March 2016

The morning after

Mul oli juba pärast rabamatka üsna võimatu esmaspäeva hommikul töölainele saada, aga nüüd tundub see veel võimatum.

Eile hommikul ärkasin veel paralleelreaalsuses, päike paistis igast aknast sisse ja tõusmine polnud kuigivõrd keeruline. Mingi aeg hiljem sain teada, et olin magama jõudnud pool kuus. See hetk, kus sa oled mingil põhjusel mõelnud, et võib ju öösel kaua üleval olla, kella keeratakse tund aega tagasi. Avastades järgmisel hommikul, et hoopis edasi keerati. Ja sellegipoolest imestades, kuhu kurat need tunnid kadusid.

Juba eile õhtul hakkas reisipohmell kohale jõudma, tänaseks on see ainult süvenenud. Ja siinkohal pole paslik rääkida pohmellist selle sõna traditsioonilises mõttes – hoolimata nädalavahetusel ära joodud siidritest olin kogu aja purukaine ja terve viimase öö jõin ainult vett. Vanusega kaasnev kiiks, järgmisel korral tean, et pole suurt mõtet raha kulutada.

Tunne on küll, nagu oleks 22, aga ennast argireaalsusesse tagasi kiskuda on äärmiselt keeruline. Lisaks on pärast kolme võrdlemisi lühikeseks jäänud unega ööd olemine täpselt selline, nagu oleks terve päeva puid teinud ja terve öö saunalaval vedelenud.

Täna hommikul ei tahtnud kohvi nähagi, süüa samuti mitte. Ainus, mis vähekenegi erutas, oli C-vitamiin greibimahla näol. Mõistus sundis veidi kraami tööle kaasa võtma, midagi tuleb hommikul ometi näksida.

Sünnipäeva järelkaja. Neljapäeval läks nii kiireks, et ei jõudnud pildistadagi. Ema toodud lilled, Kristheli ootamatu üllatuskingitus, mis on küll mõeldud kuumadele jookidele, aga sobib suurepäraselt ka mahlale, ja kolleegi saadetud pipar…

2016-03-28 08.29.02

Mis oli algselt selline:

2016-03-24 13.24.20

Nüüd peab katsuma vägisi nädalavahetuse peast välja lükata, et kuidagi töölainele saada.

The morning after Read More »

TIKKER 32

Esimest korda, kui ma oma sünnipäeva sel värvilisel kombel blogis teadustasin, olid numbrid täpselt samad, ainult vastupidises järjekorras. Vaatasin just kõik märtsikuud üle, olen olnud küllaltki järjepidev, ainult eelmisel aastal jäi vahele, sest siis ma olin haigusega täiesti siruli maas. Sel aastal aga jätkame traditsiooni.

Mul ei olnud plaanis täna üldse eriti tähistada, aga päev oli väga armas.

Hommikul ärkasin, vaatasin kella – äratus oleks pidanud olema veerand tundi tagasi. Mu telefon oli öökapilt kadunud, Abikaasa voodist läinud, magamistoa uks oli kinni, köögist kostus sosistamist. Eks ma siis unelesin ja ootasin, kuni perekond mind äratama tuli.

Esimesed sünnipäevalilled olid aias:

2016-03-22 08.06

Kolleegidega tähistame tööl alati, see on traditsioon. Kui kellelgi on sünnipäev, tuleme kõik kell üheksa kokku, sööme head-paremat ja jutustame tunnikese. Nii ka täna. Tegin meie lemmikuid küüslaugujuustuga rukkikorvikesi, küpsetasin tatraküpsiseid ja pressisin apelsini-greibimahla. Abikaasa oli nunnu, aitas mul hommikul töö juures sättida, ehkki jäi ise sellepärast tööle hiljaks.

2016-03-22 09.11

Sain kolleegidelt kingituseks Estonia spa kinkekaardi. Saabki sinna uude osasse minna, ammu olen tahtnud, äge. Päeval käis Abikaasa ema läbi – ütles, et ta teab, et lilled mul ei püsi, tõi nende asemel suure ananassi. Lihtsalt super 😀 Ja ülemused saatsid imeilusa lillekimbu, mis nüüd mul tööl olemist kevadiseks teeb:

2016-03-22 12.34

Kell kaks oli Poisi arenguvestlus (sellest pole midagi pikemalt rääkida – kõik on nii, nagu peab) ja Abikaasa arvas, et mis ma ikka enam tööle tagasi lähen. Tõepoolest, miks… Kodust köögilaua tagant sai sama edukalt tööd teha.

