Kes on Tikker?

Öeldakse, et ühel heal blogil peab olema kindel teema. Et mitte kedagi ei huvita, mida sa täna tegid või hommikusöögiks sõid. Mina olen mässaja ja tahan tõestada vastupidist :) See blogi kajastab minu igapäevaelu rõõme ja muresid – täpselt seda, mis mul parasjagu meelel ja keelel on. Sealhulgas päris tihti seda, mida ma hommikuks sõin, kui palju kodus koristatud jõudsin, kuidas lastel koolis läks, millist puslet ma parasjagu kokku panin või millised lahedad kleidid viimati teise ringi poodidest leidsin. Sekka kamaluga kassipilte ning näpuotsaga tõsisemaid teemasid suhetest, tööst, remondist, investeerimisest ja kõigest muust, mis mulle parasjagu oluline. Ning üllataval kombel on päris palju inimesi, kellele meeldib sellest segapudrust lugeda.

Kuna olen kirjutanud seda blogi juba üle viieteistkümne aasta, olen arusaadavalt selle aja jooksul palju muutunud ja see blogi on nende muutuste peegeldus. Kõigepealt uljas kahekümnendate algus – ülikool, esimene töökoht, peod, poisid, alkohol. Seejärel väga ootamatu rasedus, esimene laps, abielu ja teine laps ehk viis aastat koduse emana – sekka paar-kolm välismaale ja tagasi Eestisse kolimist. Pärast seda stabiilne elu Pärnus, tasakaalustades aega unistuste töö, koduste toimetuste ning pereelu vahel, taustaks aastatega aina süvenev huvi ja kirg rohelise ning keskkonnasäästliku eluviisi vastu. Viimasena suured muutused – lahutus, uus töökoht, rohkem küsimusi kui vastuseid, uus suhe, koduvahetus… Praeguseks hetkeks on kõik enamjaolt taas paika loksunud ning tunnen, et olen pärast pikka otsimist leidnud lõpuks jälle oma koha elus – olen kogu hingest õnnelik ning naudin kõike, mis elul pakkuda on.

Mulle meeldib see, et elu on pidev areng. Mulle meeldib, kuidas ma saan iga päevaga juurde kogemusi, saan iga päevaga paremaks ja targemaks inimeseks. Mulle meeldib suurelt unistada ja kõigest hingest oma eesmärkide poole püüelda, sama palju meeldib mulle aga eluga vaikselt kaasa kulgeda ning rõõmustada igapäevaste pisiasjade üle.

Ma kirjutan seda blogi esmalt ja eelkõige iseenda jaoks – isegi suured asjad ununevad kiirelt, rääkimata väikestest. Samuti kirjutan seda blogi oma pere ja sõprade-tuttavate jaoks, kel on nii mugav võimalus end soovi korral minu eluga kursis hoida. Kolmas ja sugugi mitte vähem oluline põhjus on see, et mulle meeldib oma elu teatud piirides maailmaga jagada. Praeguses eluetapis on see muidugi paras väljakutse, sest mida aeg edasi, seda enam tuleb arvestada inimestega enda ümber ja nende privaatsusvajadusega – liiga tihti tundub, et mitte millestki olulisest ei saagi avalikult kirjutada, olgu siis ühel, teisel või kolmandal põhjusel. Aga ma annan oma parima :)

Mul on väga hea meel, kui leidsid siit lehelt endale midagi kasulikku. Kõik toredad inimesed on alati teretulnud tagasi. Teie kommentaarid ja kirjad on alati oodatud.

Elu ei ole lugu,
elu on loomine.

Kas on nii, et me saame
kõik, mida soovime?

Kas on nii, et me saame
kõik nagu pälvime?

Kas on nii, et meid tabab
kõik, mida väldime?

Aeg, sina üürikene
ja üllatuslooline –

Elu ei ole lugu,
vaid lootus ja loomine.

/Doris Kareva/

 

Sa kakle seal, kus kaklusest on kasu,
ja ole õrn, kus olla õrn on vaja,
ning pea meeles, on õrnus ainus tasu,
mis püsida on suutnud läbi aja

/Rudolf Rimmel/