Aug 092020
 

Otsustasin reede õhtul pärast viljakat kõrvarõngaostu Gildi päevadel, et kõrvarõngastele on blogisse omaette kategooriat vaja. Ma ei saa aru, miks ma sellele juba varem ei tulnud, need on olnud mu nõrkuseks juba ligi kümme aastat :D

Vanemaid postitusi läbi vaadates ja sildistades hakkas mind taas painama küsimus, MILLAL ikkagi mu kõrvarõngamaitse muutus? Millal täpselt asendusid 24/7 kõrvas olnud väikesed hõberõngad (ühes kõrvas kolm, teises üks) rippuvatega?

Selle postituse lõpust sain kinnitust, et suured ja värvilised kõrvarõngad olid mu eelistus juba aastal 2009. Kuna esimesed mälestused suurtest silmatorkavatest kõrvarõngastest pärinevad peamiselt Londoni-ajast, siis arvasingi, et ehk millalgi seal hakkasid meeldima. Ja samas mäletasin ka täpselt, et triibulised kõrvarõngad, mis mul siiani alles on, ostsin juba enne Londonisse kolimist – ühtlasi on nende pildiga postitus blogis kategooria esimene :)

Kuna ma aga tahtsin ikkagi VEEL täpsemalt teada, hakkasin vaatama vanu fotosid. Ja sealt tuli ilusasti välja, et hõberõngaid kandsin viimati augusti alguses 2005. Pilt on juulist, aga noh :P

Sealt edasi olin kas ilma kõrvarõngasteta või rippuvatega. Praeguseks on mu maitse küll pisut suurem ja värvilisem, aga vaadates vanemaid pilte, siis ka toonased olid täitsa kenad… :D See pildike on jaanuarist 2006:

Huvi pärast otsisin oma varasemate aastate Exceli kulutabelitest üles kõik read kõrvarõngaste ostu kohta. Kahjuks pole ma oste alati kirja pannud – alustasin küll kenasti iseseisva elu peale minnes, esimesel ülikoolisügisel 2002 ja tundub, et kõik on korralikult kirjas kuni märtsini 2006. Siis olen mingil põhjusel lõpetanud. 2007 jaanuar-oktoober on sissekanded olemas, aga kui mu mälu mind ei peta, siis Londonis panin kulusid kirja kaootiliselt ja need pole ilmselt täielikud. Täiesti puudu on 2008-2010. 2011. aastast on mul Excelis ainult söök, kuna katsetasin üht teist programmi, millele ma hiljem enam üldse ligi ei saanud… Vahepeal tegin toidust kokkuvõtet, sellepärast on see Excelis olemas. Ja alates 2012 on vist kõik jälle korralikult kirjas.

Seega aastatest 2006-2008 on kindlasti mõned paarid kirja panemata jäänud. 2009-2011 ilmselt ei ostnudki miskit, sest tittedega rippuvaid kõrvarõngaid nagunii kanda ei saanud.

Igatahes ajavahemikus 2002-2020 olen üles märkinud 73 paari kõrvarõngaste ostu, hind kokku 310.18€. See teeb ühe kõrvarõngapaari keskmiseks hinnaks 4.25€. Et saada aga pisut realistlikum pilt, tuleks eraldi tõsta kolme aasta suviste käsitöölaatade ja Malta reisi 14 paari (3×4+2), mis maksid kokku 162.50€. See teeb ülejäänud kõrvarõngaste keskmiseks hinnaks 2.50€ paari kohta. Ja see on juba üsna realistlik number :D

Koos kirja panemata jäänud ja sõpradelt/kingiks saadud kõrvarõngastega teeb see mu täiskasvanuelu jooksul kokku ehk ca 100 paari? Kui reedel FB-s oma viimaste ostude pilte jagasin, sain tagasisidet, et mõnel tuttaval on praegu 100-200 paari. Mul poleks midagi selle vastu, kui mul oleks rohkem kõrvarõngaid, aga mul on nii spetsiifiline maitse, et ma lihtsalt ei leia neid nii palju :D Hetkel on 40 paari. Olen ka üsna järjekindlalt kõrvarõngad ringluses hoidnud – tavaline on see, et kui saan mõned uued, annan vanemaid ära. Kõrvarõngastega on mul sarnaselt riietega nii, et mõnedega päris täpselt ei tea, kas hakkan kandma või ei. Või siis olen millalgi väga palju kandnud, aga hiljem enam ei taha. Sarnaselt riietele sobib mulle kõige paremini see lahendus, et ostan soodsalt (eelistatult teiselt ringilt) ja annan hiljem süümepiinade vabalt edasi.

Laatadelt kõrvarõngaste ostmise traditsioon tekkis aastal 2017. Toona sai hansapäevadelt ostetud neli paari, täpselt sama palju 2019. Sel aastal jäid hansapäevad ära, selle asemel ostsin neli paari Gildi päevadelt. Uus on sel aastal aga see, et esmakordselt kammisime kõrvarõngalette Plikaga kahekesi ning neljast paarist kaks ostsin temale… Ta sai augud eelmise aasta märtsis ja eelmisel suvel kandis veel esimesi täppe/rõngaid. Nüüd aga vahetab ta pisut rohkem kõrvarõngaid – ega käbi ei kuku kännust kaugele…

Joanna (kuna lingitud koduleht on praegu uuendamisel, siis FB leht ka) esimesed puidust kõrvarõngad (punased mandalad kõige alumise pildi ülemises reas) soetasin eelmise aasta hansapäevadelt. Sel aastal siis järgmised :)

Etskae (FB leht ka) on mu vana lemmik – 2017 ostsin kaks paari linnukesi ja ühed kassid, 2019 kahed kassid lisaks, sest eelmise aasta kassid osutusid mu maitsele liiga kirjuks. Sel aastal on nende tootevalikusse lisandunud polümeersavile ka puit (minu suur lemmik, sest kerge ja ei lähe katki) – mina sain endale jänese ja rebase, Plika pisikesed kiisud.

Plika lemmikvärv on lilla, tema valis endale lisaks veel need:

Ja kõik mu 40 paari on näha allpool. Neliteist paari erinevatest ehetepoodidest (5x Expressions, 4x London, 2x EheteMaailm, 1x Norra, 1x NewYorker, 1x vist ka Expressions, aga ei mäleta), kümme paari käsitöökõrvarõngaid laatadelt/reisilt (5x Etskae, 2x Joanna, 2x Malta, 1x üks Vene ehetekunstnik eelmise aasta hansapäevadelt), kaheksa paari teiselt ringilt (peamiselt Uuskasutuskeskusest), seitse paari sõpradelt (3x Liisilt, 3x Nelelt, 1x Kaidilt), üks paar kingituseks (Teemult).

