lühinägelikkus

Kuidas ma endale uued prillid ostsin

Ma sain prillid kuueaastaselt, 1991. aasta kevadel. Alguses olin nende üle millegipärast hirmus rõõmus, kui koolis narrima hakati, siis enam mitte 😀 Läbi aegade on mul olnud ilmselt ligi kümme paari prille – nooremana vahetusid tihti, mida edasi, seda harvemini. Vaatasin oma arvutis olevad fotod läbi ja leidsin mõned stiilinäited ka. Viimasel pildil on need prillid, mida praeguseni kandsin.

prillid

Üheksanda klassi alguses – sügisel 1998 – kauplesin emalt läätsed välja ja sellest ajast saadik olen põhikohaga neid kasutanud – alates 2007. aastast järjest kandmiseks mõeldud läätsi, mis olidki kuu aega järjest silmas, kuni nad kuu viimase päeva õhtul prügikasti viskasin ja järgmisel hommikul uued silma panin.

Käisin ikka vahetevahel silmakontrollis, et uurida, kas ma võin nii jätkata – alati öeldi, et kui kaebusi pole, siis võin.

Kaebused tekkisid viimase töökohavahetusega, ma veedan nüüd päevi erakordselt kuiva õhuga ruumides. Peaaegu kaks kuud polnud mingit muret, aga juuni lõpus hakkasid silmad järsku meeletult sügelema ja kipitama. Kuna prillidega tööle minek oli minu jaoks välistatud, kandsin neid siis lihtsalt kodus võimalikult palju, et silmadele puhkust anda ning kasutasin tööl ühepäevaseid läätsi, mille varud mul veel vanast ajast alles olid. Juuli alguses käisin suure hirmuga silmaarsti juures – kartsin, et äkki keelatakse läätsede kandmine hoopis ära. Õnneks polnud häda midagi – soovitati lihtsalt silmatilku ja läätsevabu päevi. Mõtlesin, et kasutan tööl ühepäevaseid läätsi, kodus prille ja järjest kandmiseks mõeldud läätsi. Juuli jooksul aga jamad kadusid, nii et lõpuks olid kasutusel ikka ainult järjest kandmise läätsed ning silmatilkade järele ka vajadust ei tundnud.

Kodus olin enamik ajast prillidega ja piinlesin – need olid neetult ebamugavad, panid mu nina valutama. Ma ei mäleta, et alguses oleks nii olnud – see valu on just viimase viie aasta mure. Selle aja, mil ma prille praktiliselt ei kandnudki. Lootsin, et ehk nüüd rohkem kandes harjun jälle ära, aga seda ei juhtunud. Ninajuur oli valus ja ninapatjade koha pealt punane.

Aastaid ei näinud ma prillide välja vahetamisel mingit mõtet – see tundus läätsehindadega võrreldes üüratu väljaminek, pealegi ei kasutanud ma neid pea üldse ning mõtlesin mingi hetk operatsioonile minna. Plaanisingi ju oppi, aga jäin siis rasedaks… Kaks rasedust ja imetamist hiljem polnud jällegi enam kuskilt võtta seda 4000 eurot, mis lisaläätsede paigaldamiseks vaja on. Ja mida aeg edasi, seda vähem ma oppi tahan ka.

Ühesõnaga kui augustis auto välja vahetasime ja rahaline seis tänu sellele korraks veidi parem oli, otsustasin endale lõpuks ometi uued prillid osta.

Eagle Visionis hakkasid just soodustused – klaasid -25%, paljud raamid kuni -50%. Käisin seal küsimas ja proovimas – minu lühinägelikkuse numbri ja silindri puhul enamik raame lihtsalt ei sobi. Noid raame, mis mu uutel prillidel nüüd on, poleks ma nende kuju tõttu elu sees ise proovimiseks välja valinud, aga ega valikut palju polnud – müüja lihtsalt andis kätte neid, mis mu klaasidega enam-vähem normaalsed jääks, need tundusid välimuselt suht okeid ja olid 50% soodsamad ka. Mõtlesin, et mis seal ikka.

