Hakkab lõpuks looma
Abikaasa sõbral, kes on algusest peale peamine remonditegija olnud, on au see ka lõpule viia. Täna oli ta terve päeva siin ja koristas. Ja issand, kui hea meel mul selle üle on! Kahjuks pole mul pilte sellest, milline teine pool ja eeskoda ENNE välja nägid (kõik kohad täis tööriistu, ehitusprahti, puidu lihvimise tolmu ja muud jama, nii et polnud ruumi ringigi keerata), aga nüüd on juba täitsa inimese tunne. Ma peaaegu et olen ära unustanud, milline see normaalne elu enne remonti oli 🙂
Lisaks koristustöödele sai ta täna ühele poole teise võrdväärselt suurepärase asjaga – soojustas ära tänavapoolse ukseaugu. Mäletatavasti sai see uks trepi lammutuse ja vundamendi soojustamise jaoks kuu alguses lahti tehtud, sellest ajast saadik on sisemine uks olnud praokil ning kahe ukse vahelt välja tulnud praht koridoris vedelemas – memm, kes siin enne meid elas, oli soojustanud ukseauku vanade vaipade ja tekkide ning penoplasti tükkidega. Kuni ilmad olid soojad, polnud miskit häda, aga viimased nädalad on sealt uksest ikka päris palju külma tulnud. Nüüd sai otsaseina soojustamisest üle jäänud tuuletõkke jäägid ära kasutada ja on loodetavasti vähe korralikum 🙂 Kui me nüüd plaanipäraselt järgmisel aastal maja väljast soojustatud ja aknad vahetatud saame, võib sellest uksest ehk üldse loobuda. Eks näis.
Väljast on vaja veel veidi plekke paigaldada ning vihmaveetorusid parandada, samuti kahe korruselise vahelist tühimikku villaga soojustada. Sees on vaja seinad krohvida ja värvida ning ahi ehitada. Ma väga loodan, et oktoobri keskpaigaks on kõik valmis ja saan lapsed oma tuppa tagasi kolida.
Hakkab lõpuks looma Read More »