Ma olen endaga täitsa rahul, et ma suutsin peaaegu kõik ära tuvastada. Enamiku “ajalugu” teadsin peast, aga pisut abi oli ka Excelist ja blogist. Excelist sain teada, et need ümmargused triibulised, mida ma ostsin kahte eri värvi enne Londonisse kolimist, on Expressionsist. Londonist ostetud kõrvarõngaste puhul oskasin paika panna, et suured musta-punasega on mingist suuremast riidepoest, kus müüdi ka ehteid (Dorothy Perkins, Next vms) ja hallid “diskopallid” on  Camdenist – aga nagu selgub sellest postitusest, on veel kaks paari Claire’s ehetepoest (ise ei mäletanudki, arvasin pigem, et äkki ka Expressions) :P

Aga need kirssidega – igasugune mälestus puudub. Kõrvarõngaalusest tehtud varasemate piltide pealt võin ainult järeldada, et augustis 2011 mul neid veel polnud ja veebruaris 2014 olid juba olemas :P Londonist ma neid seega ei ostnud ja Eesti puhul on kõige tõenäolisem variant ikkagi Expressions.

Kuidas edasi, seda ma ei teagi. Ühest küljest tahaks kogu kasvatada, teisest küljest võiks need alusele ära mahtuda – olen küll mõelnud, et peaks selle millegi ägedama vastu vahetama, aga täpsem kontseptsioon puudub. Kuniks ma suudan uute paaride lisandumisel leida olemasolevate hulgast mõned sellised, mida ma ikkagi eriti ei kanna, seniks vist pigem hoian ringluses.

Nagu mainitud, on mul ääretult spetsiifiline maitse. Peavad kindlasti olema konksudega ja rippuvad, kerged, suured – aga mitte liiga suured :D Hõbedasi ei kanna enam pea üldse – neid on mul hetkel ainult kaks paari, mõlemal lisaks musta, kõik ülejäänud on värvilised. Läikiv reeglina ei meeldi, väikestest helmestest tehtud ei meeldi. Konkreetne ja värviline on hea – ja kindlasti peab sobima mu riietega, mis juba paljud toonid välistab. (Pool)vääriskivid jätavad mind pigem külmaks, sest esiteks läikivad ja teiseks kas liiga väikesed või suuremad juba liiga rasked. Aga noh, erandeid on alati – mõned läikivad mul on ja mõned kivid ka… Ehkki viimaste puhul ma pole kindel, kauaks need jäävad :P

40 paari on ilmselgelt täiesti piisav, et leida sobiv iga riietuse juurde. Mis ei takista mind muidugi aina uusi otsimast… Lihtsalt väga tihti ei leia :D

Jul 192020
 

Ma ei jõua ära kiita mu praeguse töökoha kollektiivpuhkust… Ei mingit asendamist, kõik on kinni, täiesti töövabad kaks nädalat juuli lõpus. Imeline.

See aasta oli üle pika aja esimene, kus ma tõesti pikisilmi puhkust ootasin. Varem polnud mul reeglina puhkuse ajaks plaane – kodus oli kõik nagunii vanaviisi ja renoveerimisest ei käinud jõud üle, reisimiseks polnud tihti finantsi. Eks ma kodus olemist ja puhkust ikka nautisin, aga jah, otseselt ei igatsenud ega oodanud.

Sel aastal on kõik HOOPIS teistmoodi. Eks oma osa ole ka coronal, mis väsitas… Aga peamiselt ikkagi see, et olid konkreetsed plaanid nii kodu kui ka reisimise osas.

Ammu olin paika pannud, et puhkuse ajal vahetame lõpuks Poisiga magamistoad ära. Kõik vastav eeltöö sai tehtud – ostsime soodukaga tööpinna Poisi lauaks, leidsime Kaaslase vanast kodust sobiva kummuti meile magamistuppa ja pärast pikka netis tuulamist tellisin ühest antiigipoest ära ka riidekapi – mitte just päris ideaalse välimusega ja pisut kallima hinnaga, kui oleks soovinud, aga sellegipoolest täitsa kobeda. Kaalusime küll vahepeal ka ajutist lahendust – stange nurgas ja kardin ees… Aga otsustasin siiski, et ei – kui midagi vähegi sobivat leian, siis ostan ära. Seega ainus, mis puudu, on sahtlid Poisi laua alla. Pärast pikka uurimist ja plaanimist otsustasin, et ikkagi Ikea – kuna valikuid on mitmeid, siis tuleb minna koha peale katsuma ja valima.

Sujuvalt sai sellele Ikea-reisile lisatud väike puhkus Riias – loomaaed ja ööbimine neljatärnihotellis. Lisaks on plaanis loodetavasti teisel puhkusenädalal veel üks kodumaine reis teha – hetkel tundub kõige sümpaatsem väike ringreis telkimisega Hiiumaal, aga need plaanid võivad veel jooksvalt muutuda. Eks ole ka näha, kuidas me kodus kõik valmis saame.

Viimasel tööpäeval loosisime meie toas kõigile välja suvised tegevused, millest tuleb pärast puhkust esitada tõend foto näol. Mina puud kallistamas, mina grillimas, mina kala püüdmas… Ja muidugi sattus mulle puhas kuld :D

Kõigil Muda-üritustel annaks suurepäraselt hipilaagri pilt teha, AGA paraku on Tiigifestival alles augusti keskel ja foto tuleb esitada juba augusti alguses :D No eks ma siis improviseerin miskit, vähemalt on mul olemas ideaalsed kõrvarõngad selle pildi jaoks, mis ma ühelt töökaaslaselt sain :D

Puhkus pole veel õieti alanudki, aga kahe päevaga olen saanud nautida õige mitut üritust.

Esiteks pidasime reede õhtul Ammende villa aia taga piknikku sushi ja gintonicuga ning nautisime C-jami imelist muusikat:

Laupäeval oli Supeluse tänaval taas Pärnu maitsete uulits ehk põhimõtteliselt tänavatoidu festivali laadne üritus. Kuna õhtul polnud ma enam Pärnus, käisime sealt päeval läbi – igaüks sai valida meelepärase söögi, lõpetuseks ostsime veel taluturult Rosenberry jäätist (sest ma ei suutnud leida ürituselt mitte ühtki põnevat käsitööjäätist, peale pehme jäätise ja rulljäätise ma seal üldse miskit ei näinudki) ja siis kiirustasin juba Haapsalu bussi peale, aga sellest juba eraldi postituses.

Ühesõnaga puhkus on alanud täiesti imeliselt ja läheb loodetavasti samas vaimus lõpuni välja.

Jul 162020
 

Kiikasin täna eelmise postituse kommentaarist ajendatuna H&Mi pesuosakonda. Leidsin sealt ka analoogseid, aga need ei olnud siiski päris minu maitsele. Võimalik, et ka parasjagu polnud valik parim.

Pärnu keskuses avati hiljuti Sinsay – ma ei teadnud sest poest suurt miskit, käisin läbi, et uurida. Tundub olevat Primarkile sarnane odavpoodide kett? No IGATAHES.

