blogimine

Esimene lumi, puslemajandus ja blogi upgrade

/ blogimine, elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, jõulud, pusled, rõõm / 2 Comments

Tegelesin täna tükk aega oma blogiga. Olen siin minevikus kurtnud, et saan kirju limiitide ületamise kohta ja ilmselt on ehk põhjuseks vananenud PHP, mida ma ei saanud aga uuemaks muuta, sest siis ei töötanud värskuse järgi sorteeritud blogroll. Täna pärisin chatGPT käest aru, millist pluginat ma kasutada võiks ja vahetasin lõpuks välja. Jaurasin sellega tükk aega, et saada seaded selliseks, nagu vaja – kuna pidin lisama RSS linke ükshaaval, siis ei hakanud lisama neid, kes pole 2025 kordagi postitanud… Mis tähendab, et blogrolli jäi ainult 17 linki. No ma siis lisasin eraldi ka tasulised, mida jälgin, ehkki need ilmselgelt värskuse järgi ei uuene ja kui kõik teised tulevad mulle vähemalt meili peale, siis Mallut ma käingi lugemas vahel harva – siis, kui meelde tuleb… 😀

Igatahes, mulle endale tundub, et pärast kõiki toiminguid läks blogi leht hulka kiiremaks – kommenteerige teie, kas tunnete mingit vahet? Ma tegin ju erinevaid asju, puhastasin ka kõigest ebavajalikust ja mitmed pluginad keerasin kinni – kaasa arvatud selle laikimise oma. Jaurasin tükk aega ka sellega, et WP enda like button saada blogipostituste alla – tegin kõike, mis chatGPT soovitas, aga no seda ei saanud… Ehk jätkan mõni teine päev. Ma ei tunne ennast koodi näppides enam mugavalt, see on vist ainus asi, mis proovimata… Selle eest sain aga seadetes tuhlates eemaldatud tarbetu read more lingi, mis iga postituse lõpus oli, nii et midagigi!

Muus osas… No see lumi tuli näiteks väga ootamatult. Tore üllatus muidugi! Kaaslane vahetas täna autol rehvid ka ära… Ja võrkkiik ning ripptoolid olid juba enne esimest lund ära pandud, great success!

Tööl oli meil hästi põnev koolitus – Belbini meeskonnarollid. Sellest peaks kohe eraldi postituse kirjutama mingi hetk.

Nädalavahetusel sain ühe pusle ka kokku, Siimuke oli suureks abiks 😀

Kuna mul on sel kuul olnud mitu päris suurt ja olulist väljaminekut, siis oli mul ülitäpselt raha konto peal, et veel viimased püsikulud saaks makstud ja trenni kuukaart ostetud – igapäevaostudega aitab kuu lõpuni krediitkaart. Kuna on aga teada, et ootamatuid ülekandeid tuleb ikka ette, siis naersin, et peab mõtlema, mida annaks maha müüa. Konkreetselt millegi müümiseni veel ei jõudnudki, kui tuli kommentaar mu juunikuisele FB puslegrupi postitusele – müüsin toona puslesid ja unustasin hiljem kuulutuse kustutada. Kui tuli küsimus, kas pusled on alles, saatsin küsijale pildid nendest, mis hetkel saadaval… 11 puslet müüsin 45€ eest – neist kuus 500tk, mida nii palju ei osteta. Ja ostja oli nii tore – alati on vahva jutustada teiste pusleentusiastidega. Nii et kapp on nüüd tühjem ja kontol pisut raha jälle. Väga õigel ajal!

Pesin oma Didriksoni punase parka ka ära, tegin pildid ja panin müüki. No mis teha, soe toon, tuleb maha müüa 😀 Ehk leidub mõni huviline.

