aastakokkuvõte

Jälle sai üks aasta läbi

Aastakokkuvõtted on mu arust nii toredad, loen teiste blogides ja FB-s alati hea meelega. Mul endal on nendega paraku püsiv ikaldus 😀

Vaatasin aga jälle blogist järele – 2016, 2020 ja nüüd siis 2023 tuleb meelde, et võiks ikkagi aastad tagantjärele paari sõnaga kokku võtta. Seekord siis eelmisest postitusest kolm aastat möödas 😀

2015: stabiilsus
2016: ebastabiilsus
2017: lahutus, Soomlane
2018: uus töö, suhted, väga raske sügis, Kaaslane ♥
2019: jõusaal, jooksuvõistlused, kodu müük
2020: unistuste kodu, koroona, töine areng, Kaaslase haigus
2021: üle töötamine, läbi põlemine
2022: taastumine, suhteprobleemid
2023: euribor, peaaegu lahku minek

Need paarisõnalised kokkuvõtted küll suurt miskit ei ütle, aga parem kui mitte midagi. Muidugi tundub, et viimased kolm aastat ongi olnud üks suur ikaldus ja tegelikult ju nii hull ikka pole, palju toredat oli kõigest hoolimata.

Ma üritasin 2022. aastast midagi meelde tuletada, aga no ausõna… Väga enam ei tulegi. Taastusin üle töötamisest ja üritasin jälle nö normaalselt elada, aga suhtele mõjus see ikka rängalt ja 2023 lainetas kogu see suhteteema mõnuga edasi… Loodan, et uus aasta toob rohkem stabiilsust ja vaikset kindlat arengut paremuse suunas.

2023 aasta sõimusõna on minu jaoks kindlasti euribor. Ja inflatsioon 😀 Muu hinnatõusuga saaks hakkama, aga kui eluasemelaenule tuimalt iga poole aasta tagant laks ja laks väiksemad ja suuremad summad lisanduvad, teeb meele mõruks küll. Sest palk miskipärast sama kiiresti ei tõuse 😀 Igatsen vahepeal saavutatud ülimat rahuldust pakkuvat majanduslikku stabiilsust, kus lisaks igapäevaelule sai endale üht-teist lubada, igakuiselt pisut säästa ning investeerida… Igapäevaelu mõttes on seis endiselt stabiilne, kõige (häda)vajaliku jaoks jagub, aga kasvukonto maksed pidin peatama (selle raha saab LHV nüüd endale kodulaenu suurenenud intressina) ning igakuiseid vajalikke kulutusi on nii palju, et säästukontole koguneb võrdlemisi visalt. Midagi seal siiski on. Ja mingeid toredaid asju saan endale endiselt lubada ka (ehkki tunduvalt vähem ja väiksemaid, kui mõned aastad tagasi). Seega patt on kurta, aga… Tahaks ikkagi paremini. Plaanin sellel nädalal kõigisse suurematesse pankadesse lõpuks kodulaenu refinantseerimise taotlused ära saata ja loodetavasti saab sealt mõne hea pakkumise, ehk läheb tiba kergemaks. Sest tahaks siiski oma 40. sünnipäeva tähistada ja lastega Londonisse jõuda, aga neid üritusi peab ju kuidagi finantseerima…

Uue aasta lubadusi pole ma eriti kunagi andnud ega kavatse ka nüüd. Tahaks lihtsalt olla… Parem versioon iseendast 🙂 Enda vastu leebem, parem elukaaslane, parem ema, parem sõber… Vähem põdeda (raha pärast, teiste inimeste arvamuse pärast). Rohkem sisetunnet usaldada, rohkem elu nautida. Rohkem rõõmustada.

Jälle sai üks aasta läbi Read More »

2020, tagasivaates

Ma ei ole kunagi olnud eriti järjepidev aastakokkuvõtete tegija. Mul on selle jaoks blogis eraldi kategooria, aga kasutasin seda viimati aastal 2016 😀 Jätkan siis traditsiooni sellega, et nüüd, kus ma jälle kokkuvõtte tegemiseni jõudsin, võtan märksõnadega lühidalt ka varasemad aastad kokku. Ehk et, jätkates sealt, kus viimati pooleli jäi:

2015: stabiilsus
2016: ebastabiilsus
2017: lahutus, Soomlane
2018: uus töö, suhted, väga raske sügis, Kaaslane ♥
2019: jõusaal, jooksuvõistlused, kodu müük
2020: unistuste kodu, koroona, töine areng, Kaaslase haigus

Hoolimata sellest, et 2020 ei olnud just päriselt nii stressivaba lugemisaasta, kui mul plaanis oli… Kõigist väljakutsetest hoolimata on mul ikkagi praegu tunne, et ma olen väga õnnelik ja tänulik. Et elus toimus positiivseid arenguid.

