October 2009

Varsti korrus kõrgemal

Naaber jäi nõusse – teeme kuuekuulise lepingu £550 peale. Segaseks jäi see, mis saab pärast poolt aastat ning kas ta maksab mööbli kinni või peame selle omade kuludega muretsema, aga seda kõike saab arutada – ta tuleb millalgi täna siia, siis teeme lepingu ja räägime täpsemalt. Nõus oleks me igal juhul olnud 😛

Kui ka peame mööbli ise leidma, siis seda annab teha. Osa on seal olemas nagunii, ülejäänu saab kuskilt kasutatult osta või tasuta või laenata… Iseenesest muidugi lõbus, meil pole isegi potte-panne ega nõusid. Ega voodit. Aga vähemalt mõnus korter on.

Käisin eile Iirisega kokku saamas. Kihutasin hommikul rongijaama, et avastada platvormile jõudes kiri: cancelled. Samal ajal saatis Iiris sõnumi, et tal läheb vastupidiselt tavapärasele arsti juures kauem aega, nii et lõppkokkuvõttes jõudsime ikkagi suht ühel ajal.

Selles pizzakohas, kus me istusime, unustati mu kook arvele lisada. Kena neist – ei hakanud midagi ütlema ka 😛 Ülejäänud aja jalutasime pargis, nautisime päikesepaistet ja ajasime juttu.

Õhtul jäin kogemata kombel üheksa paiku Plikaga magama – arvutis polnud miskit huvitavat, Abikaasa vaatas filmi, mis seal siis ikka paremat teha.

Täna on ilgelt nõme ilm – päike piilub ainult vahel harva välja ja ehkki sooja peaks olema 17 kraadi, rikub vastik külm tuul kõik ära. Eriti nina uksest välja pista ei taha. Ilmselt läheme siiski õhtupoole Reinu pubisse. Ja homme peaks soojem olema 😛

Varsti korrus kõrgemal Read More »

Ei miskit uut

Eile tegelesin terve päeva pulmapiltide sorteerimise ja töötlemisega – Andrese tehtud fotodega polnud muidugi vaja miskit teha, aga ülejäänud sõpradelt saadud piltidega oli mässamist omajagu. Ma pole nii ammu piltide kallal nokitseda saanud, tegin seda suure mõnuga.

Sain onult rõõmusõnumi, et ta oli enda tehtud pulmapildid läpaka kõvakettalt päästnud, enne kui see lõplikult pillid kotti pani – tõeline napikas. Neid peaks varsti näha saama, Heili pilte ootan endiselt, teise onu naine lubas enda tehtud fotod meilile saata ja kui veel Piia oma filmi ka ära ilmutaks… Siis olekski kõik 😀 Ma vist ootan selle suure veebialbumi tegemisega ikka nii kaua, kuni kõik pildid käes, ehk liiga kaua ei lähe, niikaua külalised muudkui kannatagu.

Eile õhtul vajus Abikaasa vara ära, meie Iirega hävitasime aga kahekesi pudeli veini ja panime maailma asju paika. Päris paigas on nüüd 😛

Korteririndel muutusteta. Saatsin eile ülemisele naabrile meili omapoolsete ettepanekutega, sain talt täna hommikul vastuse, et peab tööle minema ja mõtleb selle üle. Siiani pole vastanud. Pöidlad pihku, sest uute kuulutuste hulgas polnud ka sobivaid.

Täna pole absoluutselt miskit asjalikku teinud – istusin kodus arvutis ja hängisin Plikaga. Too oli küll imetlusväärselt heas ja iseseisvas tujus ega ei vajanud suuremat kantseldamist – lõbustas ennast pikka aega palli veeretades ning hiljem veel pikemalt põrandale tühjaks kallatud mähkmepaki sisu mööda tuba laiali pildudes. Ikka nii, et viskas kõik mähkmed üle õla, siis keeras ümber ja viskas tagasi. Ja naeris. Oh, mulle meeldib, kui ta nii iseseisev on.

Õhtupoolikul käisime Abikaasal tööl vastas:

Magamise rutiin on Plikal viimasel ajal selline, et hommikul ärkab Abikaasaga kell kaheksa, lõunaund magab ca 12-14, õhtul läheb magama 20-21 vahel. Töötab väga hästi.

Kui Eestis ununes väljaminekute kirja panemine pärast maikuist Londoni-reisi ära ja hiljem enam ei viitsinud, siis siin hakkasin kulusid uuesti üles tähendama. Nädal on nüüdseks möödas ja seis murettekitav – kulunud on £155, kusjuures me pole teinud muud kui mõned korrad väljas söönud, ühe korra joonud ja ülejäänud aja kokku hoidnud.

Esialgsete arvutuste kohaselt jääb meil pärast üüri ja makse elamise rahaks kuus £400-450, nii et seis on suht nukker. Ei taha väljas söömisest lõplikult loobuda (st see polegi ju nö traditsiooniliselt väljas söömine, see on junk food :P), tahaks vahel midagi peale söögi ka osta… Transport on rõvedalt kallis… Ainult koju ostetavat sööki saaks ja tuleks mõistlikumalt planeerida, samas on jällegi teatud asju, millest ei taha loobuda, ainult vee ja leiva peal elada ei viitsi.

Senine harjunud Londoni elustandard oli ju kahel palgal põhinev, nii et ma pole päris kindel, kuidas me nüüd ära elame (st vabalt elame, aga küsimus on selles, mis kvaliteediga see elu on). Üks on kindel – Eestis oleks kokkuhoid veel hullem olnud. Mis seal ikka hädaldada, alati ju saab.

Ei miskit uut Read More »

Scroll to Top