autokool

Kuna ma pole ARKi eksamist saadik praktiliselt ühtki korda käikudega sõitnud, siis ma natuke kartsin. Kaalusin vahepeal isegi Tallinnas lõppastme tegemist, sest seal pidavat saama automaatkastiga ka ja Pärnus mitte. Aidesse helistada ja järele küsida, kas saab, ma muidugi ei viitsinud 😛 Nii ma lihtsalt lükkasin seda värki edasi. Lõpuks otsustasin, et Tallinna minna kohe kindlasti ei viitsi ja küllap saan nende käikudega kah hakkama. Helistasin ja panin aja kinni ja käisin ära. Ja no tõsiselt, hirmul on suured silmad – palju kiiremini ja lõbusamalt läks, kui oleks arvanud.

Läksin täna kella kaheksaks kohale, maksin raha ära, kästi minna alla istuma ja õpetajat ootama. Kui talle mainisin, et ma olen pärast eksamit ainult automaadiga sõitnud, ajas ta välja automaatkäigukastiga õppeauto ja läksime säästlikku sõitu tegema – kõigepealt maanteel, siis linnas. Ja õpetaja ise oli selline naljahammas, et ma pool ajast lihtsalt irvitasin. Küsisin hiljem järele, tema nimi oli Peeter. Selline lendlevate hallide lokkidega. No tõsiselt hea algus hommikule!

Üheksaks olime koolis tagasi, siis oli teooria osa, mida rääkis Agu. Oli ka täitsa põnev ja tore. Siis turvahall ja praktiline pool, samuti Agu juhatuse all. Saime proovida kokkupõrget postiga kiirusega 7 km/h. Õpetati laste turvahälli ja tooli kinnitama. Lõpetuseks saime autoga üle katuse käia ning pea alaspidi turvavööd lahti teha, et siis esiaknast välja ronida. Kõigepealt pidi jalad ja ühe käe lakke toetama, siis teise käega turvavöö lahti tegema ning lõpuks nii aknast välja ronima, et jalad ees ja kõht allpool. Jääks see kõik nüüd meelde ka ja annaks jumal, et mul seda teooriat reaalsuses kunagi vaja ei läheks!

Lõpetuseks läksime libedarajale. Sealsed harjutused läbisin koos nende ainsa naisõpetaja Kristinaga – tuli välja, et meie lapsed käivad ühes lasteaias ja ta teadis täpselt, mis autoga me sõidame ning et mind ta pole selle roolis näinud 😀 Algul samad harjutused, mis kahe aasta tagusel libedakoolitusel, lõpetuseks keerulisem manööverdamine. Kartsin küll, et kuidas ma nende käikudega oskan, aga mingi asi on tõesti käe sisse jäänud – uue mõnusa diiselautoga ja päevavalges sain täitsa hästi hakkama (võrdlus siis veebruarikuise pimedasõiduga, kus ma bensiinimootoriga auto alustuseks mitu korda välja suretasin). Isegi niivõrd hästi, et tekkis esimest korda suisa isu meie uue pereauto rooli istuda ja veidike käikudega sõitu katsetada, millest ma senini kategooriliselt keeldusin. 1997. aasta Volvo V40 ei ole küll ilmselt nii sujuv sõidukogemus, kui Aide uued autod, aga noh… Ma vähemalt tahan proovida, seegi on suur asi.

Piduriteemat (ABSiga ja ilma) meelde tuletada oli igati asjakohane ja ehk jääb seekord paremini meelde ka. Võrreldes kahe aasta taguse kogemusega tundsin ennast seekord igatahes kindlamini.

Kella kaheks oli kõik läbi, nii et jõudsin veel pooleks päevaks tööle ka.

Ühesõnaga koolitus oli tore, õpetajad olid toredad ja nüüd jääb üle veel vaid load välja vahetada.