Muretsesin sellegipoolest. Tänapäeval olevat prillidega igavene jama – ajavat alguses südame pahaks ja mis iganes. Pealegi on silmaarstidel olnud miskipärast viimased korrad raskusi mulle prilliretsepti välja kirjutamisega – neli aastat tagasi kontrollis käies ei saanud optometrist üldse hakkama ja saatis mu teise poodi päris arsti juurde, sel suvel arstil käies oli ka häda, et ma nägin oma prillidega paremini, kui ükskõik millise variandiga, mis mulle ette pandi.

Ühesõnaga mul oli nelja aasta tagune retsept ja suvine retsept ja ebakindlus, kas kumbki neist ikka päris õige on. Õnneks oli praeguse kampaania raames silmakontroll ostjale tasuta, nii ma siis lasin optometristil oma silmad veel korra väga hoolikalt üle vaadata. Ta võrdles mu praeguseid 12 aasta vanuseid prille ja kaht viimast välja kirjutatud retsepti ning proovis siis igasugu klaase ja silindreid sajas erinevas variandis, kokku läks mul seal tund aega. Aga lõpuks olin tõesti kindel, et sai parim ja õigeim tulemus. Kiita sain ka, nägin prillidega 100%.

Järgnes mitmenädalane ooteaeg, klaasid tulid Jaapanist. Reedel sain oma uued prillid lõpuks kätte. Esimest korda ette pannes oli pilt nagu lainurkobjektiiviga tehtud foto 😀 ja virvendas, ehmusin täitsa ära. Õnneks oli vaja lihtsalt harjuda, nii et kümne minuti pärast julgesin isegi rattaga koju sõita.

Tööl käisin täna ikka läätsedega, aga muidu on mul reedest saadik ainult prillid ees olnud. Käin ennast iga natukese aja tagant peeglist imetlemas ja olen vaimustuses või võtan lihsalt prillid hetkeks eest, et neid heldinult silmitseda 😀 Vanad prillid kaalusid 40g, uued 30g – vahe on tohutu. Nii kerge on neid käes ja ees hoida! Nina ei valuta, sest ninapadjad on tunduvalt laiema vahega. Ja klaasid on normaalset värvi, mitte rõvedalt pruunid! Ma ei tea, miks ma 12 aastat tagasi arvasin, et tumenevad klaasid on hea idee – tegelikkuses ma reaalselt silmaga päikese käes seda tumedust ei tunnetanud, lihtsalt iga kord välja minnes olid prilliklaasid jõlepruunid ja isegi toas koleda pruunika alatooniga. Mõnede teiste prillide puhul mind tumenevad klaasid üldse ei häiri, aga minu väikeste paksude klaasidega oli see jube.

Ühesõnaga – igati õnnestunud ost. Maksin oma prillide eest €272 – täishind oleks olnud midagi €500-ga. Ja no tõesti, super mugavad on ning mis võrdselt oluline – ma ei tunne ennast enam prillidega koledana. Läätsedega on väljas käia endiselt mugavam ja muretum, aga kodus või kiirematel käikudel kannan nüüd prille suurima rõõmuga.

Tegin vanadest ja uutest prillidest rohkelt võrdlevaid pilte – kõigil fotodel on vanad prillid ülemised/vasakpoolsed.

2014-09-14 21.45.41

Huvitav, et mulle kunagi nii kitsa ninapatjade vahega prillid üldse müüdi. Toona sai ju ka raamivalikul nõu küsitud…

2014-09-14 21.46.57

Ülevalt on uute prillide klaasid tunduvalt õhemad kui vanadel:

2014-09-14 21.51.02

Alt on uute klaasid paksemad – silindrit on nüüd rohkem ka.