Ma leidsin sealt endale kaks ülimugavat “suverinnahoidjat” ehk täpselt seda, mida ma eelmises postituses soovinud olin – et oleks madalam lõige ja peenemad paelad.  No paelad on nüüd jah päris peenikesed, aga olgu siis. Rinnaalune soonik on ka parasjagu lai ja tundub, et püsib kindlalt paigal. Maksid mõlemad 4.49€. Veel odavam kui NewYorker :D

Eks vaatame, kuidas kvaliteet on ja kaua vastu peavad. Hoian edaspidi kõigis pesupoodides silmad lahti ja otsin oma uusi lemmikuid. Kes teab, mis veel avastada võin.

No ausalt, tõeline rõõm!

Jul 152020
 

Meie peres on üsna tavaline vabandus see, et “ma ei saa [sisesta suvaline tegemist vajav asi] teha, mul on kass süles :P Või siis antud juhul… Jala peal :D

Lauamänguõhtuid meil sel aastal pole eriti tihti olnud… See vist oligi ainuke… Peab ikka üritama rohkem :D

See oli veel distantsõppe ajal, aga lõpupoole, kui ma olin juba tagasi kontoris. Plika saatis mulle sellise kirja :D

Continue reading »

Jan 122020
 

Mul on endiselt tunne, et olen minetanud oskuse kirjutada igapäevast.

Olen siin mitu korda kirjutamist alustanud, kõik kustutanud ja uuesti alustanud. Blogimise kriis, täiega.

Kas ma peaksin lihtsalt üritama, et uuesti harjuda? Nagu öeldud, ma tunnen mingitel tasanditel blogimisest täiega puudust. Aga tahaksin kirjutada pigem neist asjadest, millest praegu ei saa. Kas pole aeg veel küps või pole võimalust…

Nii et jäävad need igapäevased asjad. Raamatud, kino, igapäev. Ja kui filmidest ma olen suutnud kenasti kirjutada, siis… Raamatutest tegelikult ju võiks ka, aga näed, pole kirjutanud. Ja igapäev – ehkki nädalavahetus oli mõnus, siis sellest kirjutada… Tundub mõttetu. Eks ma siiski katsun.

Eile ei teinudki õieti miskit. Nautisin välja magamist, rahulikult kulgemist, üksinda olemist (kui kaaslane toimetas õues ja lapsed olid raamatukogus), pikka dušši… Õhtupoole kvaliteetaega kõigepealt mõlema lapsega, hiljem ainult Poisiga – olime terve õhtu kahekesi, sest Plika läks ööseks sõbranna poole ja kaaslasel olid omad toimetused.

Mul on vahel natuke kurb, et mul pole Poisiga nii palju “ühiseid huvisid” kui Plikaga – see on see naiste värk, noh. Nii et kirjeldamatult tore oli, kui me eile saime lihtsalt juttu ajada (sealhulgas toredatest tüdrukutest… jajaa, vanus hakkab vaikselt sinna jõudma), lauamängu mängida… Ja kui ma siis uitmõtte ajel läksin Aliexpressist otsima legodega kokkusobivaid juppe (sest Poisil olid suht konkreetsed soovid, mille täitmine oleks läinud päris kulukaks) – no siis teenisin aasta ema tiitli :D Nüüd ootame mõningaid pakke :) Legod on endiselt Poisi suurim lemmik ja minul on tõeliselt hea meel, et ta nendega ikka veel nii palju mängib. Kuni eilseni olin ostnud ainult “päris” legosid, õnneks meie Maximas on päris hea valik ja aeg-ajalt -40% soodukad…. Juhendite põhjal ehitab ta alguses valmis, hiljem aga on puhtalt loovmäng. Ja selline fantaasia käib iga ehitise juurde, et puhas rõõm kuulata.

Ja veel üks asi, mille üle eile õhtul rõõmustada sain – Poiss palus mult paberit ja JOONISTAS. Ta joonistas kunagi nii palju, käis suisa kunstiringis… Aga viimase aasta jooksul on joonistamine kuidagi täiesti unarusse jäänud. Joonistused on tal samamoodi fantaasiarikkad, inspiratsiooniks legod, multikad, arvutimängud… Aga nii huvitav on kuulata, mis kõik ta välja suudab mõelda :)

Täna nautisime iga nädalavahetuse traditsioonilist inglise hommikusööki (mida sööme tavaliselt pigem laupäeval, aga kuna seened ja ciabatta ununesid reedel ostmata, siis ei saanud varem) ja kuna kaaslasel olid taas omad toimetused ning Poisil omad tegemised, läksime meie Plikaga shoppama.

Plika, kas teate, on suureks kasvanud :) Teismeline veel pole, aga päris laps enam ka mitte. Rootsis näiteks, kus kõik ülejäänud lapsed olid poisid vanuses 3-9, hoidis Plika pigem täiskasvanute seltsi ja ühel õhtul mängis isegi meiega kaarte. See on meil väikest viisi traditsioon – alati, kui meie käime Rootsis või õeke Eestis, mängime kaarte, ühte kindlat mängu. Tavaliselt toimub see alati õhtul, kui lapsed magavad, kõrvale väike vein… Seekord siis saadeti kõik poisid magama ja Plika sai meiega koos kaarte mängida. Veini ei saanud :D

Kui ma hiljem Plikalt küsisin, mis oli tema jaoks kõige parem osa reisist, siis ta ütles, et laevasõit ja kaardimäng. Nii et see õhtu jättis talle tõesti kustumatu mulje.

Aga jah, üldises plaanis on temaga nii lihtne ja hea. Teismelise tujusid veel pole, aga samas on ta ääretult asjalik, temaga saab kõigest rääkida… Ja tal on ka tekkinud teatud huvi oma välimuse vastu, eelistused riiete osas, viimane soov oli värvida juukseotsad lillaks :D Ja samas kõik need soovid, mis välimusse puutuvad, on ka nii meeldivalt pretensioonitud, mõistlikud :)

Ühesõnaga, täna me siis käisime poodides. Nii umbes pool kaks vist saime kodust välja, koju jõudsin õhtul kell kaheksa :D Plika läks viie-kuue paiku sünnipäevale, senini olime koos, edasi toimetasin üksi.

Käisime Magaziinis, kesklinna keskustes, vahepeal toidupoodides, lõpetasime Kaubamajakas. Endale ei ostnud ma midagi peale sokkide :D Plikale ostsin tema soovitud lilla juuksevärvi, puuduvad mustad värvipliiatsid ja ühe allahinnatud mõnusalt pehme kõrvadega kapuutsiga pusa H&Mist. Ja ka mõned sokid, sest ta esimest korda avaldas soovi ilma sääreosata sokkide järele, mida tal siiani polnud. Leidsime imeilusa pleedi, mis, otsustasime ühiselt, sobib kõige paremini Poisi tulevasse tuppa – nii et ostsime selle talle. Kohvikus käisime ka :) Ja mina sain hiljem veel endise kolleegiga lobiseda tervelt tund aega, sest pühapäevaõhtune keskus oli meeldivalt tühi ja seega ma ei seganud teda.

