoks täiesti arvestatav argument selle elamise kasuks.

Saun on väike ja elektrikerisega, aga meie perele täpselt sobiv – üles mahutab isegi kaks täiskasvanut ja ühe lapse, aga võib ka nii, et üleval kaks täiskasvanut, all kaks last. Ja no ikka NII mõnus on kodus saunas käia, pean tunnistama… Üllatavalt palju naudin seda. See on kuidagi nii ulmeline ja utoopiline, isegi üle kuu aja hiljem, et ma saan KODUS saunas käia :D

Ühesõnaga tuli välja, et vannituba ületas kõik mu esialgsed ootused – mis on suur kergendus pärast eelmise maja kogemusi. Ma olen ausõna NII õnnelik ja tänulik, et kogu see elamine on meie eest imeliselt korda tehtud – ma maksan suurima rõõmuga seda laenu ja naudin…

Otsustasin uue kodu tutvustuse teha pigem (paari) ruumi kaupa, et postitused ei veniks liiga pikaks. Esimese postituse teen kõige suurema segadusega “läbikäigu”ruumidest, mis on hetkel endiselt täis kolimisest lahti pakkimata asju, kuna pole neile veel head kohta leidnud ja panipaigaruumi on hoolimata täismöbleeritusest vähevõitu. Pole jõudnud sellega lihtsalt tegeleda, oma osa on ka selles, et teisel korrusel on plaanis pisut suuremad muudatused, mida ei saa praegu kohe veel teha.

Esimesel korrusel on meil kaks esikut, millest ühest pole praegu üldse pilte ja ei viitsi teha ka, kuna seal eriti midagi pole. Tänavapoolne esik on kütteta ruum, seal on nagi, peegel, riidekirst ja sügavkülm. Tulevikus soovime sinna panna põrandakütte ja ülejäänu kuidagi loogilisemalt paigutada – küllap ma siis pildistan ja küsin nõu ka :)

Tagumine esik on pisut suurem “läbikäigu”ruum, millele me pole siiamaani head nimetust leidnud. Mu jaoks on see oma olemuselt pigem koridor, samas koridorid on pikad ja kitsad, see suht ruudukujuline. Igatahes, köögist läheb uks tagumisse esikusse, kust lähevad omakorda uksed terrassile ja vannituppa (sealt edasi sauna) ning trepp ülemisele korrusele.

Vaade trepist alla. Jalatsikapp oli siin olemas – on küll praktiline, aga meie pere jalatsivarudest mahub sinna ehk… Veerand, heal juhul :D Pole veel selgeks mõelnud, kuidas täpselt jalatsimajanduse lahendame. Kõrval on näha riiul, mille kolisime kaasa mu vanast kodust. Ostsime selliseid kunagi Eksabikaasaga mitu tükki üsna olematu hinnaga Scano vabrikupoest – üks oli köögis, teine koridoris mütsiriiul, kolmas väiksem laste mütsiriiul – nüüd siis ajutiselt on kaks suuremat püstises olekus, et võtaks vähem ruumi ja saaks põrandale panna, et lihtsalt OLEKS KUSAGIL ASJU HOIDA. Täiesti ajutine lahendus, aga parem kui kastid.

Trepi alla mahtuvad täpselt boiler ja pesumasin.

Vaade trepilt. Otse ees terrassiuks, sellest paremal uks kööki.

Suured riidekapid olid sisse kolides juba olemas. Mõlemas oli algselt riidepuude riputamiseks puu – ääretult suur oli me rõõm, kui avastasime kapi otsast riiuliplaadid ning kapist seest kandurid… Seega ühe riidekapi saime ümber teha riiulitega kapiks – ja see on juba NII asju täis… Teises kapis ripuvad praegu kõik hooajavälised õueriided ja mu suveriided, mis vajaks läbi pesemist, sest eelmises kodus olid sellises riidekapis, mis kergelt haises… Kapi alumine ning ülemine riiul on samuti tuugalt asju täis, riiete all kogu vaba ruum ka. Hooajavälised õueriided tänavapoolsesse esikusse ei mahu, seega neile oleks ikkagi kohta vaja… Muidu tahaks kangesti selle kapi ka riiuliteks teha (riiuleid küll rohkem pole, peaks plaadid muretsema siis sobivas mõõdus). Või siis teha osast kapist jalatsikapi, mul tuttav pakkus just meile täpselt sobiva mõõduga jalatsiriiuleid neli tükki, mis ära kuluks, vaja vaid siinid osta… Ah, ma ei tea, kõik on lahtine :D

Trepi alla mahtus lisaks boilerile ja pesumasinale ka kasside liivakast – täpselt sellises mõnusas eraldatud kohas, et ei jää kellelegi ette ega riiva ka oluliselt silma.