Käisin eile üle pika aja kiigujoogas – viimati ma olin Tartus ja enne seda jäi kolm korda ära, nii et kuuajane paus. Ja teate, kui äge lugu! Trennis käib ka üks prantslanna, kes küsis minult pärast trenni lõppu, kui riietusime – kas sa ostsid oma salli Sõbralt Sõbrale poest? Ma ütlesin, et mingist teise ringi poest kindlasti, aga täpsemalt ei mäleta. Tema ütles, et annetas selle salli sinna poodi ja et see on ostetud New Yorkist. Prantslanna, kes kohtus oma eestlasest mehega New Yorkis ja kes elab nüüd temaga Eestis… Ja tema New Yorki sall jõudis minuni ja meie sattusime ühte trenni. Kas pole lahe!

See sall on mul ikka juba jupp aega olnud, eelmisel sügisel sai sellega perepiltegi tehtud… Nii ilus roheline ja minu värvid.

Siin ma niisama tšillin buddha asendis… 😀

Jõulud hiilivad ligi. Peaks tuled üles panema… Jõululaule juba kuulame hoolega, küünlaid põletame, seapraadi sööme regulaarselt… Plika käis täna sõbranna juures piparkooke küpsetamas – kodus pole selleni veel jõudnud. Tahaks kuuske, aga kuna mõned okkad võiks soovituslikult kuni uue aastani küljes püsida, ei saa seda veel tuua… Detsembri alguses, mitte varem.

Või siis peaks sel aastal alternatiivse kuuse kasuks otsustama? 😛 Me muide tõsimeeli juba arutasime, et tegelikult meile ju mahuks kuues kass ka… 😛

Oli see alles nädal

/ blogimine, igapäevaelu / 3 Comments

Nädalavahetus on tavaliselt mõnus kodus toimetamise ja puhkamise aeg, aga eelmisel nädalavahetusel jäi puhkamise osa täiesti vahele.

Sel nädalal elas meie juures Plika kooliprojekti raames üks Soome noormees. Ta oli ääretult tore, temaga suhtlemine oli puhas rõõm. Lihtsalt, kuna Plikal oli sel nädalal ka kolm kontrolltööd, milleks pidi õppima, samas kui selle kooriprojekti pärast oli ta sunnitud osadest tundidest puuduma – lisaks tavapärased tantsutrennid… Siis tähendas see, et mingi päev puudus ta koori pärast füüsikast, kus võeti edasi mingit osa, mis oli ka töös… Üks õhtu õppis ta Kaaslasega poole üheteistkümneni füüsikat. Kes sel ajal soomlasega teetassi taga jutustas? Ikka mina 🙂 Nii et jah, sotsiaalselt äärmiselt väsitav. Terve nädala läksin iga päev liiga hilja magama. Tore oli ikkagi. Poiss sai ka kohe algusest peale soomlasega hästi läbi, bondisid seal arvutimängude teemal 😀

Neljapäeva õhtul käisin Sütevakas kooride ühiskontserdil – seal oli, ma täpselt ei teagi, umbes paarkümmend eestlast, paarkümmend soomlast, kes esitasid kokku 12 laulu. Osad koos, osad eraldi – osad eesti, osad soome, mõni isegi inglise keeles. Väga vahva oli.

Reedel käisin õekesega mitmes poes parkasid proovimas, et tõdeda – mitte ükski mudel ei meeldi, mitte ükski värv ei kõneta. Läksin selle peale Humanasse ja ostsin 3€ eest Vero Moda tumesinise jope. No kindlasti ei ole see nii vee- ja tuulekindel kui Huppa ja Didrikson, aga üsna soe ja seljas meeldib rohkem 😀 Muid asju ostsin ka, tegin neist isegi pilti, aga pildid ei tulnud head ja ma ei viitsinud rohkem sellega tegeleda, nii et las jääda.

Laupäeval olin eriti tubli – kohe pärast ärkamist hakkasin tegutsema. Panin pesu pesema, vahetasin kassiliiva, käisin duši all, midagi jõudsin veel sättida, kuni 11.30 oli kiigujooga… Pärast seda tulin koju ja toimetasin kella viie-kuueni välja, ainsad puhkepausid olid söögipausid. Õhtuks olin nii väsinud, et mitte midagi ei jaksanud. Sai lõpuks teleka ees lebotada, vaatasime järele näosaate esimese osa ja seejärel Masterchefi värske osa – seda isegi otse, reklaamidega. Asi, mida me pole teinud… Aastaid 😀

Lisaks tekkis mul eile õhtul peale kella kümmet kihk puslet panna. Võib juhtuda, et magama sain kell kaks 😛 Seda ei juhtu ka pea kunagi, tavaliselt lähen magama 22-23 paiku. Ma ei tea, mis juhtus 😀 Pusle muidugi õhtul kokku ei saanud, aga lõpetasin selle täna.