Mul vahel ei ole pikalt mitte mingit poodides käimise soovi ja siis ma ei käigi, kuude kaupa. Vahel aga olen naine ja naudin täiega poodides uitamist… Kuna ma olen aga siiski mõistlik ja eelistan teist ringi, siis “tavalistes” poodides käies ma pigem vaatlen ja kogun ideid, vahel muidugi mõne hea hinnaga asja ostan ka… Aga minimalist, nagu olen, pigem vähem. Nii et täna ma olin täiega rõõmus, kui pärast pikka päeva poodides ei ostnud me lõppkokkuvõttes kuigi palju – poodides käimise soov sai aga igakülgselt rahuldatud.

Nojah, reedel ostsin ma see-eest täiesti plaanimatult endale saapad :D Meil polnud mõtet koju sõita, et siis 15 minuti pärast Poisile trenni järele minna, seega läksime Port Arturisse. Uitasin seal kingapoodides, ette jäid ühed mõnusad saapad, mille hind oli vaid 24€ ja suurust oli nii 41 kui 42. Kodus avastasin, et konts, mis poes tundus nii umbes 6cm, oli tegelikult 8cm :D Aga saapad on ilusad. Ma vahepeal kandsin aastaid ainult pika säärega saapaid, nüüd olen tänu soojale talvele avastanud enda jaoks ka lühikese säärega saapad.

Läksin FB abil mälu värskendama, sest tekkis küsimus, millal viimati verd sai antud… Ja jäin pikemalt scrollima ning eelmist aastat meenutama. Ega ma jagamata ju olla ei saa – kui blogimist oli vähem, siis FB ülestähendusi selle eest rohkem. No ikka äge aasta oli :)

Jan 052020
 

Hee… See iga päev kirjutamine ikka ei õnnestu – mitmel põhjusel. Vahel lihtsalt ei juhtu MITTE MIDAGI – ja ehkki ma olen osav mitte millestki kirjutaja, siis järgmine põhjus on see, et ma olen õhtuti VÄSINUD. Vaba aega pärast tööd ja toimetusi on niigi vähe, pole kuigi otstarbekas seda kulutada mitte millegi pastakast välja imemisele. See oli ka põhjus, miks ma kirjutasin ühel õhtul hoopis filmidest… Aga järgmisel õhtul ei jõudnud üldse kirjutada ja eile polnud koduski… No täna olen nüüd tagasi ja on ometigi mllestki kirjutada ka. Aeg on küll jälle hilisem, kui mulle meeldiks, nii et katsun kähku teha… Kõik see on ju lugemise arvelt :D

Käisin nädalavahetusel üle pika aja Tallinnas. Õigemini, ma käisin täitsa hiljuti, detsembri lõpus, kaks korda Tallinnas, aga mõlemal puhul oli tegemist läbisõiduga, Rootsi-reisi ajal. Niiviisi, et võtan ette ja lähen spetsiaalselt Tallinna, sest on mingi üritus või tahaks seal midagi niisama teha, pole väga ammu käinud…

Mul polnud üldse plaanis minna :) Tanel pidas laupäeval sünnipäeva, aga olin kindel, et ei jaksa pärast Rootsit nii ruttu uuesti reisida – mitte et see nüüd nii pikk reis oleks, eks, alla 2h, aga lihtsalt… Kodus tahaks ka olla. Juhtus aga nii, et Eksabikaasa võttis lapsed nädalavahetuseks enda juurde ja kaaslane oli poolhaige ehk oleks enamiku nädalavahetusest nagunii maha maganud / lebotanud. Lisaks on mul olnud pikemat aega kihk pisut Pärnust väljaspool shopata. Rootsis ma peale Ikea mujale ei jõudnudki, kuidagi kiiresti läks see kõik – aga olime koha peal ka ainult 3,5 päeva. Reisi peale kokku kulus kuus päeva – kõik need bussi- ja laevasõidud, ehkki nauditavad (sai ju pmst lihtsalt tundide kaupa chillida ja lugeda), võtsid ikka korralikult läbi. Tagasi Eestis saigi ainult kaks päeva puhata, kui pidi juba jälle tööle minema.

ÜHESÕNAGA. Rootsi-reis oli väsitav, kaks päeva tööl olid väsitavad (sest vahepeal ju nii vara tõusma ei pidanud), nädalavahetusel oli plaanis kodus edasi puhata, aga nagu mainitud, siis lapsi polnud ja kaaslasele oli rahu vaja, nii et otsustasin – miks mitte, lähen siis ikkagi Tallinna sünnipäevale ja kasutan juhust, et veidi shopata ka.

Sünnipäeval oli tore. Kuna aastavahetus Mudal jäi vahele (sest taas kord – olime liiga väsinud, et pärast Rootsit päev hiljem teise Eesti otsa sõita), siis oli ääretult teretulnud killukese sellest seltskonnast ikkagi väikese hilinemisega ära näha. Sai gintonicut manustada ja erinevate inimestega jutustada. Ja Tanel tegi mulle hair tattoo :D

Näe, isegi pilt on hair tattoost, sest Liis pildistas mind öösel, kui me tema juurde tagasi jõudsime. Ja ma ise tegin hiljem ka ühe pildi kassist, kes ronis peale :D

AGA. Ma pidudest pole kunagi osanud blogida, shoppamisest kirjutada on hoopis lihtsam :D

Laupäeval veetsin õige mitu tundi Järve keskuses. Kõigepealt tuulasin pikalt Humanas ja proovisin igasugu asju… Lõpuks ostsin ühe kassidega pluusi :D Siis käisin kõik kingapoed läbi ja ei ostnud mitte midagi. Nii et viljakas päev – tunde mööda poode kammimist ja üks pluus :D

Täna sain üle hiiglama pika aja kokku Pipsiga ja käisime Ülemistes. No täitsa tõsine tööpäev oli, kell kümme alustasime ja kolmveerand neli saime sealt tulema… Vahepeal võtsime aja maha, sõime hommikust ja lobisesime pikalt, aga ülejäänud aja käisime muudkui mööda poode :D

Palju asju ma ei ostnud, aga see mu eesmärk polnudki – ma olen teatavasti teise ringi poodide fänn ja eelistan võimalikult palju taaskasutusest osta. On aga mõningad asjad, mida pole õnnestunud sealt leida ja neid ma jahtisingi.

