See on teada-tuntud tõde, et nälg teeb inimesed tigedaks. Mina lisaks siia veel külma, kuna ma olen lihtsalt lootusetu külmavares. Kui mul on külm ja/või nälg, siis see surmab igasuguse tegutsemistahte.
Hommikud on hetkel enamasti sellised, et enne, kui Plika lõunaunne jääb, ei toimu siinmajas miskit asjalikku – Abikaasa läheb tööle, mina keedan Plikale putru, söödan teda (mhm, see võib kokku ka umbes tunni võtta, kui mitte rohkem – vahepeal on vaja ju ringi nihverdada :D) ja passin siis arvutis, kuniks ta ära väsib ja magama jääb. Siis on mul pidu ja hommikusöök, pärast seda võib asjalikuks hakata.
Täna hommikul oli mul nagu tavaliselt külm, keerasin aga temperatuuri kõrgemaks, alles tüki aja pärast jõudis kohale, et küte tuleks enne kapist sisse ka lülitada, ainult seina peal nupu keeramisest ei piisa 😛
Nüüd, pärast kohvi ja võileibu, on kõht täis, meel hea ja tahaks kõigile hõisata, kui ilus on elu. Lähen kähku koristama, enne kui laps üles ärkab.
Jubehästi kõlab. Mina ei kannata absoluutselt hommikuid enam 😀 Ma tahan ca 30 min peale ärkamist juba süüa (kui ei saa olen megatige) ja minu laps PEAB ka sööma kiirelt ja puhtalt ja isukalt, mitte nihverdama….. deem! Annaks hommikud ära – vanasti ma armastasin neid.