Jah, koroona on tüütu. Jah, kevadine isolatsioon ühes meeletu töökoormuse ja distantsõppega oli ääretult stressirohke aeg. Jah, Kaaslase haiglasse sattumine tuli täiesti ootamatult ja eikusagilt. Jah, mu töökoormus on olnud sügisel kõikuvam kui sooviksin, sest (ilmselt tänu koroonale) on mu kliendid olnud keskmisest vaiksemad.

AGA!

MUL ON KODU!!! Lõpuks ometi on mul ilus mugav kodu, mis on tõeline kindlus ja mis on kogu selle aasta ja kõigi raskemate hetkede puhul hoidnud mind mõistuse juures. See pidev tänutunne, et koduvahetus leidis aset ENNE selle aasta mitte nii meeldivaid sündmusi… See tänutunne on põhimõtteliselt igapäevane. Ilus mugav kodu on olnud mu viimase kümne aasta unistus ja see sai lõpuks ometi teoks. Ma elan oma unistust, iga päev 🙂 Ja ma sain aasta lõpuks koristamisega ringi peale ja kõik ebavajalikud asjad ära antud. Nüüd tuleb seda korda vaid hoida 🙂 Mu kodu on imeline 🙂

Ma vahetasin suve alguses ettevõttesiseselt töökohta – mis, jah, tähendab, et ma olen nüüd rohkem sõltuv konkreetsetest klientidest ja mu töökoormus võib olla väga kõikuv. Aga sellegipoolest on mul nüüd uued väljakutsed, midagi õppida ja kuskile areneda, kaasnes ka pisuke palgatõus. Ja uuel aastal on mul tööd täpselt nii palju, et päevad mööduvad lennates, see on kindel plaan 🙂

Tänu Kaaslase eemalolekule on mul olnud sügistalvine iseseisvuse crash course. Kui vaja, saan suurepäraselt kõigega üksi hakkama. Ma muidugi teadsin seda juba enne, aga hea oli seda endale uutes oludes uuesti tõestada 🙂 Ja kuna meil pole võimalik füüsiliselt kokku saada, on see meid muutnud sellevõrra loomingulisemaks kvaliteetaja veetmise suhtes distantsilt. Just jõulupuhkus on olnud minu jaoks ääretult nauditav, igapäevaste mitmetunniste videokõnede ja oluliste teemadega. Mõned kuud veel ja ta on kodus tagasi… Ma ei jõua ära oodata 🙂

Nagu ma naljatamisi sõbrannale hiljuti chatis ütlesin: kui töö ja tervis on alles ning enamik närvidest ka, siis on väga hea aasta olnud 😀

Ühesõnaga – mul on imeline kodu, mul on tööalaselt uued väljakutsed ja mul on absoluutselt imeline suhe. Lastega on kõik hästi, sõpradega palju suhelda ei jõua, aga nad on ka nunnud. What’s not to like?

2021 tuleb veel parem, absoluutselt.

Kaunist vana aasta lõppu teile kõigile 🙂

Uueks aastaks on ka plaanid tehtud, need katsun millalgi hiljem selle nädala jooksul blogisse kirja panna.

2020, tagasivaates Read More »

Head asjad #61 – kokkuvõtted

Elu peab ikka aeg-ajalt üle vaatama – kokkuvõtteid tegema ja otsustama, kuidas edasi. Aasta lõpp on selleks äärmiselt paslik aeg.

Kui eelmise aasta märksõna oli stabiilsus, siis sel aastal… Ebastabiilsus? 😀

Kui nüüd otse välja öelda, siis – HULLUMAJA! Päris ausalt kohe. Nii hullumeelne aasta oli tõesti viimati kümme aastat tagasi.

Aasta algus oli stabiilne, siis oli pool aastat täielikku hullumeelsust, aasta lõpus selle järellainetused. Siiamaani lainetab vahelduva eduga.