Täpsemini siis – mul on juba mitu aastat vaja uusi teksasid, sest vanad on lootusetult kulunud, aga ma keeldun maksmast 100€ kallite bränditeksade eest ja minu pikkuse tõttu tavapoest üldiselt teksasid ei leia. Eelmised olid ideaalsed – leidsin kunagi täiesti juhuslikult, et Takkos oli pikemaid teksasid, ostsin neid toona kaks paari – mustad ja tumesinised. Hind oli super, 20€, mulle täpselt parajad. No ja siis südamerahuga kandsin neid, kuni ära kulusid… Läksin uusi ostma – selleks ajaks olid pikemad teksad ära kaotatud. Oi, ma olin kuri. Nii et need teksad, mida ma praeguseni kandsin, olid ostetud mais 2012… Te nüüd kujutage ette, KUI kulunud, eks… Ma olin hilisemate aastate jooksul ostnud mõned paarid ka Humanast, aga nendega oli ikka sama häda – pikki teksasid on seal väga vähe, kui ma mingi ime läbi viitsisin otsida ja ka leidsin, siis kui olid jalas kenad, ostsin ära… AGA kuna need olid skinny lõikega, siis ma reaalselt ei suutnud neid kanda, sest need olid liiga ümber ja ebamugavad :D

Teine asi, mida olen pikalt otsinud – lihtne punane pluus/sviiter. Selline mitte erk, aga ka mitte päris tume… Ja kõiksugu pluusid, mida Humanast alati leiab kümnete kaupa… No sobivat punast ei ole leidnud.

Ma nüüd pean vahele veel ühe jutu rääkima. Kui ma eelmine kord Ülemistes käisin – vaatasin järele, see oli septembri keskel – siis läksin otsima peamiselt jalatseid. Mu tennised olid omadega täiesti läbi, sügiskingad samamoodi. Kõige esimesest poest leidsin soodukaga mõlemad – proovisin jalga, käisin ülejäänud kingapoed (mida seal on PALJU) läbi, ei leidnud mitte midagi – läksin esimesse poodi tagasi ja ostsin mõlemad paarid ära.

Täna siis oli esimene pood, kuhu me läksime, Esprit – ma ise poleks sinna vast sissegi astunud (sest hinnad suht kallid), aga tegu on ühe Pipsi lemmikuga. Uitasin ringi, leidsin kõigepealt ühe mõnusa punase täpselt õiget värvi sviitri. Siis märkasin – teksariiulil on pikkus 34. Võtsin oma lemmikute tumesiniste kuhjast ehku peale 29 suuruse proovimiseks, sest seda ma olen tihti ostnud. Ja no jälle – lähen proovin selga – MÕLEMAD ideaalsed. Proovisin seal poes veel vähemalt neli paari 34 pikkuses teksasid, osad olid slim, osad skinny. Sain kinnitust, et minu lõige on slim. Aga just nood kõige esimesed olid täpselt ideaalsed – olid ümber, aga mitte liiga ja pikad, aga mitte liiga… Kõik teised olid säärest veidi rohkem ümber ja see mulle ei meeldi.

Ja hind – noh, mul on teksadega umbes selline suhtumine, et 20€ on väga hea, 30€ on okei, 40€ on suht lagi, mis ma oleks nõus maksma… No need maksid 50€ – aga ausõna, ma maksin selle suurima rõõmuga (ja sain tegelikult Club One kaardiga 5% alla ka, nii et 47.50€). Sest mu vanad teksad olid NII kulunud ja ma olin sellest otsimisest NII väsinud (õigemini ma ei osanudki eriti kuskilt otsida). Ja mahepuuvill! Rõõm! Ma oleks ostnud kohe kaks-kolm paari, aga neil oli ainult üks sees. Nüüd ma vähemalt tean, kuhu poodi otsima minna! Ja sain ka teada, et Pärnus Espriti brändi üldse ei müüdagi, ka mitte kuskil mujal poes. Nii et ma pean teinekord jälle Ülemistes sealt läbi astuma või Roccasse minema… Või Tartusse. Või äkki hoopis Soome üks reis teha, kuni soodukad kestavad? Ma usun, et leian ehk veel mõne sobiva lõike – vaatasin kodulehelt, neil on 34 pikkuses slim lõiget ikka päris palju… Suveks tahaks ühte paari low rise ka, praegused on medium rise ja olid mugavamad kui high rise… Aga ma ütlen, kui ma ka ühtki teist lõiget ei leia, mis mulle sobiks, siis seda enam ma ostaks täpselt sama mudelit vähemalt kaks paari lisaks ja vb isegi rohkem… Teades nüüd, KUI raske on leida teksasid :D Ja hetkel mul raha on veits rohkem, see ei lööks ka eelarvesse auku. Teksad on aegumatu klassika mu jaoks – kui enamik ajast eelistan kanda seelikuid, siis jahedama ilma vaba aja riietusena on teksad mõnusad, vahel meeldib ikka pükse kanda ka.

Ühesõnaga, taas kord käisin ma terve keskuse läbi, ei leidnud mitte midagi muud (ok, ühed punased sukkpüksid Lindexist ostsin), läksin siis tagasi esimesse poodi ja ostsin mõlemad asjad ära :D Isegi kingapoodidest ei leidnud midagi, aga see on ok, sest mul pole hetkel midagi hädasti vaja ka. Minu puhul muidugi jalatsitega ei tööta eriti “otsin alles siis, kui vaja” – ma väga tugevalt eelistan seda varianti, et uitan pidevalt jalatsipoodides ja vaatan, mis silma jääb – kui on ilus, mugav, minu maitse ja vastuvõetav hind (soovitavalt soodukas) – siis ostangi ära. Keset suve ostsin nt kevad-sügis saapad, mida praegu igapäevaselt kannan.

Uuest hommikumantlist olen pikalt unistanud, seda otsisin ka täna. Mulle meeldib pigem fliis, sest see on nii pehme ja kerge (mu praegune hommikumantel on ka fliisist, ostetud enne Plika sündi ehk üle 10a vana ja suht kulunud) – aga fliise on väga erinevaid ja mulle meeldib ainult selline, mis on tõeliselt pehme ja soe… Osad on õhukesed ja vastikud. Change poest leidsin ühe, mis väga meeldis, aga mille hind oli suht astronoomiline mu jaoks – 80€ ligi… Teine toon oli alla hinnatud 50€ peale, aga muidugi mulle meeldis rohkem see, mis oli täishinnaga… AGA seal oli ainult XS ja S suurus, mulle jäi S veidi väikeseks… Ja Roccasse minna ei viitsinud… Ja no olgem ausad, see hind oli ikka rõlge ka. Sellegipoolest jäi südamele… Kui keegi oskab soovitada hea hommikumantli valikuga poodi, olen üks suur kõrv. Põhimõtteliselt tuleks kõne alla ka frotee, kui see pole väga raske, aga on soe ja siledamat sorti… Aga raske leida, sest need kergemad on enamasti lirud… Ja enamik froteed on mu maitsele liiga kare.

Üks asi, millest ma veel unistan, aga mida minu meelest lihtsalt ei eksisteeri – soe, ilus ja naiselik figuuri jälgiv mantel, mis oleks tehtud spordipoe jopede materjalist. Kõik tepitud joped, parkad ja muu taoline on minu jaoks liialt sportlik. Villased mantlid on super ilusad, aga pole vihma ega tuulega absoluutselt praktilised ja meie kliimas… Mnjah. Ausalt mõtlen, et peaks ise tootma hakkama :P Ma usun, et turgu oleks :P Või ikkagi müüakse kuskil ja ma pole lihtsalt osanud otsida?

