May 312007
 

Graafikus oli kirjas, et olen tööl 6.15-15.15. Mingil hetkel küsis supervisor, kas ma olen nõus teise pausi võtmata jätma ja selle asemel pool tundi varem ära minema, sest jube kiire oli kogu aeg. Ma olin rõõmuga nõus. Ja siis teatas ta mulle 13.45, et ma võin jalga lasta, sest graafikus oli viga – kui hommikul avad, siis lõpetad alati 14.15.

Ühesõnaga ma arvasin, et ma jõuan koju 15.45, aga olin kodus juba 14.20 :D

Ja päike paistab üle pika aja, küll ainult hooti, pool ajast on pilves, aga ikkagi. VIHMA ei saja ja soojem on.

Tegelikult on siin suured probleemid nagu ikka, aga sedapuhku teistsugused. Mu kolimisplaanid said veidi konkreetsema suuna ja poistega peaks asi korras olema, aga minu välja kolimisega Iirise ja Kay juurest ilmnesid ootamatud komplikatsioonid. Põhiprobleem on selles, et enne siia kolimist rääkisime me üksteisest mööda või lihtsalt liiga vähe ning nüüd arvab üks ühte ja teine teist. Keeruline.

Aga kuna mul on nii hea tuju, siis ei taha ma sellest praegu pikemalt rääkida. Tikker on optimist ja loodab, et kõik laheneb hästi :)

Duši alla nüüd…

May 302007
 

Kõikvõimalikud lahendused kohalikule seebiooperile võtavad aina absurdsemaid pöördeid. Kuna ma olen aga kordi varemgi arvanud, et lahendus on leitud ja järgmisel päeval muutub jälle kõik totaalselt, ei julge ma siin küll midagi enne rääkida, kui asi reaalselt toimib ja see võtab veel ilmselt nii palju aega, et kõik saab veel korduvalt pea peale keeratud.

Aga noh, Tikker on optimist nagu enamasti. Loodame parimat!

Ajaviiteks teile siis veel paar pilti – ülal on näha minu edev pangakaart.

Ja teiseks minu vähemalt sama edev uus kott, mis maksis täpselt nii palju kui 97 penni. Elagu Tesco, mis mõtleb roheliselt. Miks Eesti Selverid ja Prismad nii ilusaid kotte 25 krooniga ei müü? Kordagi ei käiks enam kilekotiga poes

Tänud Iirisele, kes seda kotti mulle näitas (ta teab mu nõrkust lepakate vastu) – talle endale hakkas see ka nii meeldima, et ostab ilmselt samasuguse :D

Nunnu.

Aga ma täna rohkem ei kirjutagi, sest asjad on nagu alati – sellest, mis peas, veel ei tohi kirjutada ja ülejäänud asjadest ei viitsi kirjutada.

Kuulmiseni!

EDIT: Üks asi veel. Nägin täna mobiili, mis oli NII kuradi nunnu, et ma pidin ennast tõsiselt tagasi hoidma, et seda mitte ära osta. Määravaks sai fakt, et tal oli läikiva pinnaga korpus ja ma ei seedi neid sõrmejälgi, mis sinna loendamatutes kogustes tekiks. Aga kui telefon oleks punane olnud ja mitte tumeroosa (mis oli ka hullult ilus, muide), siis oleks ma selle £40 silmagi pilgutamata ära kulutanud. Aga vaadake siis ise – pildi peal ta küll päris NII hea välja ei näe, aga väga nunnu ikkagi. Tõeline naistekas.

Eh. Ma pole praegugi kindel, et ma seda endale miski päev ära ei osta. Jumal kaitsku mind mõttetu raha kulutamise eest…

May 292007
 

Eile õhtul oli täpselt selline ikaldus, mis paneb oma praeguse elamissituatsiooni üle hullult vinguma. Jõudsin 23 läbi töölt koju – kuna olin poole kolmeni päeval voodis vedelenud ja pool hommikut maha maganud, polnud und absoluutselt. Netti ei saanud, sest Kayl oli vaja mingeid asju teha. Saatsin Murakale sõnumi, et ta mulle helistaks, kui veel ei maga, aga ta ei teinud seda (no kell oli juba selleks ajaks pool kaksteist ka).

Mitte midagi teha ei olnud, absoluutselt und ei olnud ja kõigele lisaks oli üle mõistuse palav, sest Iirisel ja Kayl oli külm ning küte oli sees (tavaliselt olen ma ise ka külmavares, ei teagi, mis häda siis nüüd äkki). Nii ma siis lihtsalt passisin rahutult.