Aga ma olen ääretult tänulik selle kõige eest, mis juhtus. Miks, ma veel päris täpselt ei tea. On omad mõtted, aga lõpliku selguse toob aeg. Igal juhul olen täiesti kindel, et seda kõike oli vaja – täpselt nii hullumeelsel kujul, kui see aset leidis. Ehk selleks, et mind stabiilsusest korralikult välja raputada ja panna järele mõtlema, mida ma elult õieti tahan. Selle nimel rohkem pingutama…

Uusi toredaid inimesi tuli mu ellu sel aastal üllatavalt palju. Ühelt poolt laiema seltskonna näol, kellega õnnestus nii mõnelgi toredal üritusel aega koos veeta. Ma väga loodan, et neid üritusi tuleb veel palju. Teiselt poolt konkreetsete inimeste näol, kellega rohkem või vähem juhuslikult suhtlema olen jäänud. Esiteks Minna, keda mainisin näiteks siin. Teiseks üks äge nimekaim, kellega sai just kolmapäeva õhtul koos kontserdil käidud (kolm täiskasvanut + viis last) ja pärast seda teine veiniõhtu maha peetud, mis oli täpselt sama mõnus kui esimene, aga olime targad ja õppisime oma vigadest, nii et ka järgmisel päeval oli hea olla 😀

Oli sõpru, keda õppisin tundma täiesti uuest küljest. Loodan, et meie sõprus läheb sellest vaid tugevamaks.

Paljud vanad sõbrad-tuttavad näitasid ennast minu jaoks sel aastal eriti armsast küljest, olles mulle sel hullumeelsel perioodil toeks. Ma olen nii-nii tänulik neile kõigile.

Tööalaselt oli minul läänerindel muutusteta, Abikaasa aga vahetas töökohta ja puhas rõõm on nüüd vaadata, kuidas inimene muudkui õpib ja areneb, endal silm säramas. Kaua oodatud, kaunikene!

2017 tuleb üks maagiline aasta, olen selles täiesti veendunud. Suurte unistuste täitumise aasta.

Olen väga-väga tänulik kõigi 2016. aasta õppetundide eest ning põnevil kõige toreda ootuses, mis 2017 mu ellu toob.

Lõpetuseks aga veidike huumorit ehk katkend hiljutisest vestlusest Marisega:

Kaunist vana aasta lõppu teile kõigile!

Head asjad #61 – kokkuvõtted Read More »

2015 ja 2016

Kui ma üldse aastakokkuvõtteid teen, siis kipuvad need olema lakoonilised. Samal viisil jätkates on mul 2015. aasta iseloomustamiseks vaid üks märksõna – stabiilsus.

Vähemalt hetkel ei suuda ma meenutada mitte ühtki märkimisväärset sündmust… Nojah, seda küll, et märtsist alates olen töötanud täiskohaga – mis omakorda tegi meie rahalise seisu veidi paremaks, nagu aasta tagasi lootsin. Alates sügisest on õhus Abikaasa karjäärimuutus – selles osas toob selgust uus aasta.

Eraeluliselt on asjad nii ja naa. Olen astunud pisikesi samme, oleks vaja astuda suuremaid, et kaugemale jõuda. Ega’s muud, kui uuel aastal uue hooga.

Suuremalt jaolt aga – töö-kodu-lasteaed. Ei miskit uut, stabiilne. Kõigi seniste suurte muutuste taustal äraütlemata mõnus.

Lugesin Pauksoni ja Kaldre aastahoroskoope.

Jäärale lubatakse tavalisest suuremat tasakaalukust, head tervist ja tööalaseid suhteid, palju raha, vähem peresiseseid konflikte, suurepärast läbisaamist lastega, aastaringselt parimas korras olevat kodust elu, rohkelt lõbustusi ja kultuuriüritusi ning reisi perega eksootilisse kohta… Sõprade abiga võib arvestada ja kõige tipuks peaks minust saama innukas tervisesportlane. Midagi enamat ei oskaks soovidagi 😀

Sõnnidele lubatakse edukust ja rõõmu mitmes eluvaldkonnas, ülihäid suhteid kodustega, tavapärasest rohkem meelelahutust ja külalisi ning tihedamat suhtlust sõpradega. Raha pärast polevat sõnnil muretseda vaja, tööalaselt soovitatakse vanal minna lasta, et tööasju huvitavamaks muuta, uue töö otsijatel tuleks ise aktiivne olla ja siis leiab ootamatust kohast uue töö, kõigele lisaks pühendavat sõnnid tavapärasest rohkem aega kodule, säästmata ei aega ega raha, et muuta seda luksuslikuks. Ja kooselu sujub rahuldavalt, kui sõnn oskab olla romantiline.