Hea küll, liiga pikk jutt jälle… Lähen panen pesu kuivama ja vaatan siis, kas lubatakse veel lugeda ka või käsutatakse kohe magama… Nii juhtub, kui liiga hilja blogida :D

Ma tahaks nii väga teha postitust teise ringi leidudest, aga selleks on vaja kodu, kus oleks tausta ja valgust pildistamiseks… Praegusel hetkel see puudub ja mina ei suuda halvas valguses koledal taustal pilte teha. Peate kannatama :D

Aug 272018
 

Kõik sai alguse sellest, et mul oli juulis puhkuse lõpus paar väga rasket päeva ja ma otsisin asju, mis muremõtted eemale peletaks ning tuju tõstaks. Jutustasime millestki Heleenega ja ta ütles, et kui Tartusse tuled, siis anna märku.

Ma käin Tartus jube harva, mul ei ole sinna enamasti asja. Viimastel aastatel olen sealt ilmselt vaid läbi sõitnud, Peipsi äärest või Mudalt tulles. Olin küll mõned korrad proovinud viimasel minutil Tartus kokkusaamisi korraldada, aga kõigil olid siis alati juba plaanid tehtud.

Nüüd haarasin Heleene sõnal sabast ja otsustasin, et kui viimasel minutil ei ole aega, siis tuleb planeerida. Vaatasin kalendrisse ja tõdesin, et mul ongi augustis ainult üks vaba nädalavahetus, kõige viimane. Lähenesin kõigile inimestele, kellega tahtsin kohtuda, kuuajase etteteatamisega, ja skoorisin 100% – kõik olid olemas, kõik olid nõus, isegi sobivad ajad sain suurema vaevata paika.

Keegi arvas küll, et raudselt hüppab mõni viimasel hetkel alt ära, aga läks hoopis vastupidi – skoorisin nii täitsa muuseas ühe lisakohtumise Herziga, kes oli õigel ajal õiges kohas.

Kogu seda reisi iseloomustas absoluutselt kõige laabumine, nii ettevalmistuste poole pealt kui koha peal kulgemine – kuni pisimategi detailideni, täiesti valutult. Ideaalselt ja ladusalt.

No näiteks transport. Ei taha ju sellele kunagi palju kulutada. Avastasin, et Lux Express käib nüüd ka Tartusse ja sain reede hommikuks kõigest €3 eest pileti. Pühapäeva õhtuti soodukaid pole, nii et selle otsa jätsin lahtiseks – ning täpselt nagu lootsin, skoorisin tagasisõiduks autokoha. Bussipilet oleks maksnud €10, auto poole vähem. Ja sain uksest ukseni, mis osutus ääretult sobilikuks, arvestades, mitme kotiga ma Tartust lahkusin.

Mul oli imeline ööbimispaik. Kuna Piia elab suvel enamjaolt maal, pakkus ta mulle lahkesti kasutamiseks oma Supilinna korterit, mis oli lihtsalt üliäge ja ma ei mäleta, millal ma viimati külas olles nii mõnusalt magada sain. Terve suur voodi oli mu päralt, pole ka ime. Ja sain nautida vihma trummeldamist katuseaknale.

(Hah, meelde tuli – läinud aasta augustis, kui enne Soome sõitu ühe öö Pipsi pool veetsin – tema külalistetoa suur voodi oli ka imeliselt mõnus… Asi, mida Pips ei saa öelda mu elutoa praeguseks mitte just esimeses nooruses lahtikäiva diivani kohta, mille “võlusid” ta üsna hiljuti omal nahal tunda sai :D)

Kõik kokkusaamised said planeeritud lebolt, poole päeva täpsusega – panime paika ainult nii palju, et päeva esimene või teine pool, muu jäi suht lahtiseks. “Vaatame, mis kell ma tõusen” või “vaatame, mis kell ma esimeselt deidilt tulema saan” toimis suurepäraselt. Ja kui mul lõppes reedel üks deit pool kolm ning teine algas kell kuus, jäi vahele täpselt parasjagu aega, et Piiaga Supilinnas tema valdused üle vaadata ning siis Herziga  üks eksprompt lisadeit teha.

Neljapäeva hilisõhtul langes nimelt pilk laste poolt ära andmise kuhja tõstetud väikeste laste jaoks sobilikele kääridele, mille käepide oli mesilase pildiga. Turgatas, et ma ju tunnen ühte väikest Mesilast. Nii et täiesti normaalne oli saata keskööl Herzile kääride pilt küsimusega “Tahad?” ning saada järgmisel varahommikul teada, et jaa, talle kuluks väga ära ning jaa, ta on juhtumisi ka reedel Tartus. Ning jaa, tema vaba aeg oli täpselt sel ajal, kui minulgi.

Ilmaga vedas meeletult. Just reedeks, kui ilm oli imeline, oli planeeritud rohkelt tegevusi vabas õhus. Nädalavahetuseks lubas vihma ja pühapäevaks üsna jahedat ilma, tegelikkuses aga polnud üldse nii hull, seega sain jala käidud ka kõik pikemad vahemaad, mida paduvihmaga oleks olnud niru teha ja pühapäeval oli ka täitsa suvine.

Aga kui alustada algusest, siis reede hommikul ootas mind bussijaamas Jaanika ning kuna meil on ühine hobi (või kirg?) külastada teise ringi poode, läksimegi temaga minu palvel alustuseks teise ringi tiirule. Mul on niiii kahju, et unustasin Endomondo sisse panna, telefon teatas mulle juba pool kaks päeval, et 10 000 sammu on täis. Siis ei pannud trotsi pärast kogu ülejäänud nädalavahetuse ka ühtki käiku sisse, ehkki jalutamist oli iga päev kilomeetrite kaupa :P

Igatahes, ma ei tulnud üldse Tartusse suure ostlemise sooviga, kuidagi juhtus aga nii, et skoorisin endale üsna alguses Uuskasutuskeskusest nagu muuseas ketsid (€6), kleidi (€4) ja kaks paari kõrvarõngaid (2x€1.50). Kleit ja mõlemad kõrvarõngad sobisid kusjuures absoluutselt ideaalselt. Helelilla triip on pildistamisel valgete sekka peaaegu kaduma läinud, aga see oli täitsa olemas.

Ja ketsid, ma sain endale taaskasutusest €6 eest nr 42 MUHU KETSID, mis näevad välja nagu uued! Needsamad, mida ma 2009 kangesti tahtsin, aga osta ei raatsinud! 400 krooni tundus toona piisavalt suur raha…

Tartust korraks kõrvale kaldudes, siis oma suure jalanumbri tõttu ma teise ringi poodidest jalatseid eriti ei saa ning enamasti ei viitsi neid isegi vaadata, sest kõik on nagunii väikesed. Ainus erand ongi Uuskasutuskeskus, kuna seal on jalatsid suuruse järgi sorteeritud – ma ei saa aru, miks ülejäänud teise ringi poed ei võiks nii teha, oleks palju lihtsam… Igatahes, nii kuu aega tagasi skoorisin ma Pärnu Uuskasutuskeskusest endale €2.50 eest mugavad ja ilusad hallid nahast kingad, mis näevad välja nagu uued. Imeline, ma ütlen, imeline! Kontorisse ideaalsed.

