2012

Pallihullus

Mu kallid Bubble Witch Saga kaassõltlased, kas te seda lehte teate? Mil iganes ma mõne tasemega hätta jään, käin sealt seletusi piilumas. Aga alles eile avastasin, et neilt on võimalik ülilihtsa vaevaga suuremas koguses punkte saada.

Ma ei tea, kui kaua need lingid töötavad, kas ainult ühe päeva või kauem, mingid tükk aega varasemad igatahes enam punkte juurde ei andnud. Aga eile sain siit 10 000 punkti ja täna siit 30 000.

BWSPunkte saab nii, et klikid nupukesel, mis avab seejärel teatud intervallidega (seda saab valida sealt kastist, minu screenshotil on miinimum – 10 sekundit) järjest su brauseris uuel vahelehel Bubble Witch Saga mängu ja nii need punktid juurde voolavadki. Oluline on see, et akent kinni ei pane – kui kõik punktid olemas, kaob see iseenesest. Postituses on olemas ka eraldi lingid, millel oleks võimalus ükshaaval klikkida, aga 30 000 punkti puhul tähendaks see 60 klikki ja mille pagana päralt peaks seda tegema, kui on võimalus saada automaatselt 😛

Vaat selline leid. Mul praegu on punkte küll niigi ülearu, aga mäletan, et mingi hetk olin küll täitsa hädas, kuna tasemed olid nii keerulised, et ilma lisadeta ära ei teinud, aga punkte nende jaoks polnud…

Pallisõltuvus on jõulunädalal erakordselt suureks paisunud. Midagi küll ei juhtu, kui ma kõik õhtud oma mängu taga istun, aga VÕIKS ju midagi kasulikumat teha. Noh, minevikku arvestades, miski hetk läheb üle 😀

Pallihullus Read More »

Jee!

Sain viimasele postitusele julgustava kommentaari, et 214. taseme ära tegemine on võimalik ka ilma lisadeta ja näe – saingi just tehtud. Suisa nii vingelt, et sain kolm tähekest ja sõprade hulgas kõrgeima skoori.

Milline rõõm ja kergendus! Tutvun nüüd järgmise tasemega, mis pidi veel hullem olema 😛

Jee! Read More »

Aastapäev

Umbes-täpselt aasta tagasi langesin ma värviliste pallide võrku.

Sellesse aastasse on jäänud küll mitmeid kuid pause, aga alati olen oma pallide juurde tagasi jõudnud ja sõltuvus pole sugugi väiksem kui enne. Hea küll, nii palju siiski, et kui endal elud otsas, siis sõpradelt ei küsi, vaid jätan mängu sinnapaika ja ootan tagasi tiksumist. Samas mängin ma mõnel vaiksel õhtul, kui isu eriti suur, ka kahe Abikaasa x-ajal mängimise jaoks tehtud konto alt 😀 Seda õnneks pigem harva.

Mängu põhiolemus on muidugi sama, aga mitmed asjad on aastaga päris palju muutunud. Mõned neist muutustest on meeldivad, teised mitte nii väga.

Positiivse poole pealt – päeva tase on super. Saab punkte, saab vaheldust. Teine asi, mis mulle väga meeldib, on pühadeteemalised stiilimuudatused. Halloween, nüüd jõulud… Ma usun, mõnele käib see ehk närvidele, aga minu meelest on need nunnud. Kolmandaks muidugi see lihtne tõsiasi, et tasemeid tehakse muudkui juurde. Kui vahepeal lõppu jõudsin, nii et midagi enam mängida polnud, siis oli ikka nõme küll 😛

Aga mis EI meeldi – see, et ükskõik, mil viisil surma saada, pakutakse alati tasulist lahendust – lõhkegu siis pomm, jäägu ette pealuu või saagu lihtsalt pallid otsa. Muudkui aga maksa ja teeme kõik heaks. Kui saaks kinni keerata need pakkumised, oleks hea. Samas ma saan aru, et nende esimene eesmärk on siiski kasumi teenimine ja lisaklikk ristile on mängumõnu kõrval siiski väike asi.

Kuidas hetkeseis siis on? Mul on kokku 422 tähekest (339 tavamängust + 83 Eternal Isles’ist) ja olen oma sõprade pingereas nendega seitsmes. Esikohal on Nadja 850 tähekesega. Isegi kuuenda kohani on nii palju maad, et ma üldse ei üritagi enam ettepoole trügida, lepin rõõmsalt oma positsiooniga. Abikaasa on alles 12 😛

Istun kinni 214. tasemel, see on kirves ja ma ausalt öeldes eriti ei viitsi isegi proovida. Mul on üle 130 000 punkti, aga ma lihtsalt ei raatsi neid kasutada, et osta endale kõiksugu lisasid taseme puhul, kus ma 99% kordadest hoolimata neist lisadest nagunii suren 😀 Vahel ikka mängin moe pärast, äkki kunagi hakkan kulutama ka või teen läbi ime niisama ära. 215. tase pidavat veel kirvem olema.

Õnneks on päeva tase, nii et igasse päeva jagub ikka natuke mängurõõmu. Enamasti teen päeva taseme üsna kiirelt ära, aga näiteks tänast olen terve päeva mänginud (st mitte järjest hommikust õhtuni, eks, aga ikka mitu korda kaheksa elu), nüüd said jälle elud otsa ja poole tunni pärast tuleb juba uus, seega jääbki vist tegemata.

Abikaasa mängukontodega olen ühega 55. ja teisega 101. tasemel, aga nagu öeldud, nendega toimetan siiski pigem harva.

