Uue õppeaasta mõtted
Kuna põhikooli lõpp hakkab lähenema, on kõik kooliteemad sel aastal kuidagi eriti intensiivsed ja ise mõtlen ka kõigest rohkem kui tavaliselt. Nii põnev aeg on ees!
Kaheksas ja üheksas klass on kogu ülejäänud koolist pisut eraldi ja nende majaosa on sellest tulenevalt tunduvalt vaiksem. Plika naudib vaikust juba teist aastat, Poiss on nüüd sellest sügisest temaga ühel pool. Vanimate olijate privileegid 🙂
Olen sel nädalal käinud mõlema klassi vanemate koosolekul. Väga palju infot on tulnud…
Lõpueksamite osas ei oska me Plikaga muretseda. Ta on tugev nii eesti keeles, matemaatikas kui inglise keeles, nii et erilist õppimist peale tavapärase nendega ilmselt ei kaasne.
Lõpureisi planeerimist hakkasime juba vaikselt arutama – kuna enamiku soov kaldub pigem välismaa suunas, siis saatsin päringud paarile klassireise korraldavale firmale ja küsisin pakkumisi. Loodetavasti leiame miskit mõistliku hinnaga.
Plikal on käsil Flex programmi kandideerimine, jällegi ülipõnev. Ta saatis augusti lõpus oma taotluse teele – oktoobris läheb taotlusvoor kinni, eks siis järgmise vooru kohta tuleb info millalgi aasta lõpupoole. Esialgseks kandideerimiseks tuli peale foto ja üldinfo kirjutada kolm 300-tähemärgilist esseed. Teemad olid umbes sellised, et… 1) Minu kolm tugevat külge 2) Kirjelda üht juhtumit, kus kõik ei läinud plaanipäraselt ja mis sa siis tegid 3) Kirjelda üht juhtumit, kus sind kritiseeriti ja kuidas sa sellega diilisid. Mõlemad juhtumid pidid olema koolivälised. Plika arutas minuga pisut, mida kirjutada, aga kirjutas kõik ise valmis, mina lugesin hiljem ainult üle ja no ausalt, mitte midagi polnud parandada. Veatu grammatika. Ma olin ise pisut hämmingus. Millal ta nii targaks sai?
Olen pisut kurb, et Plika klassiõpetaja viimasel aastal vahetus – kaheksa aastat oli ta nendega, oleks nii tore olnud, kui oleks saanud lõpuni. Aga talle sai sel aastal uus esimene klass ja Plika klassil on seega viimasel aastal teine õpetaja, kes on ka igati tore, lihtsalt… Oleks tahtnud võimalust ühega lõpuni minna.
Seda suurem oli mu rõõm, kui Poisi klassiõpetaja tänasel koosolekul kinnitas, et tema on nendega kuni lõpuni. No nii hea meel! Poisil oli esimesed neli aastat üks õpetaja ja viiendast tuli teine. Mõlemad imetoredad.
Üleüldse ma ikka vaimustun oma laste koolist, sest seal on nii mõnus ja turvaline ja… Lihtsalt hea.
Tuli siin ükspäev kolleegiga jutuks, et kui lapsed käiks tavakoolis, oleks saanud igal aastal õppemaksuks tasutud raha eest väga korraliku perereisi teha. Muigasin, et ilmselt lapsed eelistavad siiski oma kooli reisimisele. Küsisin siis hiljem Plika käest, kas ta oleks eelistanud tavakoolis käimist, kui oleks saanud selle arvelt iga aasta reisida. Vastuseks tuli väga kindel EI, millele järgnes pikk tiraad sellest, kuidas waldorfkool on küll oma kiiksudega, aga nii äge ja õpetajad on nii ägedad, et Heli on parim mataõps üldse ja Terje ühiskonnaõpetuse tunnid on nii põnevad ja nii edasi… No ausalt, ma maksan suurima rõõmuga. Sest kool on olnud kõik need aastad teine kodu ja mul on alati teadmine, et mu lapsed on hoitud.
Oh, ma ei jõua kevadet ära oodata, et saaks teada, kuidas Flexiga läheb, kuidas eksamid lähevad, millisesse kooli Plika läheb… Nii põnev, nii põnev! 😀
Plika on oma trennidest vaimustuses – küsisin, et mis siis kõige rohkem meeldib, aga ta ütles, et võimatu valida, kõik on nii erinevad. Praegu olevat just hea – ühes trennis on ta kolmandat aastat ja vana kala, teine on sarnane sellega, kus ta varem käis ja treener on ka sama, kes teadis tema võimeid, nii et pandi seal kohe kõige paremasse gruppi ja peab seal täiega tööd tegema, kolmandat stiili pole ta varem tantsinud, seal on ta teises grupis viiest, kus tal on just parasjagu rahulik uus stiil korralikult selgeks saada.
Poiss käis eile Kaaslasega esimest korda jõusaalis ja talle meeldis väga – ühtlasi tuli välja, et pooled tema klassivennad käivad ka seal, nii et seltsilisi, kellega trennis käia, tal tulevikus jagub (aga esimese kuu käib koos Kaaslasega, kes talle kõik vajaliku selgeks õpetab). Eile käisid proovimas nö üksikpiletiga, aga teen nüüd Poisile aastase paketi, sest see on kõige soodsam. Kaaslane lubas kuu aja pärast Tervise Paradiisi tagasi minna, talle meeldib seal rohkem – mida oligi arvata. Aga mul on nii hea meel, et ta praegu Poissi ise treenib. Ikka on vaja alguses sportlase valvsa pilgu all põhitõed selgeks saada 🙂
Oh, mul on veel asju, millest muljetada, aga kogu aeg on nii palju teha, et blogima jõuan harva… Üritan, ausalt!
Uue õppeaasta mõtted Read More »