Hea küll, tagasi Tartu muljete juurde.

Mõned riided ja ok, isegi ketsid – eks ikka võib ju reisil olles veidi ostelda.

Aga omaette tase on tulla bussiga Tartusse, kus on plaanis kilomeetrite kaupa jala kõndida, et osta endale üsna esimese päeva alguses… Prügikast :D

Vat mul on selle aasta eesmärk, nö väike projekt, et ma ei osta uuena mitte midagi sellist, mida on võimalik skoorida kasutatult. Kindlasti olen mingeid uusi asju aasta jooksul ostnud, teen sellest ilmselt aasta lõpus ülevaate – ja 100% vältimine polnudki plaanis. Aga kui hädasti pole vaja, siis uuelt ei osta – sellest olen kinni pidanud.

Nii et kuigi ma olen pikalt tahtnud vannituppa väikest prügikasti, siis need pole teise ringi poodides just väga levinud ja paar lisasammu köögi prügikastini polnud ka otsene probleem.

Aga kui mulle jäi Sahtlis silma kõige nunnum pisike triibuline prügikast, mis maksis kõigest €3.50, siis ma ei saanud seda ju ostmata jätta :D

Kiire kalkulatsioon ütles, et alguses saab seda hoiustada Jaanika käru all, siis viin juba asjad Supilinna ära ega pea neid vahepeal kaasas tassima, ja tagasi saan nagunii autoga, seega ei tohiks olla kõige hullem.

Teine leid – pisike, aga siiralt rõõmu tekitav – oli samuti Sahtlist: väike peegel, maksis 50 senti. Olen nimelt viimased paar aastat kandnud kosmeetikakotis kaasas puudrikarbi küljest ära murtud peeglit. Ega ma ennast ju ei meigi nagunii, kosmeetikakotis on lisaks paarile huuleläikele ainult küünetangid ja -viil ning igaks juhuks paar varuläätsi – aga vahel harva on vaja väljas kontrollida, et hambavahed oleks puhtad vms. Või korra poole aasta jooksul huuli värvida. Ja ma olen pedant, kellele meeldivad ilusad terved asjad, nii et see murdekoht ei meeldinud mulle kohe üldse. Teadsin kogu aeg, et kui ma ükskord kuskilt mõne sobiva kasutatud variandi leian, vahetan välja. Näed, nüüd siis lõpuks õnnestus.

Nii et Jaanikaga muudkui jalutasime ja lobisesime, kuni lõpus enam ei jaksanud. Siis sai veidi süüa skooritud ja jõe ääres piknikku peetud.

Jaanika näitas mulle millalgi jalutuskäigu ajal Aparaaditehast ja mul tuli meelde, et jaa, see on ju see Tartu versioon Telliskivi loomelinnakust, hipsterite paradiis, millest ma olen palju kuulnud ning ütlesin, et sinna tahan kindlasti minna.

No ja siis läks Jaanika ära ja ma küsisin Piialt, et kus tal see kontor täpselt asubki. Tuli välja, et ta oli just paar kuud tagasi Aparaaditehasesse kolinud :P Nii et kohe väga kiiresti ma sinna oma sammud seadsin. Et siis vahepeal Supilinnas ära käia, kasse silitada ja siis tagasi tulla.

Kassid! Kuuenädalane kassipoeg oma ükssilmse emaga (kelle nimi oli Urmas :D)! Kas saab midagi veel nunnumat olla??? Piia võttis nad maale kaasa, nii et hiljem ööbides oli naljakas tühi tunne ja kogu aeg tundus, et mõni kass peaks tulema kohe-kohe vastu jalgu hõõruma.

Herziga sain ka kokku Aparaadis ning hiljem jõime Heleenega esimese dringi Trikster Tihases.

Ilmselt on enamike inimeste jaoks täiesti harilik see, et kui õhtuti väljas käiakse, siis liigutakse ühest kohast teise… Vot mina esiteks eriti väljas ei joo, sest kodus on odavam :D Ja teiseks isegi kui seda teen, siis tavaliselt istun mõnuga maha ja jään ühte kohta pidama. Nii et minu 34 eluaasta jooksul oli see vist esimene kord reede õhtul niiviisi linna peal ringi tiirutada – iga jook eri kohas. Alustasime Heleenega, nagu varem mainitud, Trikster tihases, järgmine jook sai joodud Säde nimelises kohvikus, puhtalt mu kassi auks, kolmandaks dringiks liikusime Genklubisse, kus ma polnud varem käinudki (ise ka imestan) ning viimaseks, kuna mul hakkas külm, läksime Pierre’i sooja. See muidugi oli nii hilisel õhtutunnil väike möödalaskmine, ma oleks võinud ju ette aimata, et arvestades mu väsimuse astet, tuleb soojas surmauni :P Nii et poole pealt võtsime oma pudelid kaasa ja jalutasime kodu poole. Heleene saatis mu elegantse kavalerina koduukseni ära.

Laupäeva hommikul ärkasin vaikselt ja mõnusalt, käisin duši all ning seadsin sammud Minna poole. Mul oli eelmisel õhtul tekkinud kontseptsioon, et ma tahaks mõne mutikese käest kimbu lilli osta ja need talle viia. No ütleme nii, et laupäeva hommik oli vihmane ja kaups ei jäänud ka tee peale, seega jätsin selle mõtte kõrvale. Siis aga jäi Raatuse tänaval täiesti imeliselt ja juhuslikult ette lillepood, mille avatud ukse juures oli hiigelsuur pott kollaseid krüsanteeme. Vist. Ma arvan. Müüja igatahes ütles, et saab aeda istutada ja õitseb öökülmadeni. Kui mitte mutikese lillekimp, siis täpselt see, mis vaja!

Ja siis ma istusin Minna juures, imetlesin tema kodu, mille otsingule ja ostule olin aasta tagasi südamest kaasa elanud, sõin tatrasalatit, jõin kohvi, silitasin kassi…

Ja muudkui jutustasin ja jutustasin ja jutustasin, kuni kell sai neli. Või viis.

