Sain just Jetpackilt kirja, et ma peaksin neile maksma hakkama, sest mu blogi on kuidagiviisi klassifitseerunud kommertslikuks. Nende AI support arvas, et äkki mul on kuskil mingid annetusnupud, mis peaks eemaldama – no ei tea, ausalt, ei leia 😀 Iga jumala aasta maksan domeeni eest ja serveri eest, ei teeni sentigi – aga nemad tahavad raha saada… Nagu ma aru saan, siis peamine põhjus on, et külastusi (või vaatamisi… ma ei mäleta enam) olla üle 5000 kuus. Mulle tundub, et keegi loeb hetkel mu blogi nagu raamatut? Kas on nii? 😀 Mingid ülivanad postitused tulid statside all üles, sellest järeldan.
Igatahes, kuna too AI mind aidata ei suutnud, kirjutasin supporti, kus päris inimesed peaks asja üle vaatama. Kui mul on tõesti kuskil mingid varjatud annetusnupud, siis juhendatagu, kuidas maha võtta. Kui asi on ainult külastuste arvus, siis raha need mulle ju sisse ei too. Eeldan, et ühel või teisel viisil see ära laheneb. Eks ole näha.
Mõtlesin tervisest ühe pikema postituse kirjutada, aga kulutasin sellele Jetpacki jamale nii palju aega ära, et nüüd midagi sügavamat ja sisukamat siia enam kirjutada ei viitsi, jäägu järgmisse nädalasse.
Aga paari puslet võin teile näidata, mis vahepeal kokku sain. Üks neist suisa 3D! Aga too oli lihtsalt ühekordse kogemusena tore, ma ikka jään oma tavaliste puslede juurde edaspidi 🙂
Nädalavahetus möödus mõnusalt, laisalt, koduselt. Eile käisin kiigujoogas ja hiljem Kaaslasega rannas jalutamas, täna olen terve päeva kodus olnud. Muus osas tavalised kodumajanduslikud tegevused (kassiliiva vahetus, pesu pesemine) ja kõige suuremas osas lugemine. Enamiku nädalavahetusest, võiks öelda, olengi diivanil mõnnanud, kasside ja raamatutega. Ideaalne puhkus!
Oli nii palju selliseid hetki, kus ma tundsin nii tugevat õnnetunnet, et ma saan teha täpselt neid väikeseid asju, mida ma kirjeldasin eelmises lõigus. Ma armastan oma elu, kodu, peret ja kasse!
Esimese raamatu lugesin eile ühe jutiga läbi – väga põnev, aga pikemalt selles tervisepostituses, mille kirjutamise edasi lükkasin.
Teisele ootasin aasta algusest saadik järjekorras, kuni nüüd lõpuks kätte sain – see on paras tellis, ligi 200lk on läbi ja üle poole veel ees. Naudin. Perrin on võrratu.
No ja niisama kassipilte kah lõpetuseks.
Need kaks tavaliselt ühel diivanil ei maga – kui nägin, jooksin kohe fotoka järele 😛
Oli vaid vaja eelmises kassipostituses mainida, et Siimuke ja Teet enam kahjuks nii tihti ja nunnusti koos ei maga, kui nad seda kohe tegid, et oleks uut pildimaterjali 🙂
Ümmargune on vorm.
Lapergune ka 😀
