October 2014

TĂ€nasida rÔÔmud ja suure ringi kĂŒsimus une teemal

Töö, ikka töö. Kui tavaliselt on minu tööpĂ€evad tundide arvult pigem lĂŒhemad ning ma ei ole tööl kunagi ĂŒksi, siis tĂ€na oli uus kogemus – asendasin ja olin terve 10h pĂ€eva ĂŒksinda. Mul ei olnud mingeid erilisi ootusi, aga ma ei osanud arvata, et ma seda nii vĂ€ga naudin – olin isegi veel Ă”htuse sulgemise ajal energiat tĂ€is.

Üks klient uuris, kus ma enne töötasin ning mu vastuse peale kĂŒsis – ja tulid sealt siia? Ma ĂŒtlesin, et jah – ehkki eelmine töö meeldis mulle ka vĂ€ga, siis siin tunnen end veel paremini. Ta ĂŒtles, et seda on nĂ€ha, ma sobin siia 🙂 Et ta on palju kĂ€inud teistes sarnastes kohtades, kus on nĂ€ha, et töötaja on vaid töötaja. Aga seda tööd saab teha tĂ”eliselt hĂ€sti vaid siis, kui ise usud. Ja minu silmist paistab see vĂ€lja, et ma usun. Ja see on see, mis eristab ning paneb kliendid tagasi tulema.

Mis te arvate, kas mul oli pĂ€rast tema lahkumist tĂŒkk aega suu kĂ”rvuni vĂ”i mitte 😛 Ma olen selle kliendiga igati nĂ”us, igas punktis – ma tunnen, et olen ise selline ja valisin ka oma töötajad vastavalt sellele. SĂ€ra silmis, usk, tahe oma teadmisi teistega jagada, soov informeerida ja aidata teha parim valik. Ja nii me siin olemegi kĂ”ik kolmekesi koos, sĂ€ra silmis. Ja NII HEA on tööl kĂ€ia. Sest me tahame teha just seda tööd ja me saame omavahel nii hĂ€sti lĂ€bi. TĂ”eline nauding!

Aga nĂŒĂŒd teisel teemal – kas teie magate piisavalt? Kas teil on mingi kindel rutiin – lĂ€hete magama ja tĂ”usete kindlal ajal? LĂ€heb teil hommikul iseenesest uni Ă€ra?

Ma pole kunagi olnud hommikuti maailma raskeim Ă€rkaja vĂ”i vahetult pĂ€rast Ă€rkamist sandis tujus, aga samas olen ma siiski alati armastanud poole ööni ĂŒleval olla ning hommikuti on uni alati niiii magus – seda tihti isegi siis, kui ma ei ole poole ööni ĂŒleval ja olen normaalsel ajal magama lĂ€inud. Kui ma kord juba ĂŒles saan ja esimene uni on silmist pĂŒhitud, naudin oma hommikut tĂ€iega, aga just see voodist ĂŒles saamise hetk – see soe mĂ”nus voodi, kust ei taha kohe kuidagi vĂ€lja ronida, nii vĂ€ga tahaks nĂ€pistada veel mĂ”ned minutid…

Kuna ma tean, kui oluline on piisav puhkus ĂŒldise heaolu jaoks, siis ma vĂ€ga-vĂ€ga tahaks endale seda vĂ”imaldada. Sestap reegel, mille kohaselt ma peaks tööpĂ€evadele eelnevatel Ă”htutel sulgema arvuti hiljemalt kell ĂŒksteist ning lugema siis rahulikult raamatut, kuni poole tunni-tunnikese pĂ€rast tuleb loodetavasti mĂ”nus uni.

Ja kuigi ma tean, et keha harjutamiseks ja rutiini juurutamiseks oleks seda vaja teha IGAL Ă”htul, hoolimata sellest, kas jĂ€rgmisel pĂ€eval on vaja kella peale tĂ”usta vĂ”i mitte… Siis nagu nĂ€ete – niipea, kui vaba pĂ€ev on ees ootamas, venib Ă”htu plaanitust tunduvalt pikemaks. TĂ€na nĂ€iteks on lihtsalt positiivset energiat ja mĂ”tteid on nii palju, et tahan neid jagada – tahan tegutseda, mitte magada. Keha on tegelikult vĂ€sinud kĂŒll – mĂ”nusalt vĂ€sinud, nagu pĂ€rast kĂŒmnetunnist tööpĂ€eva ikka. Paraku pole see nii suur vĂ€simus, mis paneks mĂ”nusalt suigatama – see on tĂ€pselt selline vĂ€simus, millega on mĂ”nus voodis vedeleda. Ja vaim, see on Ă€rgas… See ei taha ĂŒldse magada.