2014-09-14 21.52.31

Külgvaates on jällegi uued tunduvalt õhemad ning laiem sang varjab klaasi paksust kenasti:

2014-09-14 22.36.42

2014-09-14 22.37.18

Ja selle kuuekümnendate stiiliga olen juba ka täitsa ära harjunud – vahelduseks hea ja sobib mulle küll. Ma nägevat välja nagu kooliõpetaja 😀

Tohutult vabastav tunne on, kui prillid on seniste inetute pruunide pudelipõhjade asemel, millega kellegi silma alla sattuda ei taha, järsku pigem iluvidina staatuses. Ma ei saa öelda, et need mind nüüd otseselt seksikaks teeks vms, selleks on klaasid ikka liiga paksud ja silmad seal taga väikesed – prillideta meeldin endale endiselt rohkem. Aga ma olen ka prillidega täitsa kena ja see on minu jaoks midagi täiesti uut. Soovitan soojalt kõigil läätsekandjatel endale võimalusel lisaks kenad prillid tellida – tänapäeval leiab igaüks midagi sobivat ja kui minu lühinägelikkuse juures õnnestus normaalsed prillid saada, siis saate teie ka. Elu on kohe palju elamisväärsem!

2014-09-14 16.22.41

Mäletan aega, mil mul olid täpselt ühed aastased läätsed ning kui lääts oleks katki läinud või ära kadunud, oleksin pidanud nii kaua prille kandma, kuni uued saan. On meeles üks konkreetne kord, kui ma läätsed kogemata viienda korruse aknast välja viskasin ja neid pärast asfaldilt taga otsisin. No ma hoidsin läätsetopsi köögi aknalaual ja pärast läätsede silma panemist oli lihtsam läätsevedelik kraanikausi juurde minemise asemel otse aknast välja kallata 😀 Üks kord läätsi silma panema hakates viskasin need aga hajameelselt hoopis koos vedelikuga aknast välja.

Vahepeal on ajad õnneks edasi läinud ning hinnad soodsamaks muutunud – ei pea enam raha kokkuhoiu eesmärgil korraga vaid üht läätsepaari omama ega silmi aastaste läätsedega retsima, läätsi annab tellida netist kiirelt ja mugavalt. Mul on õnnetusjuhtumite puhuks alati kotis kaasas paar ühekordseid läätsi ning mu kodused varud on hetkel sellised:

2014-09-16 00.09.22

Aga mis mul see lühinägelikkus siis täpselt on, seda ma ikka ei tea 😀 Läätsed on tavalised ja -10, prilliklaasid midagi -11-12 ringis ja silindrit ühel klaasil äkki 1,5, teisel vist veidi vähem. Retsepti otsima ei viitsi minna.

Eks elu näitab, kas opiplaanid kunagi jälle reaalseks muutuvad – kui ma olen mingil hetkel nii rikas, et iga vaba raha remondi alla matta ei taha, siis võib seda ju uuesti kaaluda. Seda aega ma aga niipea tulemas ei näe. Nii et naudin seniks oma prille 🙂

Ajutiselt rajalt maas

Nüüd, kus lapsed käivad aias ja igapäevane äratus on 7.15, olen üldiselt hoolega jälginud, et sündsal kellaajal voodisse saaksin. Üksteist on minu jaoks enamasti liiga vara, aga hiljemalt keskköö paiku olen ikka läinud.

Nojaa, kuni üleeile õhtul hoogu sattusin, nii et voodisse alles enne ühte jõudsin. Eile sai jälle terve päev mööda ehituspoode kapatud. Kui ma siis lõpuks koju jõudsin, olin surmväsinud. Voodisse sain kell üksteist, täna hommikul oli enesetunne s*tt ja ühes silmas põletik. Viisin lapsed aeda, tulin koju tagasi, vaatasin arvutis paar asja üle ja ronisin jälle voodisse. Kell üksteist käis pottsepp, panime koos ahju küdema, läksin voodisse tagasi. Lõpuks jäin isegi mõneks ajaks magama. Veidi enne kolme ärkasin, kuna tunni-pooleteise pärast pidin nagunii lasteaeda minema ja nälg oli ka, panin kohvivee keema ja hakkasin võileibu tegema. Just siis tuli Nele piimaga – ja alles hiljem jõudis kohale, et varem polekski kohvi juua saanud, ma ju musta ei joo 🙂 Ajastus oli perfektne.