Lõpuks aretasin endale mingi tegevuse ja lõpuks tuli uni ka. Aga tõesti. See lihtsalt ajab närvi. miski peab muutuma.

Aga noh, kõik asjad on nagunii suurelt muutumas. Ma arvan. Ega ma tegelikult ei tea. Võib-olla lihtsalt tundub nii.

Tegelikult sain ma just veidi aega tagasi infot, mida ma PÕHIMÕTTELISELT küll juba varem teadsin, aga kui jälle ja erinevatest allikatest sedasama asja öeldakse, siis peaks ma loll olema, kui see mind murelikuks ei teeks.

Positiivse poole pealt nii palju, et mul oli eile ma ei teagi mitmes sulgemine, tegin vist neljandat korda masinaid ja esimest õhtut sain sellega normaalselt hakkama. Arvan siiani, et viga pole minus, vaid inimestes – eile õhtul oli rahulik, nii et ma sain normaalsel ajal rahus asjaga pihta hakata ja kliendid ei voorinud katkematult kümneni välja.

Igatahes tore. See nädal mul rohkem sulgemisi pole, see on ka tore. Täna olen 11-20, homme vaba, N 6.15-15.15, R 7.15-15.15, L pidi alguses vaba olema, aga kuna uus poiss vist ikka ei tule meile tööle, siis 8-17, kui ma ei eksi. Kuri olen. Tahtsin laupäeva vabaks. Samas üks tšikk jäi haigeks ja mingi päev ei käinud, ehk ta on nõus selle laupäeva võtma, sest tal muidu jääb nädalas jube vähe päevi. Et on veel lootust.

Mul sai eile täis kaks kuud Londonis.

Mulle ei meeldi, kui mulle midagi lubatakse ja seda siis ei tehta. Lepp tuleb meelde. Oi oi.

Lähen nüüd tööle.

May 272007
 

Ma ei oska päriselt ära seletada, mis mulle pähe löönud on, igatahes ostsin täna sellise seeliku.

Kogu selle riiete teemaga on üldse ilge k*pp, sest mulle meeldivad igasugused vastandlikud asjad ja raha on vähe, Eestist kaasa võetud riideid on ka vähe, katsu siis mingit garderoobi soetada, kui ühest küljest tahad pungiseid riideid, teisest küljest selliseid… No milline see seelik on??? Naiselik pole päris see sõna, mida ma mõtlen… Ja siis neid omavahel kokku sobitada. Ehkki ma arvan, et see seelik võiks mu tanksaabastega üsna huvitav kooslus olla.

Kindlasti on valge seelikuga hea pargis muru peal õlut juua (teoreetilises mõttes, eks, päriselt joon ma ikka veini). Muhahaa.

Aga ma tunnen ennast selles naeruväärselt hästi.

Pungise poole pealt võiks ära nimetada selle, et meil on töö juures üks prantsuse tšikk Raphaelle, kes on hästi ära augustatud ja neoonroosa harjaga. Kurtsin talle, et pean oma siili kas välja kasvatama või uuesti lühemaks ajama, sest praegu on päris nõme, aga siin mingit normaalse hinnaga head juuksurit leida tundub suht keeruline ettevõtmine. Ta ütles, et tal on masin kodus olemas ja ta võiks ajada. Kurat, see on tõesti ahvatlev. Ma pean mõtlema :P

Ja siis ma ostsin veel kingituse. Pole vaja siia kirjutadagi, kellele. Kui ta seda pilti näeb, saab ta kohe aru :P Kui Londonisse tuled, saad kätte! :D

May 262007
 

Eile leidis aset väga oluline ja teretulnud edasiminek – Kay installis omal algatusel minu läpakasse AOLi ja see hakkas seal tõepoolest kohe tööle, nagu ma kogu aeg kahtlustanud olingi. Mul on nüüd oma arvutis nett. Juhhuu. Muidugi on nüüd järgmine probleem sellega, et mingi kaabel vist jamab, aga selle saab uue osta.

Viimased päevad on õnneks vaiksemad olnud. Muidugi on endiselt suuremal hulgal (varjatud) pingeid ja endiselt ei tea, kuidas kõik päriselt funktsioneerima hakkab, aga mina hoian ohukoldest eemale ja nii see siis läheb… Anname aega, las asjad rahunevad.

See muidugi ei takista mul (kui ettevõtlikul inimesel) liiga palju mõtlemast sellele, mida peaks tegema, et asjad paremini toimiks. Midagi väga välja ei mõtle, v.a. paar põhimõttelist plaani, mis nõuavad aga suuremat planeerimist ja… Üldiselt ma lihtsalt mõtlen üle, nagu mul kombeks. Eks ma annan oma parima, et lihtsalt olla.

Olla on hea :)

Kaks uudise moodi asja on ka. Tööl on piima tegemine juba piisavalt käpas, et ma seda enam ei kardaks ja nüüd on mul täiesti pohhui, mis on väga hea. Otse loomulikult pole ma veel perfektne, kaugel sellest, palju on õppida, aga mul on jumala suva ja ma eeldan, et see tuleb lihtsalt praktiseerimise käigus. Praegused oskused käivad täpselt nii palju, et ma ei muretse, ei tunne ennast halvasti ja saan hakkama. Kui nüüd veel sulgemise ja masinate puhastamise ka käppa saaks, siis oleks kohe eriti tore.

Ja siis tegin ma lõpuks endale pangaarve ära. Ütleme ausalt, asi oli kinni puhtas laiskuses. Oli muude asjadegagi tegemist. Lloydsis käisin tegelikult ju esimesel tööpäeval küsimas, kas nad teeks mulle ilma address proofita ja tookord oli takistuseks vaid passi puudumine. Hiljem tuli HSBC jama ja siis ma enam ei viitsinud… Nüüd on arve igatahes olemas. Kaart saadetakse postiga koju. Iiris tegi arve päev varem kui mina ja tema sai juba kaardi kätte. Äge. Järgmine palk tuleb MINU pangaarvele.

Nüüd peaks veel national insurance numberi ära tegema. Ja siis tuleks veel Eesti lahtised otsad korda ajada. Ja võlad ära maksta. Ja oma eluga midagi peale hakata…

Oot-oot, nüüd läks käest ära. Ma elan siin üks päev korraga, mäletate? :D

Tegelikult on selle postituse mõte hoopis piltides. Polegi ammu sellist korralikku pildiposti olnud, aga nüüd tegi õeke oma edeva kaameraga palju ägedaid pilte. Mina tegin oma seebikarbiga ka paar tükki.

Enjoy!

Laupäeval käisime Camdenis:

No okei, noh, vaadake see kole karp… Ptui, vabandust, Buckinghami palee ikka, ka siis ära:

Üks natuke selgem pilt Big Benist (meenutuseks vaata siit). Loojuva päikese valguses on see ka päris kena, peab tunnistama ;)

Leidsin omale uue mehe :P Poleks elu sees uskunud, et ta nii pikk on!

Muuseas jõuti minu blogini Google’i otsingutega: kisa london 2007, sukahoidja

May 222007
 

…kuna ma pean nagunii tegevusetult ootama, kuni ma välja minna saan, võin ju sama hästi ennast siin välja elada.

Kõigepealt tuleb edastada sügavaimad vabandused mu õele, kelle kahepäevane Londonis käik minu idiootse eraelu tõttu tugevasti kannatada sai. Ma küll andsin endast parima, aga hetkel polnud see parim kuigivõrd hea.

Eilse päeva veetsime Camdenis. Õhtupoolikul saime kokku Iirise ja poistega. Paar vaatamisväärsust sai üle vaadatud ja üles pildistatud…

Õhtul läksid Iiris ja õeke koju ning jätsid mind poistega kahekesi. Ma poleks seda elu sees uskunud, aga asi kujunes veel tunduvalt inetumaks, raskemaks ja segasemaks, kui seda oli teisipäeva õhtu.

Hommikuks tundusid asjad olevat jälle miskitpidi korda räägitud. Läksin pärast suhteliselt magamata ööd õekesega Madam Tussaud’s vahakujude muuseumisse (mille pilet oli £25, f*cking hell, te ju teate, KUI vähe mul raha on?) – seal oli tegelikult hästi tore ja nii edasi, paar pilti on ka, aga hetkel olen liiga kärsitu, et nendega mässata.

Ülejäänud päeva shoppasime Oxford Streetil (loe: õeke otsis asju ja ma käisin niisama kaasas, sest raha mul ju pole). Kuna eelmine öö oli (nagu juba mainitud) võrdlemisi ränk ja võrdlemisi magamata, tekkis mul juba poole päeva pealt tunne, et ma ei suuda enam püsti seista ja jään sinnasamasse magama. Muidugi ei juhtunud kumbagi, sain endaga vapralt hakkama.

Koju jõudsime õhtul üheksa paiku. Pidime minema pimedas Tower Bridge’i pildistama, aga õeke väsis ära ja mina olin vahepeal tänu oma idiootsele eraelule jällegi üliväga närvi läinud.

Ma olen siin Londonis erinevate inimestega väga lühikese aja jooksul rääkinud selgeks rohkem asju, kui oma f*cking ülejäänud suhete jooksul kokku. Ma olen korduvalt arvanud, et nüüd on kõik piisavalt selge ja küll kõik see keeruline ja valus asi kuidagi laheneb, sest lihtsalt peab nii minema.

Aga tänasest õhtust ma järeldan, et on läinud käiku pigem see variant, ainus vahe on nüüd selles, et me ei saa rääkida ühest asjast päevas, neid tuleb iga päeva jooksul kümneid ja kümneid.

Ma tunnen ennast korraga järsku väga vana, väga väsinu ja väga elukogenuna.

Ma teatan ametlikult, et praegune situatsioon on tunduvalt hullem kõigist eelmistest seebiooperlikest jamadest. Ma olen ametlikult täiesti meeleheitel, mul pole enam mingit illusiooni, et asjad on selgeks räägitud ja laabuvad kuidagi, mul on vaid karm teadmine, et kõik läheb iga sekundiga veel keerulisemaks (ehkki ma ausalt ei saa aru, kuidas see võimalik on).

Aga kurat, ma kavatsen võidelda. Ja ükskord saab see asi korda. Mingu kõik nii keeruliselt ja valusalt, kui tahes, aga see saab korda.

Ja ma ei lase sel p*rse minna.

May 222007
 

Minge te ka kõik p*rsse.

Tänan tähelepanu eest.

*läheb ja üritab oma p*rssekeeratud elu lahti sõlmida umbes seitsmekümne neljandat korda*

(siiani tundub, et kui ühe sõlme lahti saab, tuleb neli kohe juurde)

May 202007
 

Eile oli tööl ilge k*pp. Sulgesin ja pidin taas masinaid puhastama, mida ma teatavasti vaid kaks korda teinud olen. Seekord oli aga reede õhtu ning inimesed käisid kogu aeg. Kuna mina olin masina taga, pidin puhastamise kõrvalt ühtlasi ka kohvi tegema. Ütleme nii, et puhastamiseks eriti enne sulgemist aega ei jäänud (ehkki ideeliselt peaks sellega vaikselt tund enne sulgemist tegelema hakkama), sest KOGU AEG käisid inimesed. Ja siis supervisor 22.15 bitchis, et ma omadega valmis pole.

F*cking hell, ma olen niigi s*taks tubli. Mul lihtsalt pole kogemust veel nii palju. Pole olnud võimalust harjutada ja ongi kõik. Asjaolusid arvestades sain ma kõigega niigi hästi hakkama ja tema õiendamine oli täiesti asjakohatu. Aga no mis teha. Meil on kaks sellist bitchi seal, kes pool aega lihtsalt mölisevad. Teise poole ajast on normaalsed õnneks. Kõik ülejäänud töötajad on normaalsed. Õnneks.

Enivei, täna lasi seesama supervisor mu miskipärast pool tundi varem töölt ära. Ma ei tea, miks. Mulle muidugi selle poole tunni eest siis ei maksta ka, aga täiesti pohhui. Mul oli täiesti kõrini sellest päevast. Tegelikult oli hommikul hästi tore tükk aega ja ma olin heas tujus, aga lõpuks sai kopp ette sebimisest.

Õeke jõudis õnnelikult kohale. Mina küll õigeks ajaks Victoria coach stationisse ei jõudnud (sest vahepealse paari vaba tunni ajal oli ju tingimata vaja pooleks tunniks lõunasse sõita), nii et sel hetkel, kui departure poole pealt sisse läksin ja siltide järgi arrivalit leida üritasin, jõudis ta sealt juba välja tulla ja ma oleks tast tänaval äärepealt mööda kihutanud. Otsisin blondi, aga tema juuksed on hetkel pruunid :D

Kuna õekesel oli ilge nälg, siis tutvustasin teda Londoni rämpstoiduga, alustuseks kanakebabiga. Talle ei maitsenud kusjuures. Ma ei tea, mulle küll meeldib, vähemalt siis, kui hästi tehtud on. Enivei, järgmiste päevade jooksul tutvustan teda kana ja ribidega, vaatame, kas need lähevad paremini peale.

Üldiselt on aga ikaldus. Algselt oli plaan kuskile kluppi minna, aga kui koju jõudsime, siis oli kõigil kuidagi väsinud olemine. Iiris peab homme varahommikul tööle minema ja tal oli teatud asjaoludel võrdlemisi s*tt tuju, nii et ta lihtsalt ei jõudnud. Poisid olid kuskile pärapõgusse (loe: itta) mingile peole sõitnud, nii et neist polnud ka asja.

Jõime kolme peale veidi üle pudeli veini, aga nii väike kogus otse loomulikult pähe ei hakanud. Mõtlesime poodi uue veini järele minna, aga leidsime lõpuks, et pole mõtet, kuna sellise unisuseastme juures oleks me lihtsalt ennast ilma mingite tagajärgedeta (loe: purju jäämata) magama joonud. Nii me siin praegu kahekesi oleme – Iiris läks juba magama, mina halan blogis ja õeke leidis riiulist mingi eestikeelse raamatu Londonist (mida tal vaesekesel muud ikka teha, kui mina teda ka ignoreerin :P)

Aga põhimõtteliselt ma leian, et tänase õhtu asjade kulg on täiesti lubamatu. Kui inimene vaid kolmeks päevaks Londonisse külla kutsuda (rangelt võttes ainult kaks päeva ja üks õhtu pealegi), siis pole absoluutselt kohane õhtul kodus passida. Eriti laupäeva õhtul. Aga kuidagi lihtsalt läks nii, et kellelgi polnud energiat kuskile minna ja midagi teha. Halb.

Olgu, meil on veel kaks päeva. Vahakujude muuseumisse tuleb minna,Oxford Streetile poode kaema, Camdenisse kindlasti ja siis veel muidugi tüüpilised turistilõksud (õde uurib praegu raamatust nende kohta). Ma ei oska ise midagi eriti asjalikku välja pakkuda, sest Buckinghami palee on mu meelest nõme ja Big Ben samuti (see viimane küll ainult päevavalges, öösel on nunnu).

Hyde Parki ilmselt ka… Notting Hill oli mõttes… Thamesi ääres võiks ära käia (seal kah pimedas ilusam)… Ah, ma ei tea. Vaatame. Ma pole suurem asi turist.

Aga et nutt ja hala oleks ikka täielik, pean natuke vinguma ka eraelulistel teemadel.

Ma olen nimelt täiesti ära unustanud, kui ärritav on olla armunud kellestki sisse võetud (ma ei armu nii kergesti, ma arvan, ehkki siin jääb alati küsimus, millest kurat saada aru, et vohh – NÜÜD olen armunud).

Ja ma pean silmas just seda harvamat varianti, kus tunded pole ühepoolsed, vaid vastastikused. Kus on päriselt mingi asi (hah, ma ei tea, keel ei paindu ütlema suhe, ma pole selle mõttega ikka veel harjunud).

See on ärritav, et ma käin pool päeva ringi, totter naeratus näol, ja mõtlen lolle mõtteid. See on ärritav, et ma ei suuda enamik aega mõelda muust, kui et tahaks temaga koos olla. See on ärritav, et ma ei taha enam üldse üksi funktsioneerida. Lähedusest on nii kuradi kerge sõltuvusse jääda.

(Ärritav on see miskipärast ainult nii kaua, kuni ma temast eemal olen. Temaga koos olles on kõik jälle lill. Milline üllatus, ah. Paraku – rohkem on seda aega, mil me koos POLE)

Lähenedes asjale iroonilisemalt – Londonis on kuradi raske meest pidada, kui sa elad põhjas ja tema lõunas. Need kuradi vahemaad. See kuradi aeg, mis nende läbimiseks kulub. See kuradi raha, mis aja vähendamisele kulub (loe: metroo on kallis, aga mugav). Rääkimata selle konkreetse juhtumi raskendavatest asjaoludest.

Ei ole sellist asja nagu Eestis, et lihtsalt “hüppaks läbi”. Igasugune kokkusaamine nõuab planeerimist ja aega. Aega, mida sageli piisavalt pole. Sest kõik on nii kuradi kaugel.

Tegelikult olen ma ju õnnelik. Ja mul on lihtsalt s*tt tuju, sest täna õhtul ei lähe miski nii, nagu peab. Ja sellepärast ma vingun.

Asjad võiksid lihtsamad olla, päriselt.