Nii ma siis kirjutan blogi, ehkki kell on peaaegu ĂŒks.

Aga nĂŒĂŒd on rÔÔm jagatud ja kĂŒsimus kĂŒsitud, seega panen siiski arvuti kinni ning katsun selle elava vaimu raamatulugemisega korrale kutsuda ja unereĆŸiimile hÀÀlestada. Tahaks ju homme normaalsel ajal ĂŒles saada 🙂

Pean rÔÔmu vÀlja laskma

Eelmisel reedel kirjutasin, et terve oktoobri kestnud laiskusperiood on liiga pikaks veninud ja tahaks tegutseda. Tasa, aga targu hakkasin selle poole pĂŒĂŒdlema ja nĂŒĂŒdseks olen juba ĂŒsna hoos 🙂 Olen jĂ€lle ideid ja mĂ”tteid tĂ€is, teen rohkem, jĂ”uan rohkem, olen rÔÔmsam.

Plikal on köha, nii et otsustasime eile Ă”htul ta nĂ€dala lĂ”puni lasteaiast koju jĂ€tta. Kui muidu on mu töö ĂŒsna paindlik, nii et saan vajadusel vĂ”tta vaba pĂ€eva vĂ”i töötada kodust, siis just tĂ€na ja homme polnud see kuidagi vĂ”imalik. Eile Ă”htul kell ĂŒheksa sebisime talle paari telefonikĂ”nega kaheks pĂ€evaks lapsehoidmise. TavapĂ€rane variant ehk minu ema jĂ€i seekord Ă€ra, sest ta on just need pĂ€evad Tallinnas. Aga mul oli tĂ€na vĂ”imalik alles lĂ”una paiku tööle minna, siis viisin Plika Abikaasa vanaema juurde. Homme pean mina töötama 10-20, aga hommikul saan viia Plika Abikaasa ema poole, kuni too kella kaheks tööle lĂ€heb ja teise poole pĂ€evast oli nĂ”us hĂ€dast vĂ€lja aitama minu ema mees. On kĂŒll veidi logistikat, aga on pĂ€riselt olemas inimesed, kes saavad aidata – ja oma panuse andis ka minu ema, kes jĂ€ttis noiks kaheks pĂ€evaks laenuks oma auto, mis teeb logistika oluliselt lihtsamaks. See on nii mĂ”nus. TurvavĂ”rgustik – sellepĂ€rast ongi PĂ€rnus nii hea elada. Perekond annab nii vĂ”rratult palju juurde.

Teine pĂ”hjus, miks ma tĂ€na rÔÔmustan, on mu töö. Ma armastan oma tööd ja teen seda alati rÔÔmuga, aga tĂ€na oli kuidagi eriliselt rahulduspakkuv pĂ€ev, kus ma tĂ€iega nautisin seda, mida tegin, inimesi, kellega koos töötan, keskkonda, kus ma töötan… Lihtsalt imeline, et see töö minu ellu tuli. Tahaksin sellest kirjutada pikemalt ja pĂ”hjalikumalt, aga ma veel mĂ”tlen natuke. PĂ”himĂ”tteliselt vĂ”iksin, sellest ei juhtuks midagi. Aga see nĂ”uab aega ja mul on hetkel muu eluga nii palju tegemist, et pikalt arvuti taga istuda ei malda. Rohkest logelemisest sai sellist sorti kĂŒllastumus, et pallide mĂ€ngimiseks ega sarjade vaatamisekski pole kannatust – isegi RSS lugejat pole viimase kahe pĂ€eva jooksul suutnud lĂ€bi lugeda. Ja nii on mĂ”nus.

ÜhesĂ”naga ma kunagi kirjutan pikemalt – kui on kannatust ja aega. Praegu lihtsalt pidin tulema ja kiirelt paar lĂ”iku kirja panema, sest rÔÔm oli nii suur, et tahtis vĂ€gisi seest vĂ€lja tĂŒkkida. Kohe nii vĂ€ga tahtis, et rikkusin reeglit, mille kohaselt kell ĂŒksteist peaks arvuti olema kinni ja ma ise pestud hammastega voodis une-eelset raamatut lugemas. Mida ma nĂŒĂŒd kohe tegema lĂ€hen 🙂

PÀrnus pere keskel on nii hea ja mul töö on lihtsalt parim!

