Oct 312014
 

Töö, ikka töö. Kui tavaliselt on minu tööpäevad tundide arvult pigem lühemad ning ma ei ole tööl kunagi üksi, siis täna oli uus kogemus – asendasin ja olin terve 10h päeva üksinda. Mul ei olnud mingeid erilisi ootusi, aga ma ei osanud arvata, et ma seda nii väga naudin – olin isegi veel õhtuse sulgemise ajal energiat täis.

Üks klient uuris, kus ma enne töötasin ning mu vastuse peale küsis – ja tulid sealt siia? Ma ütlesin, et jah – ehkki eelmine töö meeldis mulle ka väga, siis siin tunnen end veel paremini. Ta ütles, et seda on näha, ma sobin siia :) Et ta on palju käinud teistes sarnastes kohtades, kus on näha, et töötaja on vaid töötaja. Aga seda tööd saab teha tõeliselt hästi vaid siis, kui ise usud. Ja minu silmist paistab see välja, et ma usun. Ja see on see, mis eristab ning paneb kliendid tagasi tulema.

Mis te arvate, kas mul oli pärast tema lahkumist tükk aega suu kõrvuni või mitte :P Ma olen selle kliendiga igati nõus, igas punktis – ma tunnen, et olen ise selline ja valisin ka oma töötajad vastavalt sellele. Sära silmis, usk, tahe oma teadmisi teistega jagada, soov informeerida ja aidata teha parim valik. Ja nii me siin olemegi kõik kolmekesi koos, sära silmis. Ja NII HEA on tööl käia. Sest me tahame teha just seda tööd ja me saame omavahel nii hästi läbi. Tõeline nauding!

Aga nüüd teisel teemal – kas teie magate piisavalt? Kas teil on mingi kindel rutiin – lähete magama ja tõusete kindlal ajal? Läheb teil hommikul iseenesest uni ära?

Ma pole kunagi olnud hommikuti maailma raskeim ärkaja või vahetult pärast ärkamist sandis tujus, aga samas olen ma siiski alati armastanud poole ööni üleval olla ning hommikuti on uni alati niiii magus – seda tihti isegi siis, kui ma ei ole poole ööni üleval ja olen normaalsel ajal magama läinud. Kui ma kord juba üles saan ja esimene uni on silmist pühitud, naudin oma hommikut täiega, aga just see voodist üles saamise hetk – see soe mõnus voodi, kust ei taha kohe kuidagi välja ronida, nii väga tahaks näpistada veel mõned minutid…

Kuna ma tean, kui oluline on piisav puhkus üldise heaolu jaoks, siis ma väga-väga tahaks endale seda võimaldada. Sestap reegel, mille kohaselt ma peaks tööpäevadele eelnevatel õhtutel sulgema arvuti hiljemalt kell üksteist ning lugema siis rahulikult raamatut, kuni poole tunni-tunnikese pärast tuleb loodetavasti mõnus uni.

Ja kuigi ma tean, et keha harjutamiseks ja rutiini juurutamiseks oleks seda vaja teha IGAL õhtul, hoolimata sellest, kas järgmisel päeval on vaja kella peale tõusta või mitte… Siis nagu näete – niipea, kui vaba päev on ees ootamas, venib õhtu plaanitust tunduvalt pikemaks. Täna näiteks on lihtsalt positiivset energiat ja mõtteid on nii palju, et tahan neid jagada – tahan tegutseda, mitte magada. Keha on tegelikult väsinud küll – mõnusalt väsinud, nagu pärast kümnetunnist tööpäeva ikka. Paraku pole see nii suur väsimus, mis paneks mõnusalt suigatama – see on täpselt selline väsimus, millega on mõnus voodis vedeleda. Ja vaim, see on ärgas… See ei taha üldse magada.

Nii ma siis kirjutan blogi, ehkki kell on peaaegu üks.

Aga nüüd on rõõm jagatud ja küsimus küsitud, seega panen siiski arvuti kinni ning katsun selle elava vaimu raamatulugemisega korrale kutsuda ja unerežiimile häälestada. Tahaks ju homme normaalsel ajal üles saada :)

  6 Responses to “Tänasida rõõmud ja suure ringi küsimus une teemal”

  1. Täpselt samad sõnad – ma olen alati armastanud poole ööni üleval olla. AGA siinses sotsiaalses ühiskonnas, kus lasteaed algab kl 8 ja kool algab kl 8 ja no suur osa töökohtadest kah alustavad kl 8… no pole lihtsalt võimalik endale sellist lõbu lubada ilma et ei oleks tõsiseid tagjärgi (loe: puudujääke päevases elus). Oli üsna reegel, et magama läksin heal juhul kl 1 öösel, aga ikka väga sageli lausa kl 3. Ja oli ikka tegu, et nädalalõpuni vastu pidada, sest päeval olin suht zombi.

    Nüüd pesamuna sünnist saadik (või no juba mitu kuud enne seda) olen ma totaalselt muutnud senist rütmi. Kui varem juhtus kuus kahel õhtul, et ma enne kl 22 magama jäin siis nüüd juhtub kuus kahel õhtul, et ma PEALE 22 magama lähen.
    Ja tänu sellele ma saan nüüd ka aru, MILLINE vahe on elada väljamaganuna :)
    Lapsega olen sada korda rahulikum, tööl ei vaju silmad kinni, nädalavahetused ei kao 100% väljamagamiseks. Mul on ELU :)
    Väikese lapsega oli tegelikult üsna kerge seda uut rutiini saavutada – lihtsalt läksin koos temaga magama ja äratuse eest muretses juba laps :D Nüüd ta muidugi enam sellist assisteerimist õhtuti ei vaja, aga rutiin on käes ja tunne on ka käes, mille välja puhkamisest olen saanud ja seda enam kaotada lihtsalt ei taha.

