October 2009

Kuidas maailm muutub värviliseks

See on teada-tuntud tõde, et nälg teeb inimesed tigedaks. Mina lisaks siia veel külma, kuna ma olen lihtsalt lootusetu külmavares. Kui mul on külm ja/või nälg, siis see surmab igasuguse tegutsemistahte.

Hommikud on hetkel enamasti sellised, et enne, kui Plika lõunaunne jääb, ei toimu siinmajas miskit asjalikku – Abikaasa läheb tööle, mina keedan Plikale putru, söödan teda (mhm, see võib kokku ka umbes tunni võtta, kui mitte rohkem – vahepeal on vaja ju ringi nihverdada :D) ja passin siis arvutis, kuniks ta ära väsib ja magama jääb. Siis on mul pidu ja hommikusöök, pärast seda võib asjalikuks hakata.

Täna hommikul oli mul nagu tavaliselt külm, keerasin aga temperatuuri kõrgemaks, alles tüki aja pärast jõudis kohale, et küte tuleks enne kapist sisse ka lülitada, ainult seina peal nupu keeramisest ei piisa 😛

Nüüd, pärast kohvi ja võileibu, on kõht täis, meel hea ja tahaks kõigile hõisata, kui ilus on elu. Lähen kähku koristama, enne kui laps üles ärkab.

Gmaili pehmed väärtused

Rääkimata sellest, et Gmailis on kõige parem ja loogilisema ülesehitusega inbox ning lõpmatult vaba ruumi, on seal ka toredad teemad. Kuna ma olen naine ja sellised pehmed lisaväärtused nagu välimus on mulle olulised, siis nendin, et vaikimisi üleni valge postkast on trööstitu küll.

Abikaasal oli tükk aega teemaks bussipeatus ja mul puu, need näitasid (teoreetiliselt) kohalikku ilma, nii et taust muutus pidevalt ja oli huvitav vaadata. Aga enne Londonisse lendamist Merlisele wifit ehitades nägime tema Gmaili taustana teemaja – ja panime endale ka. Nüüd on terve päev põnevat jälgimist, mis need sellid seal parajasti teevad (praegu näiteks hommikuvõimlemist). Sihuke pisike armas lisaväärtus meilide kontrollimisele.

Ja kui keegi nüüd seda kardab, et kogu see tilulilu postkasti liiga kirjuks teeb, siis ausõna mitte – oluliste asjade taust on piisavalt hele ja mõnus, action toimub lehekülje allosas.

Nii et minge sättige kõik endale üks tore pilt 🙂

PS. Teab keegi, on neid interaktiivseid teemasid veel peale nende kolme, mida mainisin? Ei viitsi kõiki läbi klõpsida, aga kunagi tahaks kindlasti midagi uut katsetada.

Internet levib!!!

Jah, MINU arvuti leidis korrus kõrgemal ka Iire ja Steni wifi üles. Minu säästuläpakas, mis muidu kunagi midagi üles ei leia! Nüüd võib rahus kolida 😛

Abikaasa arvuti keeldub küll millegipärast siinset wifit tunnistamast, aga üks meie Londoni tuttav pakkus meile T-mobile’i internetipulka, mille leping tal jõuludeni on, aga mida tal endal enam vaja ei lähe, nii et see päästab hädast, kuniks asjad korda saab.

Naaber oli oma naisega terve päeva siin, koristas ja sättis, ostsid isegi kardinad (suht koledad küll, irw) ja dušikardina ja… Isegi nõusid on. Voodi ostab ka tema – tellib homme Argosest ära ja tuuakse siis siia kohale. Nii et hädavajalikust on meil vaja ainult elutuppa lahtikäivat diivanit, kus külalisi magatada, üht riiulit ilmselt, võib-olla on kööki nipet-näpet vaja… Ja ongi korras.

Nii et kõik on kõige suurepärasem. Kodu on olemas. Internet on olemas. Paari päeva pärast on voodi olemas. Nüüd tuleb ainult sellest segasasipuntrast mõnus elamine sättida. Aga see on ometigi käkitegu!

Nagu näha, on teha veel küllalt – praegu paistab kogu krempel suhteliselt trööstitu. Aga oi, kui me ükskord valmis saame… 😛 (arvestades seda, et õeke tuleb juba kolmapäeva õhtul, on tegelikult muidugi suht kiire)

Täna öösel oleme ikkagi veel all, ei viitsinud hakata nii hilja asju üles vedama. Homme hommikul värske peaga ja uue hooga. Nii palju siis sellest lootusest, et saame koos nädalavahetusel kolida, ikka pean mina kõik üksi ära tegema. No vähemalt on tegevust 😀

PS. Hommikul oli palavik 37-37.1, nüüd ei viitsi enam kontrollida – tundub, et pole miskit. Peavalu kadus ka päevaga lõplikult ära. Ja tiss valutab ka vähem 😀

37.4 :P

Magasin enamiku palavikust kergeks peavaluks. Unine on olla, aga energiat on igal juhul rohkem. Homseks on vast korras küll.