Leidsin OMA postkastist õigel päeval SÜNNIPÄEVAKAARDI – ümbrikus, margiga, nagu päris 😀 Kaidi saatis. Ja Plika joonistas mulle ka kaardi, väga nunnu ja kevadise:

2016-03-22 15.37

Õhtupoolikul käisime söömas Krooni kohvikus. Me oleme sealt kordi mööda sõitnud, aga pole kunagi tulnud pähe sisse astuda. Nüüd läksime sellepärast, et kuskil FB grupis kiideti nende vegan menüüd. Noh, me küll sõime liha 😀 Aga kohvik ise oli ütlemata armas ja kindlasti läheme sinna veelgi.

Olen kogu aeg mõelnud, et meie nö kodukohvik on Hahni pubi, tegelikult asub Krooni kohvik täpselt sama kaugel, lihtsalt teises suunas ja veel poole lähemal on Murumaja kohvik, mille pani käima mu lemmikkolleeg endisest töökohast, kelle puhul ma tean, et ta teeb südamega ja väga tervislikku toitu… Aga kunagi ei tule meelde sinna minna, täiesti häbiasi. No lahtiolekuajad on sellised, et kui meil tuleb väljas söömise mõte, on see reeglina kinni. Aga täna oleks küll võinud minna. Kahjuks tuli see pähe alles siis, kui Krooni kohvikus arvet maksime. No ja seal oli ka tore. Nii et teine kord siis.

Pärast kohvikut võtsime lapsed ja viisime nad Abikaasa õe hoida, sest meil olid ostetud kinopiletid. “Klassikokkutulek” sai lõpuks ometi ära vaadatud – tükk aega ei saanud jaole, nüüdki veel tuli piletid päev varem osta, et vähekenegi norm kohad saada. Aga film oli äge! Labane, nagu hoiatati, aga naljakas sellegipoolest. Ja piisavalt põnev, kordagi ei tulnud isegi pähe mõte, et võiks kella vaadata vms.

Seejärel korjasime lapsed peale ja sõitsime mu töö juurest läbi, et paar päeval maha ununenud asja võtta. Ja kuna olin Poisile lubanud, et läheme vaatame, kas Rimi reklaamlehes oli see Lego pakkumine, kus saab teatud summa eest teatud Legosid ostes kingituse, siis uitmõtte ajel läksime Rimisse sisse Legosid vaatama. Enne sai kokku lepitud, et täna midagi ei osta, ainult vaatame. Ja seekord see tõesti toimis – lapsed vaatasid tükk aega, rahulikult, õpetasin neid hindu vaatama jne. Lust ja rõõm oli lastega poes olla. Endal oli ka tuju hea, kõht täis, kannatlikust küllaga – nii me seal siis olime. Rõõm nii väikesest asjast 🙂

Sellel “vaatamisel” oli tegelikult tagamõte ka (mida lapsed küll ei teadnud) – märkasin, et Rimis on neljapäevast pühapäevani kõik mänguasjad -30% ja mõtlesin, et ostaks äkki lastele mõne Lego või… No ma pole siiani otsustanud, kas on ikka vaja. Aga vähemalt sondeerisin nüüd pinda, mis neile meeldida võiks. Ja üks asi, mida nad on ammu palunud, on hoopis mõõk ja kilp (no teate, sellisest pehmest materjalist) – neid komplekte nägime ka seal. Nojah, eks näis. Läksin teemast välja, tüüpiline.

Koju jõudsime pool üheksa, sõime kiirelt päevast üle jäänud korvikesi, viinamarju ja küpsiseid, siis läksid kõik ülejäänud magama, mina olen veel ainsana üleval, aga väsinud, nii et ongi aeg ka tuttu minna.

Igal juhul oli väga tore päev. Vaikne ja armas 🙂

Read More »

Scroll to Top