May, 2007 - Tikri blogi

Mõnus

31/05/2007 / igapäevaelu, rõõm / 3 Comments

Graafikus oli kirjas, et olen tööl 6.15-15.15. Mingil hetkel küsis supervisor, kas ma olen nõus teise pausi võtmata jätma ja selle asemel pool tundi varem ära minema, sest jube kiire oli kogu aeg. Ma olin rõõmuga nõus. Ja siis teatas ta mulle 13.45, et ma võin jalga lasta, sest graafikus oli viga – kui hommikul avad, siis lõpetad alati 14.15.

Ühesõnaga ma arvasin, et ma jõuan koju 15.45, aga olin kodus juba 14.20 😀

Ja päike paistab üle pika aja, küll ainult hooti, pool ajast on pilves, aga ikkagi. VIHMA ei saja ja soojem on.

Tegelikult on siin suured probleemid nagu ikka, aga sedapuhku teistsugused. Mu kolimisplaanid said veidi konkreetsema suuna ja poistega peaks asi korras olema, aga minu välja kolimisega Iirise ja Kay juurest ilmnesid ootamatud komplikatsioonid. Põhiprobleem on selles, et enne siia kolimist rääkisime me üksteisest mööda või lihtsalt liiga vähe ning nüüd arvab üks ühte ja teine teist. Keeruline.

Aga kuna mul on nii hea tuju, siis ei taha ma sellest praegu pikemalt rääkida. Tikker on optimist ja loodab, et kõik laheneb hästi 🙂

Duši alla nüüd…

Mõnus Read More »

Müstilised asjad

30/05/2007 / edevuse laat, igapäevaelu / 3 Comments

Kõikvõimalikud lahendused kohalikule seebiooperile võtavad aina absurdsemaid pöördeid. Kuna ma olen aga kordi varemgi arvanud, et lahendus on leitud ja järgmisel päeval muutub jälle kõik totaalselt, ei julge ma siin küll midagi enne rääkida, kui asi reaalselt toimib ja see võtab veel ilmselt nii palju aega, et kõik saab veel korduvalt pea peale keeratud.

Aga noh, Tikker on optimist nagu enamasti. Loodame parimat!

Ajaviiteks teile siis veel paar pilti – ülal on näha minu edev pangakaart.

Ja teiseks minu vähemalt sama edev uus kott, mis maksis täpselt nii palju kui 97 penni. Elagu Tesco, mis mõtleb roheliselt. Miks Eesti Selverid ja Prismad nii ilusaid kotte 25 krooniga ei müü? Kordagi ei käiks enam kilekotiga poes

Tänud Iirisele, kes seda kotti mulle näitas (ta teab mu nõrkust lepakate vastu) – talle endale hakkas see ka nii meeldima, et ostab ilmselt samasuguse 😀

Nunnu.

Aga ma täna rohkem ei kirjutagi, sest asjad on nagu alati – sellest, mis peas, veel ei tohi kirjutada ja ülejäänud asjadest ei viitsi kirjutada.

Kuulmiseni!

EDIT: Üks asi veel. Nägin täna mobiili, mis oli NII kuradi nunnu, et ma pidin ennast tõsiselt tagasi hoidma, et seda mitte ära osta. Määravaks sai fakt, et tal oli läikiva pinnaga korpus ja ma ei seedi neid sõrmejälgi, mis sinna loendamatutes kogustes tekiks. Aga kui telefon oleks punane olnud ja mitte tumeroosa (mis oli ka hullult ilus, muide), siis oleks ma selle £40 silmagi pilgutamata ära kulutanud. Aga vaadake siis ise – pildi peal ta küll päris NII hea välja ei näe, aga väga nunnu ikkagi. Tõeline naistekas.