Natuke asjalik olin ka, aga peamiselt on täna olnud puhkepäev.

Kuna ma täna õhtul ootamatult ära väsisin, jäi blogipostitus õigel ajal kirjutamata ja kui see mul meelde tuli, olin juba liiga väsinud, et miskit asjalikku kirja panna. Aga no las ta jääda selline igav postitus siis seekord. Üritan nüüd hoida seda harjumust, et vähemalt korra nädalas blogin.

Pildikesed on reedesest kodukontorist. Läksin elutuppa midagi Plikalt küsima, istusin temaga rääkimise ajal korraks tugitooli – ja otsemaid tuli sülle Teet, kes minu süles viimasel ajal üldse tihti ei käi. Ega ma ju ei saanud siis kassi sülest ära tõsta… Palusin köögilaualt oma arvuti ja hiir ära tuua, sain viimased asjad kassi kõrvalt tehtud 😀

Mulle on tulnud kahe viimase nädala jooksul 3-4x automaatne kiri teenusepakkujalt, et mu leht on ületanud piiranguid. Kuna mu 300 vaatamist päevas seda kindlasti ei tekita, siis ma olen üsna nõutu. Olen käinud cPanelist vaatamas ja näinud, et mingitel hetkedel viskab üles küll, aga põhjust ju ei tea. PHP on mul uuendamata, selle kohta on mul olnud mõnda aega hoiatus – ei oska muud arvata, kui et sellega seotud. Ma ükskord isegi üritasin uuendada, aga uuemad versioonid ei töötanud. Üks plugin tekitas mingi errori ja ma ei osanud sellega midagi teha, panin siis vana versiooni tagasi. Aga peaks tegelema. Lihtsalt ma ei tea noist asjust enam mitte kui midagi. Oleks vaja leida keegi, kes jagab ja tahaks mind sõbramehe poolest tasuta aidata.

Tõenäoliselt, kui ma nüüd selle postituse üles panen, siis homme saan jälle ressursi ületamise kirja. Need on enamasti järgmisel päeval tulnud – aga kui esimene kord tuli üks, siis teinekord hiljem veel üks… Kui mitte kaks… Oeh. Kui viitsiks, koliks tagasi online, aga… Peamine põhjus, miks ma kunagi üldse oma serverisse kolisin, oli see, et ma soovisin nii värskuse järgi uuenevat blogrolli, mis on ainult Bloggeris, kui ka paroolipostitusi, mis on ainult WordPressis. Ja plugin, mis PHP errorisse viskas, on irooniliselt just seesama blogrolli oma… Nokk kinni, saba lahti… Pean ikkagi üritama sellega lähiajal tegeleda.

On teil muidu olnud tõrkeid, et leht ei tule vahepeal lahti? Sellega see kiri ähvardab vähemalt. Aga mul endal pole küll mingeid muresid olnud, kogu aeg saan ligi…

Ületasite füüsilise mälu piirangu (2097152KB). Selle tulemusena võis Teie veebilehe külastajatel esineda tõrkeid 987 korda.
Saavutasite serveri protsessori (CPU) kasutuse piirangu (200.0%) 70 korda. Teie veebilehe laadimiskiirust piirati ajutiselt, et vähendada protsessori koormust.

20 ja 40

/ blogimine, plika, rõõm, sünnipäev / 4 Comments

27. jaanuaril 2005 kirjutasin oma elu esimese blogipostituse. Tõsiasi, et blogil oli 20. juubel, meenus mulle alles mõni päev tagasi 🙂 Olen nüüd ametlikult poole oma elust bloginud.