Pool päeva voodis olemist mõjus selles mõttes äärmiselt turgutavalt, et õhtul oli laste jaoks eriti palju kannatust. Kui tavaliselt ei viitsiks ma elu sees nendega pärast lasteaeda poodi minna, siis täna me täpselt seda tegimegi. Jalutasin rõõmuga nende tempos, ootasin kannatlikult, kuni nad poes mänguautos istusid ja noid mänguautomaate näppisid, kus sentide eest pehmeid loomi püüda või põrkepalle saab. Lasin neil iseteeninduse puldiga kaupu läbi piiksutada 🙂 Hiljem istusin nendega lihtsalt pool tundi ja sõime mustikaid. Minu jaoks pole see kõik sugugi väga tavaline, sest ma olen pigem kannatamatu. Aga täna tahtsin hästi aeglaselt võtta.

Nojah, õhtu lõpetuseks ajasid nad mu muidugi ikka täiesti närvi, kui raamatulugemise ajal tülitsema hakkasid. Aga mis seal ikka, ükski päev ei saa ju perfektne olla 😀

Kui mul 2010. jõulude ajal silmapõletik oli, tellisin karbi ühepäevaseid läätsi – nendest on 20 ikka alles, kehtivusaega veel ka jagub, kuluvad nüüd ära. Õnneks on kuu lõpp käes, nii et ühe silma läätse ära viskamine ei tekitanud minus erilist kurvastust. Kodus käin prillidega, aga pole kindel, et nendega välja minna julgen, nii ongi ühepäevased omal kohal.

Ei tea, kui kaua läheb, enne kui võin kindel olla, et põletik on täitsa kadunud? Kui silm juba väliselt normaalne on, siis kaua peaks veel ühepäevaseid kasutama? Eelmisest põletikust ei mäleta mitte kui midagi… Täna lihtsalt puhastasin füsioloogilise lahusega, kõige hullem pole, päeva teises pooles ei tekkinud isegi eriti läga juurde, oli lihtsalt punane. Kui nüüd näiteks paari päevaga väliselt korda saab, siis uue kuu alguses võiks ehk jälle kuuajased läätsed kasutusse võtta?

Mm, vaatasin nüüd veel vanu postitusi ja leidsin, et perearst oli soovitanud pärast seda, kui silm normaalne oli, veel paar nädalat ühepäevaseid kanda. No ma ei tea, kas ma nii kaua kannatan 😛 Eks me näe.

Kell on pool kaksteist ja peaks magama minema, aga pool päeva sai ju voodis oldud, nii et und pole üldse… Peab ikka minema, muidu on homme jälle ikaldus.

Läätsekandja mõtisklused, vol 2

vol 1

Sattusin lugema Eesti Ekspressi artiklit tuksi läinud silmaoperatsioonist ja võttis kõhedaks küll. No muidugi ma teadsin ennegi, et alati on riske jne, aga kuni polnud ühtki konkreetset kogemust kuulnud, seni oli lihtsam endale kinnitada – minuga ei juhtu midagi.