Eh. Ma pole praegugi kindel, et ma seda endale miski päev ära ei osta. Jumal kaitsku mind mõttetu raha kulutamise eest…

Müstilised asjad Read More »

Mh

29/05/2007 / igapäevaelu, virin/urin / Leave a Comment

Eile õhtul oli täpselt selline ikaldus, mis paneb oma praeguse elamissituatsiooni üle hullult vinguma. Jõudsin 23 läbi töölt koju – kuna olin poole kolmeni päeval voodis vedelenud ja pool hommikut maha maganud, polnud und absoluutselt. Netti ei saanud, sest Kayl oli vaja mingeid asju teha. Saatsin Murakale sõnumi, et ta mulle helistaks, kui veel ei maga, aga ta ei teinud seda (no kell oli juba selleks ajaks pool kaksteist ka).

Mitte midagi teha ei olnud, absoluutselt und ei olnud ja kõigele lisaks oli üle mõistuse palav, sest Iirisel ja Kayl oli külm ning küte oli sees (tavaliselt olen ma ise ka külmavares, ei teagi, mis häda siis nüüd äkki). Nii ma siis lihtsalt passisin rahutult.

Lõpuks aretasin endale mingi tegevuse ja lõpuks tuli uni ka. Aga tõesti. See lihtsalt ajab närvi. miski peab muutuma.

Aga noh, kõik asjad on nagunii suurelt muutumas. Ma arvan. Ega ma tegelikult ei tea. Võib-olla lihtsalt tundub nii.

Tegelikult sain ma just veidi aega tagasi infot, mida ma PÕHIMÕTTELISELT küll juba varem teadsin, aga kui jälle ja erinevatest allikatest sedasama asja öeldakse, siis peaks ma loll olema, kui see mind murelikuks ei teeks.

Positiivse poole pealt nii palju, et mul oli eile ma ei teagi mitmes sulgemine, tegin vist neljandat korda masinaid ja esimest õhtut sain sellega normaalselt hakkama. Arvan siiani, et viga pole minus, vaid inimestes – eile õhtul oli rahulik, nii et ma sain normaalsel ajal rahus asjaga pihta hakata ja kliendid ei voorinud katkematult kümneni välja.

Igatahes tore. See nädal mul rohkem sulgemisi pole, see on ka tore. Täna olen 11-20, homme vaba, N 6.15-15.15, R 7.15-15.15, L pidi alguses vaba olema, aga kuna uus poiss vist ikka ei tule meile tööle, siis 8-17, kui ma ei eksi. Kuri olen. Tahtsin laupäeva vabaks. Samas üks tšikk jäi haigeks ja mingi päev ei käinud, ehk ta on nõus selle laupäeva võtma, sest tal muidu jääb nädalas jube vähe päevi. Et on veel lootust.

Mul sai eile täis kaks kuud Londonis.

Mulle ei meeldi, kui mulle midagi lubatakse ja seda siis ei tehta. Lepp tuleb meelde. Oi oi.

Lähen nüüd tööle.

Mh Read More »

Oi oi oi

27/05/2007 / edevuse laat / 5 Comments

Ma ei oska päriselt ära seletada, mis mulle pähe löönud on, igatahes ostsin täna sellise seeliku.

Kogu selle riiete teemaga on üldse ilge k*pp, sest mulle meeldivad igasugused vastandlikud asjad ja raha on vähe, Eestist kaasa võetud riideid on ka vähe, katsu siis mingit garderoobi soetada, kui ühest küljest tahad pungiseid riideid, teisest küljest selliseid… No milline see seelik on??? Naiselik pole päris see sõna, mida ma mõtlen… Ja siis neid omavahel kokku sobitada. Ehkki ma arvan, et see seelik võiks mu tanksaabastega üsna huvitav kooslus olla.

Kindlasti on valge seelikuga hea pargis muru peal õlut juua (teoreetilises mõttes, eks, päriselt joon ma ikka veini). Muhahaa.

Aga ma tunnen ennast selles naeruväärselt hästi.