20 aasta jooksul olen kirjutanud 4900 postitust. See teeb keskmiselt 245 postitust aastas. Rekordiline oli 2009 773 postitusega (esimene laps, kodune ema – täiesti arusaadav), kõige kasinam 2022 6 postitusega (ausalt ei tea, miks too aasta NII vähe oli). Aga üldiselt, vaadates postituste arvu, siis esimest korda vähenes see siis, kui 2014 tagasi tööle läksin. Ja alates 2017 läks veel poole vähemaks – olid segased ajad, millest ei saanud avalikult kirjutada ja suurema blogimise soone peale pole ma tagasi saanudki.

Aga eks ma ikka üritan. Järjekindlalt. Äkki kunagi tuleb päriselt uus hingamine 🙂

Olen reedeti alati kodukontoris – mul oli plaan täna kaks tundi tööd teha ning ülejäänud päev koristada. Plaanidega on teadagi nii, et jumal naerab… Tööd tegin lõpuks ca 4h, põhjalikuma koristamiseni jõudsin ikka alles õhtul. Õnneks pakkus Plika koolist tulles ennast mulle täitsa vabatahtlikult appi – kõigepealt pani söögilaua toolidele uued katted (riie oli mitu kuud tagasi ostetud, aga peale panemiseni polnud jõudnud), siis koristas elutoa ära (ega seal palju teha polnud, mõned asjad omale kohale ja igalt poolt tolmu võtta) ning lõpuks tegi suurema osa võileivatordist (ma natuke aitasin) ja singirullid. Mina samal ajal vehkisin koristada nagu hull, köögis ja mujal. Ja lõikasin 6kg kassitoitu sügavkülma. Nii et toimekas päev oli – üksi oleks olnud hirmus stressirohke ja pooled asjad tegemata jäänud, aga koos Plikaga oli mõnus toimetada. Nüüd ootan, et kuivati lõpetaks ja voodipesu kätte saaks. Siis võib magama minna. Homme ärkan juba 41-aastasena 🙂

Hakkab looma

/ blogimine, elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, rõõm, trenn / 9 Comments

Näe, unustasin eile õhtul blogimise ära 😛

Mul on endiselt kahetised tunded selle igapäevase blogimise suhtes. Kui oleks aega millestki sisulisemast kirjutada – suurepärane. Aga mul ju pole 😀 Palun öelge mulle, kui palju on päriselt neid, kes hindavad mu igapäevaseid kassipildipostitusi? Ma tean, et teid on, aga… Ma ikka aeg-ajalt tunnen, et see aeg oleks paremini kulutatud Clutterbugi Youtube’i kanali vanu videosid vaadates 😀

Mu eesmärk ilmselgelt ei ole lihtsalt igapäevaselt kassipilte postitada. Üritan lihtsalt blogimise harjumust hoida, et järsku jõuan kunagi tagantjärele mingite asjade kajastamiseni ka. Isegi kui ei jõua – siis on ju hea, kui ma jooksvalt kirjutan? Sest igapäevaselt saab vähemalt värsked emotsioonid kirja ka nö suuremate asjade puhul, mis elus vahel harva ikka toimuvad 😀

Igatahes. Täna oli teine postitantsu trenn. Läksin enda meelest paraja ajavaruga kohale – neli posti kuuest oli juba võetud. Õnneks üks vabadest oli seekord esireas, läksin sinna. Ja muidugi selgus, et oli keegi, kes pikemalt käinud ja harjunud seal olema, kes nüüd sai selle viimase, mis – nagu välja tuli – teistest kehvemini keerles. Ma selles mõttes väga suhestun, et kiigujoogas oli mul 4,5 aastat “oma” lina ja kui vahel harva keegi minust ette jõudis ja selle hõivas, oli mujal äärmiselt veider. No seal oli lisaks teema, et minu lina taga ei olnud teisi ja mu pikkadel jalgadel oli ruumi… 😛 Aga jah. Ma seletasin ka, et algaja ja tahan ees olla, et paremini näha, ta ei tundunud väga pahane olevat 😛 Ja ta on juba pikemalt käinud, seega pole see ees olemine nii oluline. Tal tulevad asjad juba päriselt välja, ilus vaadata.