All pildil olev kitsas Jyski kapp/riiul on olnud minuga aegade algusest saati ehk ostetud kõige esimesse Tartu üürikasse pisut pärast Plika sündi – algselt elutuppa, sest sobis oma mõõtudelt täpselt mingisse kitsasse kohta, järgmises Tartu üürikas oli ilmselt ka kuskil elutoas, siis üheksa aastat me Pärnu kodu koridoris. Praegune koht on siin täiesti ajutine, majutades tööriistu ja koristusvahendeid… Selle koha peale peaks tulema aga hoopistükkis kuivati, nii et ma ei ole veel lõpuni enda jaoks selgeks mõelnud, mis sellest kapist siis pikemas perspektiivis saama peaks. Või kas peaks ikkagi ümber otsustama ja ostma kuivati asemel pesumasina, millel ka kuivati funktsioon, sest praegune on juba kümme aastat vana ja need uued kuivatiga on kuuldatavasti täitsa asjalikud – ja kapiruumi on ka hädasti vaja… Samas eraldi kuivati on KINDLASTI asjalikum kui kaks ühes ja ma juba valisin selle peaaegu välja ja… Oeh. Ei tea, ühesõnaga :D

Vannitoa uksest paremal on näha me akutolmuimeja “kodu” ehk laadimispesa, tolmuimeja ise oli ilmselt tol hetkel kuskil mujal, kus seda parasjagu kasutasin. Kunagi kirjutan sellest pikemalt :D

Ja siin on ka näha veel kaks mütsiriiulit ajutises kasutuses.

Liigume edasi ülemise korruse koridori. Pärast piltide tegemist nädal tagasi vedasin enamik kaste alt üles, seega all on hetkel pisut rohkem ruumi ja üleval veel rohkem kaste, kui praeguse postituse piltidel.

Sellel pildil läheb kraanikausi tagant trepp alla. Ehk trepist üles tulles otse ees on kapp, mille sees on akumulatsioonipaak või muud taolist, no ühesõnaga kõik see süsteem, mis köögi keskküttepliidist igale poole vett laiali ajab, köögi põrandakütte ja ülemise korruse radikate jaoks. Kapi ees on siiani Napsie kast – ma päris täpselt ei teagi, miks seda pole veel välja visatud :D  Kapi kõrval on uks praegusesse Poisi tuppa.

Üleval ei ole hetkel pesuruumi ega WC-d ning kraanikausil on ka vesi kinni keeratud, nii et see lihtsalt ON seal. Äkki liigub tulevikus WC-sse, mida alles plaanime.

Suures riidekapis koridoris on hetkel meie riided, sest meil on kõige väiksem magamistuba, kus praegu ühtki kappi pole – saaks mahutada, aga pole jõudnud tegeleda ja mõtleme siiski tubade vahetamisele Poisiga, kui see aga juhtub, oleks kõik jälle hoopis teisiti… Riidekapi kõrval on peeglikapp ja öökapp, mille tõstsime välja oma praegusest magamistoast ja mida meil ilmselt vaja ei lähe – sobiksid stiililt Plika tuppa, kus on aga palju katusealust ruumi ja lihtsalt ei mahu. Need näevad piisavalt ägedad välja, et võiks müüki panna, aga millal me ükskord selleni jõuame, eks ole näha.

Vasakul meie praeguse magamistoa uks. Nagu siit pildilt näha, siis kogu selle asjadekuhja all on tegelikult üks mõnus tugitool. Beebide lamamistool tuli koos majaga (nagu ka söögitool ja võrevoodi – eelmiste omanike lapselaps oli parasjagu selles vanuses). Lille tagapool kasutasid kassid liivakastina, mistõttu Kaaslane installeeris sellele katte… Tahaks selle ära anda, aga pole jõudnud tegeleda, see on ka nii raske, et trepist alla peaks seda potti vedama kaks meest.

Kui me otsustaks ära, kuhu tuleb WC (ja soovitatavalt ka ehitaks selle valmis), saaks vahetada ära magamistoad, saaks riidekapi oma tuppa ja kasutada koridorikappi panipaigana ülejäänud asjade jaoks, mõelda ka mõnele lisakapile, et asjade hoiustamise ruumi juurde saada, aga jah… Kõik asjad on üksteisega seotud. WC asukohta pole veel ära otsustanud ja hetkeseisuga poleks ehitamiseks ka piisavalt finantse, peaks selleks kõigepealt pisut raha kõrvale panema.