Kuna juhtus aga nii, et ma sain 17. septembril kirja, et mu ID kaardi kehtivus on lõppenud, ei ole mul praegu kehtivat dokumenti, mida ARKi kaasa võtta 😛 Kihutasin küll pärast teavituse lugemist kohe enne tööle minekut KMA kontorist läbi ja taotlesin uue kaardi (isegi pilt sai seekord putkas normaalne – milliseid imesid teeb näoilmega see, kui su süles ei karju parajasti 10-kuust titte 😀 ), aga kätte saamisega läheb ju aega… Nii et ma pean ARKist kõigepealt uurima, kas ma saan lube vahetada, kui ID kaardi kehtivus on läbi ja uut pole veel käes. Samas esimene juhiluba kehtib ju 4. oktoobrini ja see on ka pildiga dokument, nii et võiks ju. Ja kui ma oma uue ID kaardi kahe nädalaga kätte saan, siis jõuan veel enne lubade kehtivuse lõppu ARKi ka. Eks näis 🙂

Igal juhul on suur rõõm, et autokooliga on nüüd tõesti kõik!

Kui ma 2012. sügisel load sain, läksin Norrasse enne kella keeramist ja pimedasõit jäi seega tegemata. Mingil hetkel pärast viimase sügise kella keeramist isegi helistasin õpetajale ja uurisin pimedasõidu kohta, aga siis jäi asi selle taha, et Abikaasa polnud veel Eestis ning emaga sobivate aegade klapitamine lükkus muudkui edasi, kuni ununes üldse. Ja siis tuli lumi maha, ei tahtnud libedaga sõita 😀

Aga nüüdseks on lumi ammu läinud, õhtud lähevad järjest valgemaks ja load saavad septembri lõpus läbi. Seega ei andnud asja enam kuskile lükata – eile helistasin ja juba täna õhtul sai sõitma mindud.

Peale minu oli veel kaks õpilast, nemad küll nö tavapärased, kes alles lube tegemas olid – ideeliselt peaks pimedasõidu ju enne lubade kätte saamist ära tegema. Tegelikkuses on oluline see, et asi oleks tehtud selleks ajaks, kui toimub esmaste lubade välja vahetamine.

Olin närvis, sest pole pärast ARKi eksamit kordagi käikudega sõitnud. Õnneks sain hakkama – kohmakas kogu see värk muidugi oli ja enne esimest liikuma saamist suretasin kolm korda auto välja. Olin täiesti unustanud, kaua sidurit all hoidma peab ja kippusin seda liiga vara lahti laskma.

Sõit ise seisnes selles, et läksime kuskile linna äärde väiksema rahuliku maantee peale, alustuseks harjutasime hämaras lihtsalt möödasõitu, hiljem täitsa pimedas möödasõitu koos õigeaegse kaug- ja lähitulede vahetamisega. Õpetajal oli teine auto kaasas, kes siis kogu aeg meiega kaasa sõitis ja “möödasõidetavaks” oli.

Isegi kiita sain 😀 Seda küll enne reaalset sõitu, kui õpetaja küsis igasugu teoreetilisi küsimusi pimedas sõitmisega kaasnevate nõuete kohta ja mina kõigile küsimustele muudkui vastuseid pakkusin. Ega mina ka midagi kindlalt ei teadnud ja võtsin neid vastuseid õhust – värsked õpilased oleks pidanud teoreetiliselt paremini mäletama.

No igal juhul tehtud see sai ja rõõm on suur – ei olegi käike päriselt ära unustanud. Lõppastme koolituse tahaks aga igal juhul automaatkäigukastiga teha, kui ma selleks ka Tallinna minema pean. Kõigepealt küsin muidugi Aidest, äkki saab seal ka. Automaatkäigukastiga õppesõiduauto on neil igatahes olemas, aga ma ei tea, kas nad seda lõppastme koolitusel kasutada lubavad. Tean vaid seda, et OÜ Autosõidus saab valida automaatkastiga auto, kui ennast selle roolis kindlamalt tunneb… Mis just minu puhul nii ongi 🙂 Mul polnud õrna aimugi, et sihuke asi võimalik on, aga Lontuga viimati kokku saades tuli jutuks ja tema ütles, et tegi – ei ole probleemi ja load saab ikka täiesti tavalised.

Nii et kui vaja, lähen Tallinna. Ainult et kui seal on lisaks ökonoomse sõidu koolitus, mis sisaldab linnasõitu, siis äkki oleks ikka ohutum Pärnus ja käikudega, sest Tallinna liiklus mind just ei eruta 😀

Eks peab uurima, aega veel õnneks natuke on ja rahalist seisu arvestades ma praegu kohe nagunii lõppastme koolitust teha ei saaks. Vähemalt ühe sammukese olen nüüd sihtmärgile lähemal. Juhhei!