PallisÔltlase statistikanurk

Hoiatus! KĂ€esolev postitus on arusaadav ainult teistele pallisĂ”ltlastele, ĂŒlejÀÀnud vĂ”ivad selle rahulikult lugemata jĂ€tta.

Ligi aasta tagasi jĂ”udsin ma edetabelis esikohale ning tĂ”desin veidi ĂŒle kuu aja hiljem, et kauaks ma sinna ei jÀÀ. TĂ€pselt nii ka lĂ€ks, terve selle aasta olen olnud kolmas, esimesel ja teisel kohal ikka Piia ja Mutt – kord ĂŒks, kord teine. Viimasel ajal Piia.

Eelmise aasta lĂ”pus istusin pikalt kinni tasemel 261. Selle aasta veebruaris jĂ”udsin 340. tasemeni, mille tegin Ă€ra alles augustis, ÜhesĂ”naga pallides oli pool aastat seisak, millest neli kuud tegin vaid pĂ€eva taset, kaks kuud suvel oli tĂ€ielik paus. Ja ega ma selle ĂŒle Ă”nnetu polnud, uue tööga harjuda ja oma elu elada oli piisavalt pĂ”nev, ei tundnud mĂ€ngimisest puudust.

Aga oi, kuidas ma olen need viimased kuud jĂ€lle pallide mĂ€ngimist nautinud! Ühegi teisega mĂ€nguga ei anna seda naudingut vĂ”rrelda – olen kĂŒll igavushetkedel mĂ”ningaid proovinud, aga kĂ”ik sama kiirelt kustutanud. Candy Crush ja Farm Heroes, mida on vastupidiselt pallidele mĂ”nus puutetundlikul ekraanil nĂ€puga vedada, on mul nutikas poesabas ootamise ja muude potentsiaalsete arvutist eemal veedetavate igavushetkede tĂ€itmiseks alles, aga muul ajal ma neid reeglina ei nĂ€pi.

bubble witch saga topMiks ma seda kĂ”ike ĂŒldse praegu kirjutan? Eks ikka sellepĂ€rast, et olen alates eilsest Ă”htust jĂ€lle pallimĂ€ngukunn – esiteks tahtsin uhkeldada, teiseks lihtsalt mĂ€rgi maha jĂ€tta, kolmandaks pole ammu pallide statistikat teinud.

Teisel kohal on Piia, kolmandal Mutt, neljandal Minna, viiendal Nadja, kuuendal Birgit. Aasta jooksul on nad kÔik mingil hetkel mÀnginud, aga tundub, et praegu oleme aktiivsed mÀngurid vaid mina ja Minna. Eks ta on kÔigil nii, et muu elu nÔuab tÀhelepanu ja mÀnguhood kÀivad peal lainetena.

Aga statistika.

Saartel on tegemata 34-10, 36-10, 39-10, 40-10, 42-10, 53 alates 3, 54 alates 7. Maailmu on seal hetkel kokku 63, nii et kui mul pÔhimaailm lÀbi on, vÔib jÀlle sinna piiluda.

PĂ”himaailmas olen kolmandal lehel ja ĂŒsna lĂ”pus, tasemeks hetkel 471. Punkte on 1 168 210, tĂ€hekesi 1785.  KĂŒmme kuud tagasi oli tase 261, punkte 744 060, tĂ€hekesi 1348. Areng 😀

JĂ€rgmise statistika vĂ”iks teha aasta lĂ”pus. NĂ€iteks 28. detsembril. Siis on pallide mĂ€ngimise kolmas aastapĂ€ev 😛

Laste Ôueriided ajavad mind endiselt hulluks

Eelmise aasta kevadega vĂ”rreldes pole suurt midagi muutunud 😛 Ikka olen kogu aeg hĂ€das, mida selga panna. Õigemini just praegu olen, sest ilm on nii vahepealne.

Kuni sooja oli nii 10 kraadi ringis, oli ĂŒsna lihtne – Ă”hem mĂŒts, tavalised sĂ”rmikud, riieteks jopp ja pĂŒksid – sellised enam-vĂ€hem vihma- ja tuulekindlast riidest ning seest riidest voodriga. Kui tundus, et ilm on nats jahedam, sai jopele dressika ja pĂŒkstele sukkpĂŒksid alla pandud. Jalas kuiva ilmaga botased, vihmaga kummikud.