Pungise poole pealt võiks ära nimetada selle, et meil on töö juures üks prantsuse tšikk Raphaelle, kes on hästi ära augustatud ja neoonroosa harjaga. Kurtsin talle, et pean oma siili kas välja kasvatama või uuesti lühemaks ajama, sest praegu on päris nõme, aga siin mingit normaalse hinnaga head juuksurit leida tundub suht keeruline ettevõtmine. Ta ütles, et tal on masin kodus olemas ja ta võiks ajada. Kurat, see on tõesti ahvatlev. Ma pean mõtlema 😛

Ja siis ma ostsin veel kingituse. Pole vaja siia kirjutadagi, kellele. Kui ta seda pilti näeb, saab ta kohe aru 😛 Kui Londonisse tuled, saad kätte! 😀

Oi oi oi Read More »

Pildipost

26/05/2007 / igapäevaelu, london/UK, rõõm, töö / 5 Comments

Eile leidis aset väga oluline ja teretulnud edasiminek – Kay installis omal algatusel minu läpakasse AOLi ja see hakkas seal tõepoolest kohe tööle, nagu ma kogu aeg kahtlustanud olingi. Mul on nüüd oma arvutis nett. Juhhuu. Muidugi on nüüd järgmine probleem sellega, et mingi kaabel vist jamab, aga selle saab uue osta.

Viimased päevad on õnneks vaiksemad olnud. Muidugi on endiselt suuremal hulgal (varjatud) pingeid ja endiselt ei tea, kuidas kõik päriselt funktsioneerima hakkab, aga mina hoian ohukoldest eemale ja nii see siis läheb… Anname aega, las asjad rahunevad.

See muidugi ei takista mul (kui ettevõtlikul inimesel) liiga palju mõtlemast sellele, mida peaks tegema, et asjad paremini toimiks. Midagi väga välja ei mõtle, v.a. paar põhimõttelist plaani, mis nõuavad aga suuremat planeerimist ja… Üldiselt ma lihtsalt mõtlen üle, nagu mul kombeks. Eks ma annan oma parima, et lihtsalt olla.

Olla on hea 🙂

Kaks uudise moodi asja on ka. Tööl on piima tegemine juba piisavalt käpas, et ma seda enam ei kardaks ja nüüd on mul täiesti pohhui, mis on väga hea. Otse loomulikult pole ma veel perfektne, kaugel sellest, palju on õppida, aga mul on jumala suva ja ma eeldan, et see tuleb lihtsalt praktiseerimise käigus. Praegused oskused käivad täpselt nii palju, et ma ei muretse, ei tunne ennast halvasti ja saan hakkama. Kui nüüd veel sulgemise ja masinate puhastamise ka käppa saaks, siis oleks kohe eriti tore.

Ja siis tegin ma lõpuks endale pangaarve ära. Ütleme ausalt, asi oli kinni puhtas laiskuses. Oli muude asjadegagi tegemist. Lloydsis käisin tegelikult ju esimesel tööpäeval küsimas, kas nad teeks mulle ilma address proofita ja tookord oli takistuseks vaid passi puudumine. Hiljem tuli HSBC jama ja siis ma enam ei viitsinud… Nüüd on arve igatahes olemas. Kaart saadetakse postiga koju. Iiris tegi arve päev varem kui mina ja tema sai juba kaardi kätte. Äge. Järgmine palk tuleb MINU pangaarvele.

Nüüd peaks veel national insurance numberi ära tegema. Ja siis tuleks veel Eesti lahtised otsad korda ajada. Ja võlad ära maksta. Ja oma eluga midagi peale hakata…

Oot-oot, nüüd läks käest ära. Ma elan siin üks päev korraga, mäletate? 😀

Tegelikult on selle postituse mõte hoopis piltides. Polegi ammu sellist korralikku pildiposti olnud, aga nüüd tegi õeke oma edeva kaameraga palju ägedaid pilte. Mina tegin oma seebikarbiga ka paar tükki.

Enjoy!

Laupäeval käisime Camdenis: