Kesköine irin

 meedia, virin/urin  5 Responses »
Oct 302009
 

Mina ei saa aru, mis sunnib intelligentset inimest tegema tööd, mille sisuks on kirjutada toimetaja etteantud teemadel provokatiivseid ja/või mõttetuid idiootsusi, mida ta ise kindlasti ei mõtle või mis talle endale kohe kindlasti korda ei lähe, aga mis tema mainele vähemalt minu silmis küll suuresti kahju teevad. Masu? Nojah, vahet pole, see on ainult minu arvamus ja minu arvamus ei loe sellele inimesele mitte midagi.

Ma kirjutasin ennist kaks ülipikka nimelist ja kritiseerivat teksti, aga kustutasin need siis üksteise järel ära, sest tundusid liigse lahmimisena. Ei taha samale tasemele laskuda.

Vihjeks arvamuslood ühel naistele suunatud lehel. Esimese lingi saatis kunagi sõbranna, teisele sattusin just natuke aega tagasi poolkogemata (ei saa öelda, et täiesti kogemata, ma ju klikkisin, eks) läbi Ekspressi. Meelega ei pane linke. Rohkem enam ei loe ka.

Kurb lihtsalt, muud midagi. Minul oleks küll vastik tunne, kui peaksin rahateenimise eesmärgil oma nime alt sellist väljamõeldud kräppi kirjutama. Need üksikud asjalikud mõtted, mis lahmimise sees peidus on, lähevad sel viisil paraku kaduma. Elagu rämps online-ajakirjandus, mis elatub klikkidest.

Varajane sünnipäevakink

 plika, rõõm  No Responses »
Oct 282009
 

Me oleme juba nädal aega pakki oodanud – ema ja õekese sünnipäevakinki, mille ma palusin varem posti panna, kuna õeke vihjas, et pakis on joogitass, mis meil siin juba mõni aeg tagasi katki läks.

Briti post muidugi rõõmsalt jälle streigib (ta viimasel ajal muud ei teegi), aga täna saime paki lõpuks kätte:

Plika sai omale pikkade käistega body ja sellega kokku sobivad püksid (mõlemad suurus 80, body on täpselt paras, vaat et varsti väike, püksid samas veel liiga pikad), tudukombe, kamapalle ja neljaviljakrõbuskeid, kollase joogitopsi ja kolimisel maha jäänud värvilisest plastist poolkera, mis nüüd omasugustega torni laotud on. Meie saime šokolaadi ja WC-poti luku :D

Oma kaardi tahtis ta muidugi kohe ära kortsutada… Mul õnnestus vahele astuda ja suurem kahju jäi tegemata.

Krõbuskitega sai kohe pidusöömaaeg maha peetud:

Plika toppis neid kohe kahe käega suhu, kuni enam kuidagi ei mahtunud (ja uusi riideid tuli muidugi ka kohe proovida):

Uus tops on sama põhimõttega kui vana (st niisama vesi välja ei tule, imema peab), aga kõrgem – Plika ei oska seda veel korralikult kallutada, ise saab vee kätte ainult seliliasendis juues. Aga no ongi hea, õppigu ära, kallutamine on väga vajalik oskus. Nokk ei ole sellel pudelil mitte plasmassist, vaid kummist, seda on hirmus hea ka niisama hammastega kiskuda.

Kas te ikka teadsite, et kalevil on tikrišokolaad? Tikreid seal sees muidugi pole, kõigest lõhna- ja maitseaine… Ja maitse ise on täiesti keskpärane, on paremaid. Aga pakend ja nimi on siiski udupeened :P

Ja hea, et ma siis kõiki šokolaade arvuti klaviatuuri peale ei pannud – arvasin, et arvuti on kinni, aga polnud, nii et hiljem oli palju sulanud šokolaadi… Taheneb praegu külmkapis, ehk väga hull pole.

Igal juhul suured-suured tänud kingitegijatele, meil oli täna tore päev :P

Ah, perearsti juures sai Plika kah arvele võetud – mitte kedagi ei huvitanud sünnitunnistus ega tõlked, lihtsalt ankeedi pidin täitma. Järgmisel kolmapäeval läheme kontrolli ja süstima. Vaktsineerimise teemal tahaks tegelikult pikemalt rääkida, aga ei viitsi hetkel. mõni teine kord ehk.

Varajane linnuke…

 igapäevaelu, plika  1 Response »
Oct 282009
 

…jääb vara magama.

Plika ärkas täna hommikul juba poole seitsmest. Kümnest läksime kiikuma ja Streathami suurde Sainsbury’sse, kust saab normaalset saia (st koha peal küpsetatud, mitte tavalist Briti svammsaia). Sinna on mõnus jalutada – 20 minutit ja sellest enamik läbi pargi. Oh, kuidas ma armastan sügist!

Plika muutus juba poes virilaks ja tagasiteel läks tõeline kisa lahti. Pidin ta siis kärust välja võtma, aga laps süles käru ülemäge lükata pole just meelakkumine – võhm oli paari minutiga väljas, nii me siis tegime väikse peatuse ja sahistasime lehtedes.

Pärast seda oli Plika nõus selili kärus olema ja lutiketti lutsutama. Paar minutit hiljem:

Ja kuna tema lõunauni oli täna 11-12.10, jäi ta kümme minutit tagasi Abikaasa süles istudes magama. Lihtsalt niisama. Mähe on vahetamata, tudukombet pole seljas ja kell on alles seitse. No vaatame…

Sügis

 igapäevaelu, london/UK, plika, rõõm  No Responses »
Oct 262009
 

Otsustasin täna lõpuks pangas oma abielutunnistust ja selle tõlget lehvitada, et ükskord ometi uue nimega pangakaart saada ja aadressile a otsa panna. Otsisin kõige lähema kontori üles, pildistasin Google Mapsi kaardi fotokasse ja asusin teele.

Niipea, kui ümber esimese nurga pöörasin, avastasin mänguväljaku. Novot, see on see värk, kui pole viitsinud ümbruskonda korralikult uurida. Ennist käisin Plikaga kaugemal mänguväljakul kiikumas, kuhu tuli minna osaliselt suure liiklusega teed pidi (heitgaasid, eks) ning kus ei paistnud kunagi päike, sest kõrval oli kõrge maja. Nüüd siis tean, et kohe kodu juures on palju mõnusam väljak.

Nii tuligi sujuvalt pooletunnine kiikumis- ja lehesahistuspaus.

Kui me lõpuks edasi liikusime, jäi Plika praktiliselt kohe magama. Mina avastasin varsti, et kaardil peab midagi valesti olema, sest kohe kuidagi polnud võimalik läbi saada sealt, kuhu ta mind juhatas, sattusin tupikusse. Nii et kenake ring tuli sisse.

Siis viis teekond pikalt mööda teise pargi serva. Päike paistis, lehed olid kollased ja elu oli lill.

Sihtkohta jõudes ja seal mitte ühtki panka nähes (tegemist oli täiesti vaikse elumajade tänavaga) tabas mind välguna, et ma otsisin Google Mapsist ainult postikoodi, mitte täpse aadressi põhjal. Ega mõistus pole ikka oma teha! Küsisin siis esimese ettejuhtuva inimese käest, kas ta teab, kus Lloyds on. Tüüp kratsis kukalt ja näitas kätte suuna sinnapoole, kus võiksid olla esimesed pangad. Täpsemalt ei teadnud. Vangutas pead, kui kuulis, et ma pole autoga, vaid jala.

Aga täiesti üllataval kombel (arvestades minu tavapärast täielikku orienteerumisvõimetust, eks) õnnestus mul see pank üles leida. Läksin lihtsalt näidatud suunas ja ehkki tänav lõppes varsti ära, õnnestus mul jälle õigele poole keerata, suurele tänavale jõudes otsustasin lihtsalt edasi jalutada. Jäigi pank teele :P (vaatasin hiljem järele, 700 m algsest sihtpunktist edasi)

Aadress on mul nüüd pangas õige ja nimi peaks ka hiljemalt nädala lõpuks muudetud olema. Jube hea, kui saab hakata igasuguseid pakke õige nimega tellima ja õigele aadressile. Ei pea enam Steni tüütama, kes seni kõik mu pakid vastu võtma pidi (okei, tegelt ainult üks selle aja jooksul oligi).

Tagasiteel leidsin üles tolle tänava, mis enne kaotsi läks ning mu teekonda ringi tekitas. Sain veelkord kinnitust, et kaardi juhatuses oli viga, aga seekord õnnestus mul loogikaga veidi teisiti minnes otsemat teed pidi koju jõuda. Nii saigi tunniajasest kiirest pangaskäigust 2,5-tunnine 6 km pikkune jalutuskäik.

Kõige selle peale otsustasin, et nüüd tuleb küll sammulugeja osta. Siis on veel rohkem motivatsiooni jalutada. Abikaasa nõudis, et tema tahab ka. Hakkame aga käima :P

Tänase päeva otsus: ostame aurutaja

 film, kööginurk, TV/sarjad  1 Response »
Oct 262009
 

Kuna ma siin mitmendat päeva ökopilves hõljun ja vastavatel teemadel (mahetoit, riidemähkmed jne) mõtisklen, jõudsin täna kuidagi mõtteni, et peaks ostma aurutaja – sellega on ju jube hea igasuguseid juurikaid ja muudki valmistada, kõik vitamiinid jäävad alles ja puha. Lugesin siis jälle mitmelt poolt kõvasti arvustusi ja valisin lõpuks sellise välja (Tefali kohta kurdeti, et minevat aktiivselt kasutusel ruttu katki, sest on üleni plastikust, Russell Hobbs oli teine arvestatav valik, aga Morphy Richards jäi siiski peale, nende järelteenindust kiideti ka). Nüüd on ainult küsimus, kas peaks julgema tellida sihukesest netipoest (ilmselt ei julge), kus about as ja terms and conditions all pole midagi kirjas, samuti ei tule mingit infot googeldades välja – no see on kas alles alustav pood või siis petupood. Seal maksab see £22, mujalt alla £40 eriti ei saa – osades kohtades on odavamad, aga postikulu nullib vaheltkasu suht ära ja no jällegi – usaldusväärsus. Amazonist vähemalt teab, et jõuab kohale.

Nii et kui Abikaasa järgmisel reedel palka saab, tellime ära. Ja mahejuurikate kasti ka. Ja oi, kuidas siis hakkab süüa saama :P

Üleüldiselt tunneme puudust igasugustest asjadest, mis meil Tartus panipaika ära pakitud on – näiteks tekki ja patju oleks vaja (meil endal on nüüd küll suur tekk ja üks padi olemas, aga teine puudu ja külalistele pole ka miskit), suurt potti ja panni (Abikaasa vanaema kinkis meile soolaleivaks komplekti, me ei jõudnud kasutadagi, sest Tartu korteris olid olemas), blenderit Plikale smuutide valmistamiseks (mis on pealegi UK pistikuga – lihtsalt ei mahtunud kohvrisse) – ja Abikaasa õed tulevad novembri alguses autoga, nii et need mahuks vabalt peale. Ainus häda on selles, et õed ja auto on Pärnus, aga asjad Tartus ja enamik neist üle mõistuse korralikult ära pakitud, nii et sealt on väga raske midagi üles leida. Blender vist isegi jäi sisse pakkimata (ei mäleta… Annekas, räägi, kas on väljas?), pann ja potid olid oma originaalpakendis, mida ehk ka üle ei pakkinud (mina seda igal juhul ei teinud, Abikaasa arvas, et tema võis vabalt teha), nii et ehk oleks leitav, aga tekk ja padjad… Jumal teab. Ja neid asju, mida me tahaks, on veelgi. Grr.

Oh, ja ma tahan jälle DVD-sid osta. Ei ole väga mõttekas raha kulutamise viis, ma tean. Aga ma tahtsin neid juba siis, kui ennist Londonis elasin. Ja juba enne seda. Ja nüüd endiselt. Ma olen FÄNN. Gilmore Girls (£43.99), SATC (£49.99+£4.49), Brosnani Bond (£14.77) – peale SATCi on kõik tunduvalt odavamad kui toona, kiusatus on niiiii suur. Aga eks ma hoian ennast tagasi… Vähemalt nii kaua, kuni on selge, kuidas meil rahaasjad olema saavad. Siis võib uuesti mõelda. Või Abikaasalt jõulukinki küsida :P

Riidemähkmendus on teadus

 öko, riidemähkmed, roheline lastekasvatus  4 Responses »
Oct 252009
 

Olen pea terve tänase päeva riidemähkmete maailmaga tutvunud. Arvasin, et tean neist piisavalt, aga tuleb välja, et neid süsteeme on ikka erinevaid – minul polnud mitmest asjast aimugi.

Hakkasin seda teemat uurima sellepärast, et Plikale on midagi juurde vaja – Eestist sai kaasa võetud ainult 6-7 mähet ja pealispükse on mul hetkel kolm paari, aga kahed neist ei ole niiskuskindlad ja Bambino Mio omad ka ei istu enam hästi – kinnitus vajub äärtest lahti (oleks nagu liiga suur – kilode poolest peaks sobima, aga Plika on peenike küll) ja mähkmed on seal sees kuidagi liiga väikesed. Ühesõnaga oleks vaja osta nii mõned pealispüksid kui ka mähkmeid juurde ja kuna siinmaal on tunduvalt suurem valik, mõtlesin veidi eeltööd teha.

Johhaidii, alguses olin ikka täitsa segaduses. Kõik need ingliskeelsed terminid, ma ei saanud üldse aru, mis värk on. Aga eks ma muudkui lugesin ja uurisin ja sattusin mitmetele asjalikele lehekülgedele, nii et nüüd on pilt juba peaaegu et selge. Ma pole küll endiselt kindel, millised ma peaksin ostma, aga täitsin ühel lehel mingi küsimustiku ära, et nad vastavalt minu vajadustele ja võimalustele parimaid variante soovitaksid – näis siis.

Siin lehel on väga häid ja põhjalikke teste tehtud (mitte ainult mähkmete, vaid ka kõikvõimalike muude titeasjade kohta – turvatoolidest ja beebimonitoridest lutipudelite ja rinnapumpadeni), erinevate inimeste arvamusi ja arvustusi on ka hea lugeda.

Kõige rohkem selgust sain ma aga sellelt lehelt (sealt ma küsisin soovitust ka). Seal tehakse kogu riidemähkmendus nullist väga selgeks – on palju erinevaid artikleid, fotosid, seletusi, õpetusi. Youtube’i videotest oli mul isiklikult vist kõige rohkem kasu – olin enne teooriat lugenud, aga videopildis sai see ka visuaalse ja praktilise poole pealt selgemaks.

Kui kiirelt kokku võtta see, mis ma täna uut teada sain, siis mähkmete sisu ei peagi olema ainult ristkülikuks volditud suur riidemähe, voltida võib sadat erinevat moodi, on olemas ka sellised mähkmesisud, mis on samalaadse kujuga ja kinnitusega kui pealispüksid või ühekordsed mähkmed, kinnitamisviise on ka peale krõpsude ja trukkide veel. Ööseks on võimalik panna lisaimu (extra booster) ja nii edasi. Ma ei oska kõike siin eesti keeles kirja pannagi.

Teine üllatav väide oli see, et riidemähkmeid ei pea vahetama kohe, kui need märjaks saavad – iga 2,5-5 tunni tagant olevat okei, sest märg mähe reeglina last ei häiri (kui just ülitundlik pole) ja punetust ei põhjusta. Hmm… Minu meelest on Plika pepu küll punaseks läinud, kui talle märja riidemähkme paariks tunniks alla unustan. Kas keegi vaidleb vastu või kiidab kaasa?

Mahetoidu otsinguil, vol 2

 öko, puhas toit  6 Responses »
Oct 252009
 

Pärast seda, kui olin täna Abel&Cole’i kohta erinevaid arvustusi lugenud, ei kavatse ma nendelt siiski tellima hakata – olevat alla käinud, kastide sisu tihti jama (toored või üleküpsenud jms).

Organic delivery company kasti sisu ning ka üleüldine tootevalik paistab nagunii mitmekesisem olevat, selle kohta olen ainult kiidusõnu lugenud, ainult nende koduleht on minu jaoks nats häiriv ja toodete kohta pole nii palju infot. Samas on see leht siiski okei ja peamine on ju hea toit, eks.

Ja siis ma leidsin veel ühe koha, mida ka igal pool ainult kiidetakse – Riverford. Sealt saaks liha ka, ehkki seda tuleks korraga vähemalt £25 eest tellida, mis on sutsu palju… Aga koduleht on neil parem :P

Ühesõnaga ilmselt katsetame mõlemaid ja vaatame, kumb parem on. Ma pole veel jõudnud nende muud tootevalikut ja hindu väga põhjalikult võrrelda, see võib ka otsustavaks saada.

Mis piima puutub, siis neil mõlemal on see õnneks homogeniseerimata, aga täna juhtusin ühe artikli peale, kust selgus rõõmustav uudis, et Delivermilk – see lehekülg, kus tooteinfot väljas pole ning kuhu ma eile just päringu tegin – toob ka homogeniseerimata piima koju kätte :) Nii et kui nad siia piirkonda toovad ja see just väga oluliselt kallim pole, siis vast ikka jääme klaaspudelite juurde.

 Older Entries