Kui tuleb talv, siis on soojad talvekombed, paksud ĂŒsna veekindlad Ă”uekindad, tuukrimĂŒtsid.

Aga praegu on sihuke pooletoobine olukord. Ilm on nii kĂŒlm, et need Ă”hukese voodriga riided enam kĂ”lba, samas talvekombe jaoks tundub veel vara. Puuvillased mĂŒtsid on liiga Ă”hukesed, aga tuukrimĂŒtside jaoks tundub vara. SĂ”rmikud on liiga Ă”hukesed, aga talvekindad tunduvad liiga paksud 😛

Botastega on kĂŒlm, saapad tunduvad veel liiga paksu voodriga. Ostsin lastele Magaziinist jĂ€rgmise suuruse tĂ€pselt samad poolakate kummikud, need imekerged ja lambavillast voodriga (€14.90) – eelmisel aastal kĂ€isid nad nendega Ă”ues KOGU AEG – terve talve. Aga vist ei ole normaalne kogu aeg kummikutega kĂ€ia? Mis siis, et kerged ja soojad? Hingavus on ju ikkagi null…

Plikal vĂ€hemalt on saapaid ootamas, tervelt kolm paari. Ühed on vist nats Ă”hemad ka, ilmselt need ma peangi talle praegu “maha mĂŒĂŒma”. Aga Poiss on igasugu jalatsite suhtes niivĂ”rd pirts… Tal on lai jalg, nii et kĂ”ik ei sobi ja kui ka sobib, siis ta on nii kannatamatu, et kui jalga panemine pole imelihtne, on kohe kisa lahti. Tal ka ei ole praegu ĂŒhtki paari saapaid ootamas ja mul ei ole mitte mingisugust tahtmist talle neid otsima minna, sest saapad on kallid, aga raha ei ole, talle ei meeldi neid proovida ja ta eelistab nagunii kogu aeg kummikud jala otsa lĂŒkata, sest see on kĂ”ige kergem. Nii et mulle tundub, et praktilistel kaalutlustel ma vĂ”iks vist Poisil rahumeeli ainult kummikutega kĂ€ia lasta ja Plika siis kannab neid saapaid, mis olemas on.

Plikal ja Poisil on mĂ”lemal lisaks Ă”hukese voodriga jopele ja paksule talvekombele sellised vahepealsed joped, mis on siiski soojema voodriga, aga ei tundu praeguse ilma jaoks liiga paksud. Nendega nad lasteaias kĂ€ivadki. Ainus hĂ€da on aga see, et need ei ole eriti tuule- ega veekindlad – mitte kĂŒll pĂ€ris tavalisest riidest, aga siiski ĂŒsna… No pigem vist linnariided. Kuna mul aga paremat pole, siis kĂ€ivad nendega. Dressipluus on ka alati all.

Poiss kannab pakse talvepĂŒkse. Tundub kĂŒll vara, aga kui Ă”hukese voodriga on kĂŒlm, siis mis muud valikut on? Plikal ei ole sooje talvepĂŒkse, nii et tema kĂ€ib endiselt Ă”hukese voodriga pĂŒkstega – paneb Ă”ue mĂ€ngima minnes alla sukkpĂŒksid JA retuusid. Mis on ka suht tĂŒĂŒtu variant.

KĂ”ige hullem lugu on mĂŒtside-sallide-kinnastega. Puuvillased kahekordsest riidest mĂŒtsid, mis neile Norrast ostsin ja mida nad soojema ilmaga kandsid, pole vĂ€ga praktilised – kĂ”rvad kipuvad kogu aeg vĂ€lja. TuukrimĂŒtsid on talvel asendamatud, aga praegu tunduvad liialt palavad ja Plika oma jĂ€i nagunii vĂ€ikseks. Poisi oma on alati halvasti istunud, aga oleme ikka kasutanud (suurus 52, mis peaks kĂ”igi eelduste kohaselt olema vĂ€ike, sest Poisil on suur pea, aga tegelikkuses vajub silmile… VĂ€hemalt vajus eelmisel talvel). Siis on neil veel Norra H&Mist ostetud fliisvoodriga mĂŒtsid, millel on kĂ”rvakohad pikemad, nendega on komplektis ka fliisvoodriga labakud (siin postituses on nĂ€ha nii mainitud tuukrikad kui H&Mi komplektid, aga sealsed Ă”uekindad kadusid Plikal Ă€ra ja lĂ€ksid Poisil katki). Nonde mĂŒtsidega nad hetkel kĂ€ivadki, aga Plika oma on laiaks veninud, istub eriti halvasti ja no Poiss tĂ”mbab selle nii suvaliselt pĂ€he, et kĂ”rvad jÀÀvad tihti paljaks.

