Ma osalen Merit Raju aasta aega kestvas programmis, kus igal kuul on oma teema ja igal nädalal on oma ülesanne.
Tänase ülesande teemaks oli elu tähendusrikkus. Ja mõeldes sellele, soovitas ta küsida kolm küsimust. Kas sul on midagi teha? Midagi oodata? Kedagi armastada?
Oo, kas teate, kui tihti ma sellest mõtlen, kuidas ma armastan oma elu. Arenguruumi on muidugi ka, alati on – minul eelkõige suhte- ja remondirindel. Asju, mis teevad tuju kehvaks, väljakutseid, mida ületada – neid on muidugi ka, kellel poleks 😀 Aga see, milliseks ma olen oma elu teadlikult ehitanud – ma armastan seda tõesti kogu südamest. Ja ennast samamoodi.
Kas mul on midagi teha? Kui alustada asjadest, mida PEAB tegema… 😀 Palgatöö pole kindlasti mu kutsumus, aga teen seda väga hästi, rõõmu ja tänuga. Koduse elu olen suutnud nii ära organiseerida, et kõik toimib võimalikult efektiivselt, seega ei pea ma majapidamisele liiga palju aega kulutama. See, et 3x nädalas teevad süüa lapsed – oivaline 😀 Ja kui jätkata asjadega, mida ma tahan teha – mul on lõputu võimalus teha erinevaid ägedaid trenne, lugeda raamatuid, panna puslesid. No ausalt, kunagi ei ole igav 😀
Kas mul on midagi oodata? Hetkel ootan väga reisi, mis Kaaslane mulle sünnipäevaks kinkis – see on juba õige varsti. Astusin sel suvel ühe konkreetse sammu lähemale oma kutsumusele, mis on korrastamine. Tahan sellega esialgu tegeleda põhitöö kõrvalt ja eks siis edasi ole näha. Ootan väga koduvahetust – maja müüki ja korteri ostu, et saaks uues kodus nullist seada paika veel efektiivsemad süsteemid (aaaaga selleks tuleb teha praeguses kodus veidi korrastustöid, panna maja müüki, leida sellele ostja ja leida ka sobiv korter kuhu kolida – kuidas ma soovin, et need sammud oleks kõik maagiliselt juba tehtud :D). Pikemas perspektiivis ootan välismaale kolimist ja kunagi oma unistuste maja ehitamist 😀 Kas need viimased ka teoks saavad, näitab elu. Aga nii rahuldustpakkuv on neist unistada ja plaane teha! Hakkasin Duolingos tšehhi keelt õppima – just for fun 😀 Päriselt, on nii palju ägedam elada, kui on midagi ägedat plaanida! Plaanid võivad aja jooksul lihtsalt muutuda, see on osa elust 😀
Kas mul on kedagi armastada? Perekonda, kasse, sõpru – armastan neid kuuni ja tagasi. Ja iseennast armastan ka, täiega. Ma armastan kogemusi, mida tuleb aina juurde, ma armastan arengut, ma armastan oma välimust, enesekindlust ja optimismi… Ja olen selle kõige üle nii tänulik.
Kiigujooga on suvel neljapäeva hommikuti, ma jõudsin sinna puhkuse ajal täpselt ühe korra, muidu on olnud kolmekuine paus. Täna käisin jälle üle pika aja, nautisin seda aeglasemat tempot võrreldes teiste trennidega. Ideaalne laupäevahommikune lõõgastus! Pärast seda tegin teise ringi poodide tiiru. Ja siis sõitsin rattaga koju – mõtlesin, kuidas ma armastan Pärnut, trenni, toredaid inimesi mu ümber, teise ringi poode ja üldse oma elu. Armastan täpselt sellisena, nagu see on, ja ootan elevusega kõiki neid toredaid asju, mis mul veel plaanis on.
Ja siis tulin koju ning kuulasin nädalavahetuse ülesannet, mis inspireeris blogima.
Elu tähendusrikkusega on mul kõik üsna hästi, ütleks ma 🙂