Kui esimesel korral jõudsin suht viimasel minutil, siis täna oli aega teistega jutustada. Rääkisin, kuidas ma eelmine kord üldse matsu ei jaganud ja teised siis oma kogemustest, et kui esimene kord trennis olid, siis juba soojendus võttis nii läbi, et pärast seda oli tunne – rohkem ei jõua. Jaa, täpselt! Ja ma ei arva, et ma oleks maailma kõige kehvemas vormis. Midagi möödunud viie aasta kiigujoogast, jõusaalist, jooksmisest ja rattasõidust ometigi peaks olema mõjunud positiivselt mu füüsilisele suutlikkusele? Mis siis, et ma ei teinud ühtki neist väga tihti ning vahelduva eduga on olnud ühel või teisel pikemad pausid.

Igatahes oli pärast seda jutustamist endal kohe tahedam tunne ja ees nägin palju paremini ka, kuidas harjutusi teha. Mitte et enamik asju oleks välja tulnud, aga ma vähemalt sain enam-vähem aru, mida ma tegema pidin ja siis pusisin nii palju, kui oskasin. Ma küll arvan, et järgmiseks teisipäevaks on palju sellest ununenud, aga mis seal ikka. Oluline on see, et midagi naaatukene tuli välja ka. Ja kui ma ei suutnud teha (enamikke asju), siis ma vähemalt tegin nii palju (loe: vähe) kui sain ja naersin selle üle, et ma rohkem ei jaksa. Nii et win. Ma järgmisse trenni ei lähe enam hirmuga. Baby steps. Ainult et tuleb veel varem kohale minna, muidu ei pruugi esiritta saada.

Ilm oli täna autosõiduks ääretult kehv. Lumi on tee pealt ära sulanud, nii et kõik on must – pimedas, kui vihma ka sajab, vastutulevate autode tuled lihtsalt pimestavad ja nähtavus on olematu. No näiteks ülekäigurajal inimesi näha… Võimatu. Täpselt sellise ilmaga suutsin ma mõned aastad tagasi Karja ringil kellelegi ette sõita, sest ma lihtsalt ei näinud teda tulemas. Tagantjärele sain ka aru, et ongi pisut pime nurk… Olen pärast seda ekstra ettevaatlik seal. No ja muidugi samasuguse ilmaga ka.

Aga ongi hea, et ma olen sunnitud ise sõitma igasuguse ilmaga, sest see pidev kõrvalistuja olemine on ühelt poolt äärmiselt mugav, teiselt poolt lihtsalt võõrdun auto juhtimisest – ja kuna ma ei ole niigi väga hea juht, siis see pole just eriti hea variant.

Ikka tuleb igas ebameeldivas asjas midagi head leida, eks 😀

Ainult seda ma pole välja mõelnud, kuhu parkida, kui trennist tulles tahaks kiirelt raamatukogust läbi käia. Õigemini siis nende kapi ja tagastuskasti juurest, raamatukogu ise on selleks ajaks, kui sinna jõuan, enamasti kinni. Olen harjunud silla pealt sõites pisut enne raamatukogu tänava äärde parkima, aga kui Endlas on etendus, on see tänava äär ja kõik muu, mis vähegi teatrile lähedal, täiesti täis pargitud. Raamatukogu enda parklasse ma isegi ei tea, mis tagumisi tänavaid pidi saab 😀 Pimedas küll ei viitsi seal jukerdada. Ma üldse kehv parkija, kõik peab võimalikult lihtne olema. Viimati panin auto vana postimaja kõrvale tänavale, kus kogu aeg parkisin, kui kiigujoogas käisin, aga no sealt on jala käia pisut pikem maa, kui ma iga kord viitsiksin (kiigujoogas käies oli lähemal, haha). Laisk, tean 😀 Mugav, tean 😀 Ühesõnaga ei ole veel head lahendust välja mõelnud, aga neljapäeval peaksin jälle minema, mõnedel järjekorraga raamatutel kukub tähtaeg ja need vaja tagastada. Enne trenni minnes peaks lollaka ringi tegema, sest tänav raamatukogu juures on ühesuunaline… Laisk, tean 😀 Täiega esimese maailma mured, millest inimesed, kes on minust normaalsemad autojuhid, ilmselt väga aru ei saa.

Pikk blogipostitus eimillestki. Te ju saate aru, miks mul on omad kahtlused selle lobisemise mõttekuse suhtes? Mul on raske uskuda, et kedagi päriselt kotib see, et ma olen s*tt parkija 😀

Kassipildid on paratamatult Siimu ja Teedu kesksed. Nad on lihtsalt kõige rohkem pildis ja hetkel veel kõige nunnumad. Aga õige pea kasvavad nad sama suurteks volaskiteks kui ülejäänud kolm ja siis ehk olukord jälle tasakaalustub 😀

30 päeva

/ blogimine, elu koos kassi(de)ga / 1 Comment

Näe, kuu sai täis ja ei nutagi 😀 Ma vist katsun igapäevast blogimist jätkata, olgu pealegi enamik ajast ainult kassipildid – neid on ka mitme aasta jagu näitamata. Vähemalt jääb nii blogimise harjumus püsima ja jõulupuhkuse ajal jõuan ehk sisukamate postitusteni ka.

Blogi kujundusega on nii, et mobiilivaade läks mu arust 100% paremaks ja on täpselt selline, nagu vaja. Arvutist vaadates endiselt häirib, et kastid on nii kandilised – kindlasti oleks võimalik kuidagi koodi näppides need nurgad vähe ümaramaks saada, aga… Ma ei oska 😀 Ja hetkel pole jaksu googeldada kah.

Seadeid puurides sain aru, kuidas blogi nimi ja menüüriba üksteise alla saada, nii et nüüd pole enam see ülemine riba nii lai.  Menüü mahutasin ühele reale, kui panin “Kes on Tikker?” asemel lihtsalt “Kes?” 😀 See on küll tüütu, et päis scrollides paika ei jää, aga kui ma õigesti aru saan, siis selle eest peaksin kujunduse tasulise versiooni võtma – no, thanks. Ega see ülemine valge riba, kus vasakus ääres “Tikri blogi”, mulle ka sellisena väga ei meeldi – aga ma ei ole välja mõelnud, kuidas teksti suuremaks ja keskele saada. Ja igatahes on kogu see värk kahel kitsamal ribal, millest üks läks halliks (ma ei teinud midagi, ise läks :D), tunduvalt parem kui enne.

Mis mulle ei meeldi – et iga postituse juures pole enam edit nuppu, kust ma kiiresti muutma saaks, kui mõne vea avastan. Kui postitus on eraldi aknas lahti, pole postituse lõpus vanema ja uuema postituse linke, millele klikkides saab mugavalt edasi liikuda, kui tahta pikemalt lugeda. Lehe lõppu kerides on numbrilingid, millest saab minna postituste järgmistele lehekülgedele, aga need on rohelist värvi ja tikrite taustal, mis tähendab, et neid pole peaaegu nähagi.

Aga mulle tundub, et need kõik on praegu üle elatavad pisivead ja suures plaanis on see kujundus ikkagi meeldivam ja funktsionaalsem kui eelmine.

Kuna mulle tundus, et blogi leht laeb kaua, siis vähendasin postituste arvu lehel 10 pealt 5-le. Ma ju panen palju pilte ka, see teeb aeglasemaks. Tegelikult oleks laadimise mõttes kõige optimaalsem, kui igast postitusest tuleks ainult esimene lõik esilehele ja kogu postituse lugemiseks peakski peale klikkima… Aga lugejana on see on mu arust nii tüütu.

Üritasin kaasaegne olla ja lisasin like nupud ka 😛

Aga ma ikkagi küsiks pigem teie tagasisidet. Mis meeldib, mis ei meeldi, mis võiks olla teisiti?

Ja lõpetuseks muidugi kassipildid ka.

Scroll to Top