Sallina oleme kasutanud buffe, mis on liiga laiad ja pole mugavad, nii et nĂŒĂŒd seome enamasti kaela kolmnurkseks volditud puuvillased rĂ€tid, seda tegime ka eelmisel aastal. Aga see on ka vĂ€ga halb variant, sest ei kata piisavalt – salli ja pluusikaeluse vahele jÀÀb ikka paljast ihu. Plikal on ka mĂŒtsiga sobiv pikk soe sall, aga see on liiga pikk ja ebamugav siduda.

Äkki peaks tegema sarnaselt Leeni eelmisele Ă”ueriiete postitusele jĂ€etud kommentaaris mainitule ja muretsema lastele mingid Ă”hemad kĂ”rge kaelusega sviitrid, mis Ă”ue minnes alati jope alla panna? Lahendaks salli probleemi, aga ma ei kujuta ette, et nad viitsiks seda sviitrit kogu aeg ĂŒle pea selga vedada – me oleme seni alati kasutanud mugavuse pĂ€rast lukuga jakke, aga kĂ”rge kaelus ja lukk ei kĂ€i kokku 😀

No ja kindad. SĂ”rmikutega kĂŒlm, talvekindad on mu meelest jube paksud. Fliisvoodriga labakud on kenad linnakindad, aga ilmselgelt mitte Ă”ues mĂ€ngimiseks.

Ma vaatasin laste mĂŒtse-salle-kindaid SeppĂ€lĂ€st, Lindexist, Takkost, Maximast, Magaziinist… KUSKILT ei leidnud midagi, mida oleks tahtnud osta. KĂ”ik sallid olid kas tavalised pikad, mille kasutamiseks nad on veel liiga vĂ€iksed, vĂ”i siis sellised kraelaadsed ja fliisvoodriga, mis tundus sobilik pigem talveks, kui praeguseks.

Kindad ongi kĂ”ik kas Ă”hukesed sĂ”rmikud-labakud, voodriga kootud labakud vĂ”i paksud talvekindad. Mingeid vahepealseid Ă”hema voodriga veekindlaid kevad-sĂŒgiskindaid ei nĂ€inud kuskil. Ilmselt oleks pidanud otsima beebipoodidest vĂ”i spordipoodidest, aga mĂ€ngu tuleb veel rahaline pool. Mul ei ole vĂ”imalik osta kahele lapsele €15 maksvaid kindaid… Seega nĂŒĂŒd ongi nii, et kĂ€ivad talvekinnastega, mis pĂ€rit Takkost – Plikale ostsin eelmisel aastal €8 eest, Poisile paar pĂ€eva tagasi tĂ€pselt samasugused, olid alla hinnatud €5 peale. Need ei tundu kĂ”ige mugavamad ja ilusamad, aga on soojad ja ajavad asjad Ă€ra…

MĂŒtsid… No milline see pagana mĂŒts praegu olema peaks? Mulle tundub tuukrikas ikkagi kĂ”ige praktilisem, et ei peaks salli pĂ€rast muretsema (ka rahalise poole pealt – tavaline mĂŒts ja kraesall maksavad mĂ”lemad ĂŒhepalju ja sama raha eest saaks juba tuukrika, mis on 2in1). SeppĂ€lĂ€s olid ĂŒsna kena vĂ€limusega tuukrikad, aga akrĂŒĂŒlist ja fliisvoodriga ja one size oli Poisile nagu tiba vĂ€ike ja Plikale nagu tiba suur. Pluss fliis ega akrĂŒĂŒl ei vaimusta mind. Samas – endalgi on talvemĂŒts akrĂŒĂŒlist ja kĂ”rvade osal on fliisist vooder ja pole mul hĂ€da midagi… Nii et sellest vĂ”iks vist mööda vaadata. Aga kas selle mĂŒtsiga praegu palav pole? Lindexis oli ka mingi tuukrikas, millel oli mĂ”nusam riidest vooder, aga see oli ĂŒsna igava vĂ€limusega. Kui ma juba mĂŒtsi tĂ€ishinnaga ISE ostan, siis see vĂ”iks ju vĂ€hemalt ilus ja mugav olla ja ĂŒlejÀÀnud riietega sobida?

Poisile pĂ€randatiÂ ĂŒks ĂŒsna mĂ”nusa lĂ”ikega Lenne mĂŒts, millel on riidest vooder ja kootud pealisosa, vĂ€ike nokk ja kĂ”rvadele ulatuv osa veidi pikem, aga kenasti ĂŒmber, mitte lehviv, nagu H&Mi mĂŒtsidel. Paraku on see mĂŒts talle tsip vĂ€ike ja kĂ”rvad kipuvad vĂ€lja, muidu tundub praeguseks ilmaks ideaalne olevat. Kuna salliprobleem aga jÀÀb, tundub ikkagi praktilisem tuukrikas.

Argh. Nii ma olengi omadega kokku jooksnud. Ja lapsed kĂ€ivad ikka lasteaias sallidega, mis jĂ€tavad pool rinda paljaks, mĂŒtsidega, kust on kĂ”rvad vĂ€ljas ning kinnastega, mis on mĂ”eldud talveks. Ja lambavillase voodriga kummikutega. JaÂ ĂŒkski asi teisega eriti kokku ei sobi, nii et nad nĂ€evad parajalt jaburad vĂ€lja.

Samas ma olen nii kohutavalt tĂ€nulik selle eest, et meil on senini soojad joped-pĂŒksid-kombed teiselt ringilt tĂ€itsa tasuta kĂ€tte tulnud – kui ma oleks pidanud need kĂ”ik ostma, oleksin vĂ”lgades. Tuukrikad ja Lenne mĂŒts on ka teiselt ringilt, aga need on kĂ”ik vĂ€ikseks jÀÀnud vĂ”i muul kombel ebasobivad. No ja ma ometigi peaksin suutma osta oma lastele mĂŒtsid! Kinnastega kuidagi veel saab, aga mĂŒtse on vaja. Ja ma ei tea, mida osta vĂ”i kust otsida. Et oleks ilus, praktiline, parajalt soe ja jĂ”uaks selle eest maksta kah.

Mida teie lapsed praeguse ilmaga Ă”ues kannavad? VĂ”i kas Ă€kki ongi normaalne lastele juba praeguse ilmaga talvekombe selga toppida? Lihtsalt alla ei pea siis esialgu palju panema ja…? Ja Ă€kki ma kujutan ette, et tuukrikaga praegu palav on? Talvel on neil ju nagunii enamasti mĂŒtsil veel kapuuts peal, nii et praegu siis Ă€kki ilma kapuutsita ongi paras? Aga kust saaks hĂ€id ilusaid tuukrimĂŒtse?

Googeldasin nats ja leidsin Lenne kevad-sĂŒgis tuukrika, millel on nii pealiskiht kui vooder puuvillast. Midagi sellist oleks praeguseks ilmaks ju ideaalne. Aga ma ei tahaks kirjut, ma tahaks ĂŒhevĂ€rvilist. Ja samas ma tahaks, et ĂŒhevĂ€rvilisel mĂŒtsil oleks midagi, mis selle ilusamaks teeks, sest niisama mĂŒts on sihukese kondoomi vĂ€limusega 😀 SellepĂ€rast mulle SeppĂ€lĂ€ omad meeldisid – poistel musta vĂ€rvi ja pingviininĂ€oga, tĂŒdrukutel selline ilus sĂŒgavroosa ja vist kass vms… ÜhesĂ”naga ĂŒhevĂ€rviline mĂŒts, aga looma nĂ€gu ja kĂ”rvad. Ainult et jah… Ei istunud hĂ€sti. Peaks ehk uuesti proovima, sest midagi vĂ€ga hullu ei olnud ja need olid siiski parimad variandid, mis leidsin.

VĂ”i nojah. Ilmselt tasuks enne siiski kĂ€ia lĂ€bi lasteriiete poed – Beebikeskus Papiniidus ja Port Arturi kolmanda korruse omad, neis peaks Lenne ja Huppa esindatud olema. Ja ilmselt ikkagi spordipoed ka… Oeh. TĂŒĂŒtu 🙂

Scroll to Top