Teate, kui see lühinägelikkus mul nii suur poleks, kombineeriksin prille ja läätsi suurima heameelega. Tänapäeval on nii vingeid raame, paljud prillid on mu meelest suisa seksikad. Aga mitte minu -10 silinderklaasid, isegi mitte maksimaalse õhendusega 🙂 Kaalusin veel aasta-paar tagasi uute prillide tegemist, sest praegused on pea 11 aastat vanad… Paraku pole prilliklaasi maksimaalne õhendus nende aastatega eriti muutunud, ikka oleks tegu paraja pudelipõhjaga. Sellistesse nö ühes tükis plastist vms materjalist raamidesse, nagu moes on ja mulle meeldivad, ei saa nii pakse klaase mu meelest üldse panna… Valikus on vaid ninapatjadega metallraamid nagu mu praegusedki, mis näevad hoolimata oma vanusest täiesti viisakad välja. Aga need ninapadjad panevad mul koheselt nina valutama ja jätavad sinna pikaks ajaks punased laigud, nii et prillide kandmine on äärmiselt ebamugav. Ja paraku pole mu meelest mingit garantiid, et ükski uus ninapadjaga raam mugavamalt istuda saaks, klaas on ju ikka sama paks…

Nii et prillid ei tundu minu puhul olevat lahendus. Operatsioon – minu suure lühinägelikkuse tõttu mitte laser, vaid lisaläätse paigaldus – tekitab kõheda tunde, samuti pole seda €2500 kuskilt võtta. Seega jäävadki järele läätsed.

Ja oh issand, kuidas ma ei viitsiks hakata neid jälle igal õhtul silmast välja võtma… NII mugav on kord kuus läätsi vahetada 🙂 See hommikune tõusmine ja nägemine… Ja mul EI OLE mingeid vaevusi! Jah, silm on hommikul tiba kuiv, katsun hommikul-õhtul silmatilku (mm, jah, see tähendab, füsioloogilist lahust, irw) kasutada, aga alati pole meeles ja kuivuse tunne läheb silmi pilgutades iseenesestki üle.

Kui ma viimati uute prillide tegemist kaalusin, siis käisin silmakontrollis, rääkisin oma “kahjulikust” läätsede kasutamise harjumusest jne. Arst vaatas ja uuris, midagi hullu ei leidnud. Ütles, et kui mul endal vaevusi pole, siis võin esialgu samamoodi jätkata küll.

No aga tegelikult ju ongi nii, et praegu on mu elu superluks ja mugav, põhimõtteliselt pole mingit vahet, kas kord kuus uued läätsed silma panna või see hirmkallis operatsioon teha.

Äkki piisakski sellest, kui ma lihtsalt korra aastas silmi kontrollimas käiks – saamaks kinnitust, et olukord pole halvemuse poole muutunud. Just veresoonte ja ma ei tea mille muu mõttes, mida nad seal kontrollis vaadata saavad. Sest nagu öeldud – endal mul vaevusi pole.

Vähemalt nii kaugele olen jõudnud, et kuuajased läätsed on tõesti vaid kuu aega silmas, alguses venitasin poolteist kuud välja 😛 Hinnad pole enam nii kallid ja… Järgin siis reegleid 🙂 Korralikult käsi pesen alati kah, teismelisena unustasin selle tihti ära.

Ma olen ikka ääretult tänulik, et elu praegusel ajal nii mugav on, prillidega oleks mul poole raskem. Läätsed on võrratud! Aga jah… Tahaks, et ma ikka vanurina ka näeks 🙂

Aga mis teema selle vanemas eas tekkiva kaugnägelikkusega on? Kas siis ei peaks olema nii, et miinus muudkui väheneb? Samas emal on mul prillid, millega korraga nii kaugele kui lähedale vaadata saab, nii et ta näeb siis põhimõtteliselt mõlemat pidi s*tasti… Kas SEE võiks veel ka tulevikus ees oodata? Siis kasutan miinusega läätsi ja ostan plussprillid 🙂

Tuli mõte, et võiks hakata mingeid harjutusi tegema. Silmatrenn, lühinägelikkuse vähendamiseks 🙂 See pidavat aitama, aga jah, ilmselt -10 pealt päris nulli ei saa 😀 Mul oli vähemalt kunagi kodus Väike silmaraamat – ehk leian suvel üles. Netist leiaks kindlasti ka igasugu õpetusi, aga googeldasin just ja olen liiga väsinud, et ennast ingliskeelsest tekstist läbi närida. Mõni teine päev ehk, värskema peaga…

Tahaks loota, et silmanägemise pärivad lapsed Abikaasalt. Tema on vähemalt praeguseni kotkasilm 🙂

Kuidas ma elu esimesed kallid päikeseprillid ostsin

Mu silmad on üsna tundlikud, nii et ilma päikeseprillideta ma suvel olla ei saa. Seni olen alati ostnud suvalisi odavaid prille, mis välimuselt sobivad, sest kallite jaoks pole kunagi raha jagunud. Olen aga viimased aastad murelikult mõelnud, et silmad on mul tänu pidevale läätsekandmisele niigi õrnad, tuleks paremini hoida. Ühesõnaga lubasin endale miski hetk, et kui uusi prille vaja on, siis enam odavaid ei osta, vaid kindlasti korralikud, prillipoest.

Otse loomulikult läksid mu viimase paari (£1, Primark) raamid katki just nüüd, suve alguses, kus meie pere rahaline seis on liiatigi kehvem kui kunagi varem. Mõtlesin, et venitan ehk katkistega seni välja, kuni suvised allahindlused käes, selleks ajaks on ehk rahaline seis tiba parem ja hinnad ka soodsamad. Aga klaas kukkus katkistest raamidest kogu aeg välja, parandada ei saanud, õudselt kehv oli kasutada. Ja eile oli mul linnas kahe kohtumise vahepeal kolmveerand tundi vaba aega, nii ma siis mõtlesin huvi pärast paari optikapoodi kiigata, et vaadata, mis need “päris” prillid üldse maksavad.

Esimene peatus oli Eagle Vision. Oma meeldivaks üllatuseks avastasin tühjendusmüügi -30%, nad lähevad nädala lõpus remonti. Müüja oli super, aitas valida ja ütles kohe peale vaadates ära, mis sobib ja mis mitte. Ainsal muidu igati sobival paaril olid aga paraku külje peal suured kullast latakad ja mina olen kõike muud kui kulla fänn – igasugune liigne bling on minu puhul välistatud, kui miski tilulilu üldse, siis kindlasti hõbedane. Hind oli kah üsna kirves – soodustusega €165. Aga prillid ise muu osas ilusad 🙂 Niisiis võtsin mõtlemise aega ja tulin tulema.

Järgmisena läksin Port Artur 2 Pro Optikasse, kust avastasin samuti 30% allahindluse. Sealne müüja ei olnud nii äge kui Eagle Visionis, alguses selline üsna osavõtmatu 😛 Aga eks see vist sõltub ka kliendist, kes mida tahab? Mõni ilmselt tahabki ise valida ja proovida, lihtsalt mina olen see, kes kunagi aru ei saa, mis sobida võiks ja seetõttu mulle istuvad müüjad, kes seda öelda oskavad ja ise aktiivsemad on. No igatahes ma seletasin, et praegused prillid kuju poolest meeldivad ja siis hakkas müüja ka kaasa mõtlema, proovisin seal päris paljusid, lõpuks jäi valik kahele paarile pidama. Kuju oli üsna sarnane, aga ühed meeldisid välimuselt tibake rohkem, kuna olid kumeramad ja pruuni tooni, mida ma oleks mustale eelistanud. Kumerus tingis aga selle, et klaaside alumised ääred olid vastu põske, mis oli veidi ebamugav. Teised prillid olid seevastu NII mugavad, et super kohe. Sobisid ka. Ja ega mul mustagi värvi vastu midagi pole, lisaks oli sangadel valgega logo, must-valge mulle ju meeldib. Ja hind oli ka pruunidest tibake soodsam, ehkki vahe oli üsna väike.

