Aastakokkuvõtted on mu arust nii toredad, loen teiste blogides ja FB-s alati hea meelega. Mul endal on nendega paraku püsiv ikaldus 😀
Vaatasin aga jälle blogist järele – 2016, 2020 ja nüüd siis 2023 tuleb meelde, et võiks ikkagi aastad tagantjärele paari sõnaga kokku võtta. Seekord siis eelmisest postitusest kolm aastat möödas 😀
2015: stabiilsus
2016: ebastabiilsus
2017: lahutus, Soomlane
2018: uus töö, suhted, väga raske sügis, Kaaslane ♥
2019: jõusaal, jooksuvõistlused, kodu müük
2020: unistuste kodu, koroona, töine areng, Kaaslase haigus
2021: üle töötamine, läbi põlemine
2022: taastumine, suhteprobleemid
2023: euribor, peaaegu lahku minek
Need paarisõnalised kokkuvõtted küll suurt miskit ei ütle, aga parem kui mitte midagi. Muidugi tundub, et viimased kolm aastat ongi olnud üks suur ikaldus ja tegelikult ju nii hull ikka pole, palju toredat oli kõigest hoolimata.
Ma üritasin 2022. aastast midagi meelde tuletada, aga no ausõna… Väga enam ei tulegi. Taastusin üle töötamisest ja üritasin jälle nö normaalselt elada, aga suhtele mõjus see ikka rängalt ja 2023 lainetas kogu see suhteteema mõnuga edasi… Loodan, et uus aasta toob rohkem stabiilsust ja vaikset kindlat arengut paremuse suunas.
2023 aasta sõimusõna on minu jaoks kindlasti euribor. Ja inflatsioon 😀 Muu hinnatõusuga saaks hakkama, aga kui eluasemelaenule tuimalt iga poole aasta tagant laks ja laks väiksemad ja suuremad summad lisanduvad, teeb meele mõruks küll. Sest palk miskipärast sama kiiresti ei tõuse 😀 Igatsen vahepeal saavutatud ülimat rahuldust pakkuvat majanduslikku stabiilsust, kus lisaks igapäevaelule sai endale üht-teist lubada, igakuiselt pisut säästa ning investeerida… Igapäevaelu mõttes on seis endiselt stabiilne, kõige (häda)vajaliku jaoks jagub, aga kasvukonto maksed pidin peatama (selle raha saab LHV nüüd endale kodulaenu suurenenud intressina) ning igakuiseid vajalikke kulutusi on nii palju, et säästukontole koguneb võrdlemisi visalt. Midagi seal siiski on. Ja mingeid toredaid asju saan endale endiselt lubada ka (ehkki tunduvalt vähem ja väiksemaid, kui mõned aastad tagasi). Seega patt on kurta, aga… Tahaks ikkagi paremini. Plaanin sellel nädalal kõigisse suurematesse pankadesse lõpuks kodulaenu refinantseerimise taotlused ära saata ja loodetavasti saab sealt mõne hea pakkumise, ehk läheb tiba kergemaks. Sest tahaks siiski oma 40. sünnipäeva tähistada ja lastega Londonisse jõuda, aga neid üritusi peab ju kuidagi finantseerima…
Uue aasta lubadusi pole ma eriti kunagi andnud ega kavatse ka nüüd. Tahaks lihtsalt olla… Parem versioon iseendast 🙂 Enda vastu leebem, parem elukaaslane, parem ema, parem sõber… Vähem põdeda (raha pärast, teiste inimeste arvamuse pärast). Rohkem sisetunnet usaldada, rohkem elu nautida. Rohkem rõõmustada.