Eternal Isles alt on täielikult ära tehtud teine, kolmas, neljas, viies ja seitsmes maailm, esimesest maailmast kuus taset, kuuendast, kaheksandast ja üheksandast kolm taset. Kokku on seal maailmu 28 ja tehakse kogu aeg juurde, seega mängimist on nii, et tapab, aga ei kujuta ette, et viitsiks neid üldse edasi teha – igal juhul mitte enne, kui põhimängu tasemed ükskord otsa saavad ja arvestades mu praegust edasi liikumise kiirust, ei juhtu see vist niipea 😀 Kui päeva taset poleks, siis oleks suurem tõenäosus, et ma igavushetkel Eternal Isles’i hakkaks mängima, aga vaheldust on piisavalt 😛

Ühesõnaga üks väga mõnus mäng on.

PS. Miks ma pole nii pikalt kirjutanud – olen totaalse pühadelaiskuse küüsis 😛 Pikemaid postitusi saan rahus kirjutada vaid õhtuti peale laste magama minekut, aga Abikaasa oli mitu päeva ööd kodune, siis veetsin temaga aega, eile vaatasin modelle ja täna läheb samamoodi. Isegi seda hunnikut pilte, mis pühade ajal tehtud sai, pole viitsinud arvutisse tõmmata. Aga saan täna modellide viimase hooajaga ühele poole, nii et homme õhtul pole enam miskit teha, siis jõuan ehk jõuluülevaateni kah 😛

Aastapäev Read More »

Fenomenaalne

Täna oli täiesti suurepärane päev. Iga päev võiks nii mõnus olla.

Jätkates sealt, kus eelmise postituse lõpus pooleli jäi – lapsed ärkasid (st Plika ei maganud, aga tohib sellistel puhkudel voodist välja tulla siis, kui Poiss ärkab) ja vaatasid multikaid, mina koristasin ära esiku, siis kaose külmkapi pealt, lõpuks olin sunnitud Abikaasa üles ajama, et magamistuba ka koristatud saaks.

Sel ajal, kui mina koristamist lõpetasin, mängis Abikaasa natuke lastega. Seejärel praadis liha ja tegi kreeka salatit, mina vannitasin samal ajal lapsi. Siis tegime kõik koos piparkooke ja panime lapsed magama.

Ideaalne, mis?

Aga muidugi otsustas isand Murphy, et päev sai liiga hea ja just nüüd oleks õige hetk meile üks külaskäik teha.

Kõigepealt sattusime Abikaasaga rääkima meie rahaasjadest. No teada on, et halb seis, aga ma nii vihastasin ühe talle saadetud sõnumi peale. Meil on keeruline olukord seoses autoga, mida ma siin täpsemalt lahata ei saa, aga jah… No pole midagi rõõmustavat. Ma olen seda kõike kogu aeg teadnud ja olen seni lihtsalt edukalt autojamadele mitte mõelnud, sest põhimõtteline plaan asjade lahendamiseks on meil olemas ja ega see minu muretsemine nagunii midagi muudaks. Pärast tänaõhtust vestlust läks aga tuju ära.

Siis oksendas Plika voodi täis. Väga suure tõenäosusega oli see lihtsalt köhahoost, me siin köhime kollektiivselt. Saime kenasti kõik puhtaks ja riided vahetatud, Plika tagasi magama.

Veidi hiljem hakkas Poiss vigisema – läksin vaatama, oli end poolenisti voodist põrandale keeranud. Teda tagasi sättides tundin, et kahtlaselt kuum – no selge, palavik. Kui palju, ei tea, mul on ainult tavaline (st küll jah, digitaalne) kraadiklaas, mida kasutame kaenla all… Kuna meeletult kuum ei ole, ei hakka last üles ajama ka. Aga Plika ja Poisi laupasid võrreldes on Poisi oma ikka tunduvalt kuumem.

On siis nüüd vaja vahetult enne jõule haigeks jääda?

Kirsiks tordi peale hakkasin lõpuks mässama oma digitaalse jõulutervituse projektiga, mis tuleks ometigi kiirelt laiali saata, aga mu kontseptsioon ei realiseerunud kuidagi rahuldaval kombel. Käkk, käkk ja käkk 😀 Hing sai nii täis, et tahaks kogu selle kaardisaatmise üldse sinnapaika jätta. Samas on nii palju kalleid inimesi, keda tahaks meeles pidada.

Mh.

Jaa, ma tean küll. Auto pärast pole mõtet muretseda, sest sellest ei muutu midagi. Laste haigus pole miskit hullu, sest tõenäoliselt pole Plika puhul tegu kõhutõvega, mis tähendab, et see oli ühekordne vahejuhtum ja palavik pole maailma lõpp, ka väikese palavikuga laps saab jõule nautida. Ja kaardid, noh… Need võib tõesti saatmata jätta ja maailm ei jää seisma. Või võiks midagi muud välja mõelda.

Lihtsalt praegu on ving. Mul on üle aastate fenomenaalne jõulutuju, -ootus ja -vaimustus, kuni viimse hetkeni sujub kõik ideaalselt ja siis tuleb Murphy – põmaki, põmaki, põmaki.

Aga ei. Hoolimata sellest, et praegu on tuju s*tt, ma olen siiski nii palju optimist, et loodan – homme ärgates on kõik korras. Auto meelest läinud, lapsed terved ja kaardid… Jumal nendega. Võib hiljem ka saata.

Nii et loodetavasti on hommik siis õhtust targem 🙂

Fenomenaalne Read More »

Scroll to Top