No ja kuna need nii mugavad ja ilusad olid ning hinnaklass tunduvalt väiksem kui eelmises poes, siis ma tõesti ei viitsinud enam edasi otsida ja nii ma €90 võrra vaesemalt lahkusingi. Teine optikapood (mul vähemasti oleks nagu meeles, et seal keskuses oli neid kaks, pead ei anna) ja Pärnu keskuse Norman Optika jäidki läbi vaatamata… Aga ma arvan, et ega ma sealt midagi odavamat/ilusamat poleks saanud.

Mulle hullult meeldib see prillitoos, mille kaasa sain, kompaktne ja kerge. Ja puhastuslapp seal sees on ka tõesti mõeldud puhastamiseks. No mul on võrdluseks eelmiste odavate prillidega kaasa antud kunstnahast toos, mille klaaside poolses siseküljes oli truki tagumine pool, nii et ma sättisin kriimustuste vältimiseks alati lapi sinna vahele. Ja lapp ise oli miskisest libedavõitu riidest, mis mu meelest puhastamisel eriti head tööd ei teinud.

Nojah. €90 rohkem võlgu. Aga ma olen õudselt rahul. Mugavus loeb ja tervis veel rohkem. Nüüd on mu silmad ometi vääriliselt kaitstud.

Nagu seeni pärast vihma

…tekib juurde läätsi müüvaid internetipoode. FB-s jääb ikka mõni reklaam silma, täna huvi pärast googeldasin ja esimesel lehel tulid välja: lensexpress.ee, läätsed365.ee, lenses.ee, läätsed.com, headlaatsed.ee (ainus, mis täpitähtedega ei tööta – feil!), 2silma.ee, lääts24.ee

Kui mina detsembris 2010 esimest korda Eestis netist läätsi tellisin, olid valikus vaid läätsed.com ja lenses.ee + vist veel üks veider (headlaatsed äkki? pead ei anna), mille koduleht oli toona väga vigases eesti keeles, seega ei kutsunud ostma. Hinnavõrdluse põhjal osutus valituks läätsed.com ja sealt tellin siiamaani – hinnakõikumised on teiste poodidega ilmselt üsna minimaalsed ja nende teenindus on alati esmaklassiline. No alates sellest, kui nad mulle omaalgatuslikult tänutäheks paki läätsi saatsid kuni selleni, et minu soovil saadeti pakk Smartposti asemel Post24 automaati, ehkki sellist võimalust neil (vähemalt toona) veel tellimise lehel polnud, ning viimasena tuleb meelde probleem tellimisvormiga, millest ma screenshoti nende infomeilile saatsin ja umbes kümne minutiga tehti asi korda. Rääkimata sellest, et iga tellimusega Geisha komm kaasa pannakse. Ühesõnaga turundus loeb 😛 Ja mulle meeldib emotsionaalne side.

Aga miks ma seda postitust üldse kirjutama hakkasin… Ma lihtsalt mõtlen, mille alusel inimesed nüüd valiku teevad 😀 Ilmselt ikka hinna põhjal, arvan ma. Aga kui hind on sama? Ja kui palju on neid, kes jäävadki hindu võrdlema ning edaspidigi just sellest poest tellima, kus parasjagu soodustus on? MIKS üldse neid poode järjest juurde tehakse, kui neid juba niigi palju on? Siis peab ju selgelt millegagi teistest eristuma, pakkuma lisaväärtust… No äkki nad pakuvadki, ega ma ei tea, ma ei viitsi neid kodulehti ka lähemalt uurida.

Selline mõtisklus siis. Aga muidugi äärmiselt tänuväärne, et taoline võimalus olemas on – esimest korda elus läätsi ostes peab seda muidugi “päris” poes tegema, aga kui lühinägelikkus on juba paigale jäänud ka, siis peab küll mu meelest raha peale vihane olema, kui läätsi jätkuvalt prillipoest osta.

Scroll to Top