Erilised hetked, oodatud sündmused – need on kõik väga olulised ja toredad ja nauditavad, aga leiavad aset ikkagi pigem harva. Enamasti on lihtne igapäevaelu. Seega minu jaoks on äärmiselt loogiline, et just see tuleb muuta võimalikult nauditavaks. Ja ma tõesti armastan oma elu, just neid väikeseid igapäevaseid tavalisi hetki. Need päriselt ka valmistavadki mulle arutult suurt rõõmu. Ja nii on väga mõnus elada, sest iga päev saab muudkui rõõmustada.
Kolmepäevane nädalavahetus oli oivaline. Magasin iga päev kella kümneni. Natuke sai asjalik oldud, aga enamjaolt pigem puhatud ja lebotatud.
Reedel käisin üle pika aja Humanas, olin seal päris pikalt, proovisin selga palju asju ja lõpuks ostsin… Ühe pluusi 😀 Siis tegin kiire tiiru ka paaris odavamas “päris” poes – lootuses, et äkki jääb ette mõni sobiv basic tank top… Ei jäänud – küll aga leidsin NewYorkerist allahindlusega tumerohelise pikkade käistega body trenni jaoks – mul üks juba on ja rangelt võttes teist vaja pole, aga 3€ ja minu värv 😀 Inimesel võib ju vaheldust olla.
Ühtlasi oli see reedene käik mu selle aasta esimene rattasõit. Nii mõnus! Mõtlesin laupäeval kiigujoogasse ka rattaga minna, aga nii külm ja tuuline tundus, et otsustasin siiski jalutada. Teel trennist koju põikasin uitmõtte ajel sisse ka ema poole, pole tal juba mõnda aega külas käinud.
Aga nii üldiselt… Lihtsalt olla kodus, oma pere ja kassidega… Ülim. Maailma parim koht, maailma parim seltskond! Ma võiks iga päev teile täpselt sedasama kirjutada 😀 Nii mõnus on koos toimetada, nii Kaaslase kui lastega. Nad on kõik nii toredad! Lapsed on nii asjalikud! Ja nii tore, et õeke nüüd Eestis elab ja mul igal nädalal külas käib! Sõpradega ma suhtlen suht harva ja kaootiliselt, sest enamik neist on teises linnas ja kõigil oma kiired elud – aga ma kuidagi üldse ei tunne, et mul millestki puudust oleks, põhimõtteliselt mu õde on mu parim sõber. Ma väga hindan seda, et mul on perega nii head ja lähedased suhted. Ei öelda ilmaasjata, et see on kõige alus.
Nii ma siis muudkui rõõmustan. Koos söömise üle. Koos toimetamise üle. Koos filmi vaatamise üle. Kaisus magamise üle. Kasside silitamise üle.
Jaanuaris panin kuus puslet, veebruaris ja märtsis mõlemas kuus vaid ühe… Nüüd on alles aprilli algus ja mul on juba kolm puslet koos. Sain jälle soonele 😀 No vahepeal oli lihtsalt kiirem aeg, sünnipäev ja kõik muu. Ja sai selle eest rohkem loetud. Aga puslet panna on nii mõnus! Neljapäeval lõpetasin ühe, eile teise, täna kolmanda… Tänasest pole küll veel valmis pilti, sest pime oli…
Sumenast (Pärnus on nüüd ka pood!!!) ostetud trühvli popcorn oli MAGUS. Ja trühvli maitset oli ülivähe. Samas omal jabural kombel maitses täitsa hästi. Uuesti küll ei ostaks 😛
Traditsiooniline pühadepilt ikka ka. Mune värvisime Plikaga alles eile õhtul, lilled lasin Kaaslasel täna tuua, sest ilma kollaste lilledeta ei saa seda pilti teha 😀 Ja kass jänese asemel, peab asja ära ajama 😀
Ja täpselt nii ilus elu ongi!
Sul on tore igapäevaelu, aga oskus seda nautida teeb suisa kadedaks. Ma saan ju iseenesest aru, et mu elul pole mitte midagi viga, tegelikult suisa väga hea on, aga ikka tahaks midagi veel ja “äkki on nurgataga midagi paremat ootel” – no püha issand, minu eas võiks juba ära õppida, et pole ja olemasolevat rohkem nautida.