Marta arvas eelmise postituse kommentaaris, et tegu võib ikkagi olla rinnapõletikuga – no ei tea mina, käisin peeglist vaatamas, kohe mitte ei tundu, et rind kuidagimoodigi punasem oleks, mingeid tükke ega muud pole endiselt. Valu pole samas ka ära kadunud.

Ega’s midagi, uni peaks sellessegi selgust tooma.

37.5 -> 38.7 -> 37.9 -> …

Pärast eelmise postituse kirjutamist tundsin korraga, et hirmus s*tt on olla – algselt arvasin, et ju on põhjus (nagu tavaliselt) selles, et ma pole viitsinud endale piisavalt riideid selga panna, aga kui kampsuni, teksade ja kahe paari sokkidega kahe teki all veerand tunni pärast ikka samasuguseid külmavärinaid ja nõrkust tundsin, kahtlustasin juba miskit muud.

Ega nad asjata ütle, et väikese palavikuga on kõige hullem enesetunne – paari tunni pärast, kui tundsin, et külmavärinad on asendunud meeldiva soojusega, oli palavik juba tunduvalt kõrgem.

Nii ma siis olengi viimased pool päeva tekikuhila all lesinud ja jõudu kogunud. Abikaasa käis Plikaga poes, tegi süüa, nüüd läksid koos pubisse. Mind ikka säästetakse kogu aeg 🙂

Kui naaber polnud õhtuks oma nägu näidanud, helistasime talle Skype’ist (sest endal on krediit otsas ja pole suutnud valida, mis kaardid seekord võtta, praegune Orange ei tasu ennast igal juhul ära) ning saime teada, et ta olla mulle meili saatnud ja öelnud, et ta ei jõua ikka täna tulla, tuleb homme. Mida aga pole, see on meil. Veider.

Aga nojah, vahet pole – ongi hea, Abikaasa sai rahus välja minna, selle asemel et terve õhtu teda oodates kodus passida. Eks kolime siis homme. Seekord lubas ta vähemalt suhteliselt vara tulla.

Mina olen omadega läbi nagu läti raha. Hirmus väsimus on peal, söögiisu pole, midagi teha ei jõua. Ei jõudnud lõputult voodis ka lesida, sellepärast tegingi korraks arvuti lahti. Aga varsti lähen ilmselt tagasi, ega siingi ei jõua.

Ma eeldan, et korralik ööuni mõjub hästi. Kangesti tahaks nüüd seda mett, mis ruumipuudusel kohvrisse panemata jäi. No ja kui esmaspäevaks parem pole, siis mu perearst on siit kümme minutit allamäge jalutada, võin minna oma apostillidega lehvitama.

Natuke murelikuks teeb see, et mul on ühe rinna külg hommikust saati valus – kuna seal aga mingeid tükke pole, siis ei tohiks ju tegemist olla rinnapõletikuga, ilmselt magasin lihtsalt halvas asendis. Plika on täna kaks korda tissi saanud ka ja mingit rõvedat valu (mis oleks siis jällegi rinnapõletiku tunnus) ei tundnud, täitsa tavaline oli.

No vähemalt oli täna nii halb ilm, et ma ei jäänud haige olemisega suurt millestki ilma. Reinu pubis jõuan küll ja veel käia. Ja palavik on praeguseks ka juba väiksem 🙂 Kui ma ainult aru saaks, KUST see palavik nii järsku tuli, enda arust pole eriti külma saanud…

Irw, ja just turgatas pähe, et raudselt tuleb mõni agar lugeja nüüd seagripi jutuga. Ma ei usu sellesse karvavõrdki, minu meelest on see üles haibitud jama, aga olgu peale – kui tervemaks ei saa, siis esmaspäeva hommikul esimese asjana arsti juurde. Siinmaal nad kipuvad muidugi pikema jututa iga häda peale antibiotse kirjutama, mis on pooltel juhtudel mõttetu organismi mürgitamine ja kuna annan ikka veel rinda, ei tahaks kohe üldse. Loodame parimat 😛

EDIT: Nagu ma just Iirelt ja Stenilt teada sain, siis siinmaal seagripi kahtlusega arsti juurde minna ei tohi, tuleb netist sümptomite kohta lugeda ja kui tundub, et sobivad, siis helistada, et sulle rohi koju saadetaks. Tramaivõi, mis maa!

Õnneks mul peale palaviku ja väsimuse igasugused muud sümtomid (nohu, köha, kõhulahtisus, kurguvalu jne jne jne) puuduvad, nii et ma pole eriti mures. Olen nimelt otsustanud, et olen homseks täiesti terve 😛

Scroll to Top