Ma kardan. Kardan, et kuna kõik on nii keeruline, nagu ta on, siis läheb lõpuks midagi halvasti. Et ma olen sellega juba liiga seotud ja saan haiget. Ma ei taha jälle haiget saada.

Aga üldiselt olen ma kindel, et homme on elu jälle lill. Sest ma olen Londonis. Sest mul on õeke külas. Sest BBC weather lubab sooja ilma. Sest ma olen armunud kellestki väga sisse võetud ja kevad on südames.

Õeke on ammu magama jäänud. Peaks vist tema eeskuju järgima.

May 182007
 

Ärkasin eile alles kell 12 ja veetsin tööleminekuni jäänud 2,5h krediitkaardi väljavõtteid puurides. Mulle nimelt kunagi tundus, et sealt on palju rohkem raha maha läinud, kui mu enda arvutuste kohaselt oleks pidanud. Muidugi tuli välja, et Excelis oli kogemata üks valem valesti läinud ja minu arvutused seega veidi valed. Vähemalt sai selgust. Hea seegi.

Mul polnud kodus mitte midagi süüa ja nurga taha poodi ei viitsinud ometigi minna, seega nälgisin ja ostsin teel tööle newsagent’sist ühe muffini, et mitte päris nälga surra.

Kartsin jubedalt seda tööpäeva, sest sulgesin koos kõige sitema iseloomuga supervisoriga ja pidin masinaid tegema, mida mulle ainult korra varem ette näidatud oli ja tookord tehti see põhimõtteliselt minu eest ära, nii et ma ei mäletanud suurt midagi.

Kõik läks aga supersuhkruselt, sest supervisor oli sõbralikus tujus ja juhendas ning ma ise käisin nagunii pool päeva totralt naeratades ringi ja ei lasknud ennast suurt millestki häirida. Isegi sellest mitte, et piim pidevalt p*rse läks.

Ei, tegelt ma oskan juba natuke paremini. Arenen.

Kuna eelmisel ööl sain korralikult välja magada (nii 12h), siis läks täna hommikul jube vara uni ära. Põhimõtteliselt ärkasin siis, kui Kay kuuest tööle läks, ajasin Iirisega juttu, kuni tema enne seitset tööle läks, nillisin siis natuke unist meest oma voodis, aga kuna peale seksi midagi saada ei õnnestunud, sest tema oli eelmisel ööl minust poole vähem maganud, siis tulin lõpuks ikkagi ära netti.

Ehk siis ma olen poole kaheksast saati arvutis istunud. Ma arvan, et ma pole normaalne.

Aga tegelikult on mul ka jälle uni, nii et ma vist lähen voodisse tagasi… Tööle vaja alles kolmeks minna :P

*haigutab*

May 182007
 

Siinkohal kõigepealt tänud Marisele, kes ilmselt sellest sissekandest inspireerituna mulle eile messi saatis, kus teavitas, et mu blogi külastajate arv on hetkel 24 997.

Teiseks pean tunnistama, et kuna internetivõimalust enne tänast polnud, oleks see mul ikkagi meelest läinud, kuna ma hakkasin aga mingi tuju ajel oma vanu poste üle lugema, siis jõudsin selleni ja mess tuli meelde.

Niisiis:
*trummipõrin*

Domain Name (Unknown)
IP Address 81.25.248.# (Unknown Organization)
ISP Unknown ISP
Location
Continent : Europe
Country : Estonia (Facts)
Lat/Long : 59, 26 (Map)
Language Estonian
et
Operating System Microsoft WinXP
Browser Internet Explorer 6.0
Mozilla/4.0 (compatible; MSIE 6.0; Windows NT 5.1; .NET CLR 1.1.4322)
Javascript version 1.3
Monitor

Resolution : 1280 x 1024
Color Depth : 32 bits
Time of Visit May 17 2007 8:46:51 pm
Last Page View May 17 2007 8:48:02 pm
Visit Length 1 minute 11 seconds
Page Views 1
Referring URL http://www.blogger.e…p=account&s=overview
Visit Entry Page http://tikrike.blogspot.com/
Visit Exit Page http://tikrike.blogspot.com/
Out Click lepp | fotoblog
http://lepp.read.ee/
Time Zone UTC+2:00
Visitor’s Time May 17 2007 8:46:51 pm
Visit Number 25,000

Siinkohal oleks mul ainult üks kommentaar. Kallid inimesed, palun vahetage Idiot Explorer Firefoxi vastu välja ja elu on kohe palju ilusam ;)