    Samas need ööd, mis ma nüüd harva endale kuu jooksul luban… neid ma naudin ka ikka täiega. Aga selles on sul õigus, et need kõrvalekalded rikuvad ikka üsna mitmeks päevaks jälle rütmi ära. Ja sellest on jälle nii kahju.

    No mitte kuidagi ei saa kõike head korraga. Valima peab :)

    Võibolla kunagi pensionärina hakkan jälle öösiti elama, praegu tahan koos oma lapse ja muude tegelastega ikka päeval elus olla :D

  2. Tikker, sa kasutad järjekindlalt sõna “tänasida” valesti. “Tänasida” on mitmuse osastavas käändes ja tähendab “tänaseid”, sina aga kasutad seda pidevalt olukordades, mis nõuavad mitmuse nimetavat käänet (“tänased”).

    • No näed, polnud õrna aimugi. Reegleid ma ju nagunii ei tea, kirjutan nii, kuidas õigem tundub – enamasti see toimib, aga alati mitte. Kurja juur on teadagi väljend “Tänasida toimetusi ära lükka homse varna”, kust see sõna on meelde jäänud ja muidugi ma pole kunagi mõelnud, et seal on see tõepoolest mitmuse osastav.

      Aga ma nüüd nii usin ei ole, et hakkaks seniseid kirjutisi muutma. Edaspidi lihtsalt olen targem :)

  3. Mul on hea meel, et Sulle pakub Sinu töö selliseid emotsioone :) Nii peabki olema. Ja klienditeenindaja silm peabki särama – Eestis kahjuks kohtab seda veel harva, aga ma usun, et kui on sellised inimesed nagu Sina ja Sinu meeskond, siis me jõuame sinna ka, kus meil on igal pool särasilmsed teenindajad ;)

    Unest – mina olen suvest saati maganud täpselt nii palju kui mul und on. Ja see tähendab ka seda, nagu siin eelnev kommentaator märkis, et vajadusel magan koos lapsega nt lõunaund ja lähen nendega koos õhtul magama. Ma olen lihtsalt oma elus teinud muudatuse, et mu elu ei juhi arvuti ja sotsiaalsus, vaid minu lapsed :)
    Ja asja hea külg on, et ma ei ole viimased peaegu 4 kuud kasutanud äratuskella – usaldan oma bioloogilist kella ja ptuihptuihptuih siiani ei ole pidanud pettuma :)
    Muidugi viimased nädal aega on mul pigem probleem sellega, et ma ärkan liiga vara :D Uni läheb ära aegajalt kell 3 või kell 5-6. Aga ma usun, et selles võib “süüdistada” Vemma vitamiinidega toidulisandit, mida ma hakkasin tarbima.
    Igal juhul – omast kogemusest võin öelda, et kui enne lapsi olin ma öökull, kes armastas öösiti üleval istuda ja netis olla, lastega stressasin ma päris mitmed aastad hoolega, et ma ei saagi oma rütmis edasi elada, siis nüüd viimased 4 kuud olen ma oma suhtumist muutunud ja mu elu ning une kvaliteet on aina paremaks läinud.
    No ja veel – mina nt ei usu seda arstide juttu, et peaks magama 8 tundi, muidu on suur jama. Ma usun, et iga inimene peaks magama täpselt nii palju, kui tal und on :) Kes saab hakkama 5 tunniga, kes vajab 10t tundi – inimesed on ju erinevad :)

  4. Mina ei saa end nimetada ei hommiku-ega õhtuinimeseks, olen päevainimene. Kui 7 paiku ärkama peab siis läheb käima minek veidi aeglaselt ja kohe ei hakka rõõmsat ringi toimetama. Kui saan 8-ni magada olen värske ja teotahteline. Õhtul sama, kuskil 23-ni püsin üsna tegusana, peale seda läheb juba mõttetöö aeglaseks ja olemine uimaseks. Muidugi hetkel juhib minu graafikut üks 14-kuune väikemees. Meeleldi läheks ka titega koos 9 paiku magama aga kuna päevasel ajal ta mul omi asju teha ei lase siis olen võtnud selle riski, et panen tite magama ja naudin paar-kolm tundi päris oma aega, vaatan segamatult telekat ja teen arvuti taga koolitöid. Hommikune äratus on tite heldusest sõltuvalt vahemikus 6.20-7.20 ja mina hommikuti seega paras zombi aga kuna see on ju ajutine siis katsun vastu pidada. Kui üldse enam ei saa siis kolin mõneks päevaks tite unegraafikusse ja magan ka päevauned kaasa.
    Üldiselt on ka minul normaalseks toimimiseks vajalik pidada reziimist kinni ja tõusta-uinuda igapäevaselt üsna samal ajal.

  5. Siin suurlinnas on und vahem kui Eestis vist – olen uleval kas 5:40 (siis kui trenni lahen) voi 6-6:30 siis kui toole lahen. Ohtul lahen magama 22 ja 23:30 vahel aga sageli votab mul magama jaamiseks 30-90 min aega.
    Such is life :) (nadalavahetustel magan 8ni :)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.