Oct 242013
 

Nüüd, kus lapsed käivad aias ja igapäevane äratus on 7.15, olen üldiselt hoolega jälginud, et sündsal kellaajal voodisse saaksin. Üksteist on minu jaoks enamasti liiga vara, aga hiljemalt keskköö paiku olen ikka läinud.

Nojaa, kuni üleeile õhtul hoogu sattusin, nii et voodisse alles enne ühte jõudsin. Eile sai jälle terve päev mööda ehituspoode kapatud. Kui ma siis lõpuks koju jõudsin, olin surmväsinud. Voodisse sain kell üksteist, täna hommikul oli enesetunne s*tt ja ühes silmas põletik. Viisin lapsed aeda, tulin koju tagasi, vaatasin arvutis paar asja üle ja ronisin jälle voodisse. Kell üksteist käis pottsepp, panime koos ahju küdema, läksin voodisse tagasi. Lõpuks jäin isegi mõneks ajaks magama. Veidi enne kolme ärkasin, kuna tunni-pooleteise pärast pidin nagunii lasteaeda minema ja nälg oli ka, panin kohvivee keema ja hakkasin võileibu tegema. Just siis tuli Nele piimaga – ja alles hiljem jõudis kohale, et varem polekski kohvi juua saanud, ma ju musta ei joo :) Ajastus oli perfektne.

Pool päeva voodis olemist mõjus selles mõttes äärmiselt turgutavalt, et õhtul oli laste jaoks eriti palju kannatust. Kui tavaliselt ei viitsiks ma elu sees nendega pärast lasteaeda poodi minna, siis täna me täpselt seda tegimegi. Jalutasin rõõmuga nende tempos, ootasin kannatlikult, kuni nad poes mänguautos istusid ja noid mänguautomaate näppisid, kus sentide eest pehmeid loomi püüda või põrkepalle saab. Lasin neil iseteeninduse puldiga kaupu läbi piiksutada :) Hiljem istusin nendega lihtsalt pool tundi ja sõime mustikaid. Minu jaoks pole see kõik sugugi väga tavaline, sest ma olen pigem kannatamatu. Aga täna tahtsin hästi aeglaselt võtta.

Nojah, õhtu lõpetuseks ajasid nad mu muidugi ikka täiesti närvi, kui raamatulugemise ajal tülitsema hakkasid. Aga mis seal ikka, ükski päev ei saa ju perfektne olla :D

Kui mul 2010. jõulude ajal silmapõletik oli, tellisin karbi ühepäevaseid läätsi – nendest on 20 ikka alles, kehtivusaega veel ka jagub, kuluvad nüüd ära. Õnneks on kuu lõpp käes, nii et ühe silma läätse ära viskamine ei tekitanud minus erilist kurvastust. Kodus käin prillidega, aga pole kindel, et nendega välja minna julgen, nii ongi ühepäevased omal kohal.

Ei tea, kui kaua läheb, enne kui võin kindel olla, et põletik on täitsa kadunud? Kui silm juba väliselt normaalne on, siis kaua peaks veel ühepäevaseid kasutama? Eelmisest põletikust ei mäleta mitte kui midagi… Täna lihtsalt puhastasin füsioloogilise lahusega, kõige hullem pole, päeva teises pooles ei tekkinud isegi eriti läga juurde, oli lihtsalt punane. Kui nüüd näiteks paari päevaga väliselt korda saab, siis uue kuu alguses võiks ehk jälle kuuajased läätsed kasutusse võtta?

Mm, vaatasin nüüd veel vanu postitusi ja leidsin, et perearst oli soovitanud pärast seda, kui silm normaalne oli, veel paar nädalat ühepäevaseid kanda. No ma ei tea, kas ma nii kaua kannatan :P Eks me näe.

Kell on pool kaksteist ja peaks magama minema, aga pool päeva sai ju voodis oldud, nii et und pole üldse… Peab ikka minema, muidu on homme jälle ikaldus.

  One Response to “Ajutiselt rajalt maas”

  1. Ma ise olen nädala peale põletikku veel läätsevaba olnud.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.