Ühesõnaga meil on Abikaasaga üsna sarnased horoskoobid – lubatakse head ja paremat kõigil rinnetel. Mis nii viga uuele aastale vastu minna 😀

2015 ja 2016 Read More »

Tagasi vaadates

Mõtlesin, et oleks äkki kohane teha väike aastakokkuvõte – kõik teised ju teevad. Vaatasin, mis ma varem kirjutanud olen ja tõdesin, et on tõepoolest nii, nagu tundub – ma teen kokkuvõtteid siis, kui tuju on ja aasta lõpus seda tuju tavaliselt pole 😀

Viimane sissekanne aastakokkuvõtte sildi all on 2012. aasta 1. jaanuarist, kus võtsin lisaks muule jutule lühidalt kokku 2011. aasta. Kuna mulle aga üsnagi meeldib see ülevaatlik kokkuvõte, mille tegin 2010. lõpus tagantjärele viie aasta kohta, võiks samalaadselt ju jätkata. Mõtlesin, et äkki lisaks sinna ka 2005. aasta, sest see oli aasta, mil blogi kirjutama hakkasin. Siis saabki praeguseks täpselt kümme aastat täis 🙂

2005: ülikooli lõpetamine, esimene päris töö, lahkuminek
2006: overworked and underfucked
2007: London ja kohtumine Abikaasaga
2008: ootamatu rasedus ja Plika sünd
2009: pulmad ja oodatud rasedus
2010: Poisi sünd ja oma kodu ost
2011: elu Pärnus kahe lapsega ja säästuremont
2012: juhiload ja Norra
2013: tagasi Eestis, remont, lasteaed, tagasi tööle
2014: maailma parim töö, 30. juubel

2014 möödus töiselt. Aasta algas võlgades, mina töötasin poole kohaga, Abikaasa oli töötu. Veebruarist alates on ta töötanud Pärnus, mina leidsin kevadel uue töö ning olin mais kahes kohas korraga, alates sellest ajast olen nautinud kõige ägedamat tööd, mis minu jaoks hetkel üldse olemas saab olla. 30. juubeli tähistamine nende sündmuste valguses tundus igati kohane 🙂

Hetkel ootan muutusi ühtviisi kannatamatult nii eraelus kui rahalises seisus. Eraelu on kõige olulisem – on asju, mida ma pole blogis kunagi lahanud, aga mis vajaks lüket paremuse poole. Esimest korda pika aja jooksul olen selles suhtes lootusrikas, sest mulle tundub, et ma päriselt leidsin selleks võimaluse.

Rahaline seis on teine kõige põletavam probleem – me elame ära, mis on tohutu edasiminek võrreldes aasta taguse seisuga, aga nüüd oleks vaja saada sissetulekud-väljaminekud selliseks, et elu oleks tsipakene kergem ja elamisväärsem – et saaks rohkem elu nautida ja vajalikke asju (loe: remonti) teha. Ma väga tahaks loota, et me saavutame selle kõik ENNE 2016. sügist, mil lõppev autolaen jätab vabaks just selle summa raha, mis elamisväärsest elust hetkel puudu on (samas remondi suhtes eriti edasi ei aita). Usaldan, loodan. Eks elu näitab.

Üldiselt – bring it on. Lähima kolme kuu eesmärke on üks. Veel 30-aastaselt tahaks ühe asjaga sotid selgeks saada. Aga see on isiklik 🙂

Lootsin blogi 10. sünnipäevaks kõik postitused avalikustada, aga kui ma just ei viitsi iga päev 20 postitust üle vaadata (privaatseid on hetkel täpselt 500), siis ei jõua. Eks näis, pole ka nii oluline. Blogi rindel tahaks hetkel rohkem uut kujundust ja postituste teemasid veidi paremini hallata (tekitada üles riba, kuhu need grupeerida) – aga kujunduse osas pole ka mitte miskit rahuldavat leidnud, seega… Näis. Kõik vastavalt tujudele ja võimalusele 🙂

Tunni pärast läheme ema poole aasta lõppu tähistama. Lapsed jäävad ööseks sinna, meie Abikaasaga tuleme tagasi koju, et uus aasta kahekesi vastu võtta. Õhtul on plaanis kirjutada veel üks traditsiooniline aasta lõpu postitus edusammudest pallirindel.

Kaunist vana aasta lõppu teile kõigile!

Tagasi vaadates Read More »