Seejärel võttis Nadja mu auto peale, et sõita Piiale maale külla. Ma käisin seal viimati ligi 10a tagasi, siis oli seal umbes-täpselt üks väike üsna pime ruum. Nüüd oli täielik unistus. Selline imemõnus heledates toonides hipilik maakodu. Külmal ja pimedal ajal ma elan meelsasti mugavalt linnas, aga suvel, kui päevad on pikad, ööd valged ja loodus imeline – siis ma viitsiks küll maal elada ja linna tööle sõita… Piial veab. Seal me siis istusime, jõime veini ja nunnutasime kasse. Vihmane ilm ja pikk päev olid teinud oma töö, nii et kõik olid üsna unised ja laisad. Lõpuks aga, ilmselt tänu ära joodud veini hulgale, läksid teemad järjest kaasahaaravamaks… Ja kohe täitsa jama oli, et Nadjal oli vaja hommikul ära sõita, nii et ta oli kaine rool ja tahtis normaalsel ajal koju magama minna. Lubasin pühalikult, et järgmisel korral joome kõik :D

Pühapäeva hommikul seadsin sammud Kessu poole. Seal sai pannkooki. Tikrimoosiga! Kohvi ja jutustada muidugi ka, nõrkemiseni. Ja kassi paitada, otse loomulikult!

Kessuga sai muuhulgas Norwexi toodete üle arutatud, tema on konsultant ja mina ammune fänn. Enne, kui ma arugi sain, olin saanud endale uue nõudepesulapi ja nõudepesuvahendi. Puhta muidu pealegi, kingituseks. Aga kõige rohkem paneb tagantjärele muidugi irvitama see situatsioon, kus ma tulen vetsust ja nendin Kessule, et kuule, sul on seal jumala äge asi… Mille peale Kessu küsib, et: “Meeldib või? Kasutaksid seda? VÕTA ENDALE!” Ja nii ma jalutasin Tähtverest ära, selline vidin käes kõlkumas. No misasi see on? Ei ole ju riiul, ei ole kauss :D Asjade hoiustamise koht :P Igatahes mulle hullult meeldivad need ümmargused vormid ja see sobib ideaalselt mu köögilauale puuviljade jaoks.

Nagu jõulud, ausõna!

Viimaseks jalutasin Karlovasse, et saada kokku onutütardega. Mul on neid hulgim, olin ühega kohtumise kokku leppinud ja palunud tal võimalikult palju õdesid ka kohale ajada. Kolm oli päris hea saavutus :D Kui Ada tegemistest teadsin ma rohkem, siis seekord leidsime ootamatult ühise jututeema mitmeks tunniks Liisaga – tuli nimelt välja, et meil mõlemad on selja taga mitu head aastat juhatajatööd ning me mõlemad lahkusime üsna sarnastel põhjustel… No ühesõnaga, ma detailidesse parem ei lasku, aga oli äärmiselt põnev :P Ja mul polnud aimu ka, et ta nii asjalik ja ettevõtlik on, polegi lihtsalt saanud varem nii palju suhelda. Minul oli ainult kaks alluvat, temal 12. Mina olen nüüd teise eriala peal, tema aga jätkab samas valdkonnas ja on just uues kohas alustamas. Silm särab ja tegutsemistahe lõputu – lust oli vaadata ja kuulata. Ma olen kindel, et ta teeb seal uues kohas veel imeasju :)

Kassid, muideks, olid ka viimases peatuspunktis täiesti olemas, suisa kaks tükki ja mõlemad nii mõnusad. Aga ma tegin ainult mõned üksikud pildid ja need olid kahjuks udused, nii et blogisse pole midagi panna.

KÕIGIL, kellel ma külas käisin, olid KASSID! Imeline! Minust on saanud hull kassimutt, ei ole midagi teha :D

No ja siis saigi kell viis ja oli aeg hakata kodu poole sõitma, ehkki oleks tahtnud veel tunnikese või paar jutustada. Aga mis teha, auto ootas all.

Ühesõnaga kolm päeva ääreni täis imetoredaid inimesi ja igat sorti jututeemasid: remondist, lastekasvatusest ja töömuredest ning -rõõmudest elufilosoofia, seksi ja kärgperenduseni. Sekka kõike muud, mis sinna vahele jääb :D

Ja Tartu, Tartu ise oli nagu alati – lihtsalt imeline. Endiselt mu lemmiklinn Eestis. Jalutasin ringi ja suu oli kõrvuni peas. Minu koht, minu inimesed. Mis siis, et ma sinna harva satun. Loodan väga, et saan seal ühel heal päeval veel elada.

Muideks – peale onutütarde ja hea küll, Piia ja Nadja, kes on mu kolleegid 10+ aasta tagusest fotopoes töötamise ajast (aga kes ka toona blogisid!), on KÕIK need ülejäänud ägedad inimesed mu elus AINULT tänu blogimisele! Praeguseks muidugi juba ammu palju enamat kui lihtsalt blogi(juhu)tuttavad. Me ei pruugi tihti suhelda, saame veel harvemini kokku, aga üksteise blogide lugemine hoiab ühisosa ja tekitab nii hea koduse tunde. Nii saab vahel täitsa suvalisel hetkel chatis mingeid teemasid edasi arutada või – kui eriti hästi läheb – päriselt kokku saada, et ennast ogaraks jutustada.

Aitäh, et te minuga kohtusite ja mind võõrustasite! Järgmise korrani! Mis võiks olla, miks ka mitte, Pärnus :P

Jun 092018
 

Tavaliselt olen ma nädalavahetusel täiesti rahul kodus toimetades – vabadel päevadel jagub tuju nii asjalik olemiseks ja koristamiseks kui ka pusletamiseks. Täna aga ärkasin eriti laisalt ega viitsinud kohe mitte kui midagi asjalikku teha. Ei koristada, ei uue puslega alustada, ei miskit muud. Kuna lapsed läksid omi asju ajama, otsustasime Soomlasega väljas hommikust süüa ja väikese teise ringi poodide tiiru teha.

Hommikusöögiks oli mul Aara kohviku burger ja kohv :) See on nii armas kohvik ja hinnad on ka soodsad. Ja kui nö vanakooli burgerid mulle reeglina eriti ei meeldi, ei traditsiooniline roosa burgerikaste ega kapsasalat seal vahel (samuti ei meeldi mulle üldse marineeritud / hapukurk, mida ka tihti burgeri vahele pannakse), siis Aara burger sobib hästi – burgerikukli vahel seaprae viilud, kurgisalat ja tomat.

Seejärel käisime Shalomis, Uuskasutuskeskuses ja Jenny Kruses. Põikasime läbi ka Riiamariist, sest mul oli šampoon otsas ning lõpetuseks käisime Papiniidu kandi teise ringi poed ja kirbukad läbi, aga seda vaid lühidalt. Saak pärines seekord just kesklinna kandist.

Shalomist sain laualambi (€4.50), kolm vasakpoolset puslet (3×50 senti) ning Plikale kleidi (€1). Uuskasutuskeskusest kaks üliägedat värvilist puslet (2x€2.50), kõrvarõngad (80 senti) ning Plikale väikese õlakoti (€1.50) – olen talle mõnda aega otsinud sellist, kuhu mahuks parajasti telefon, võtmed ja bussikaart ning mille rihma saaks risti kanda. See oli parajalt väike, parajalt nunnu ja heast pehmest materjalist. KUI rihma osa peaks lühikeseks jääma, siis vahetan selle lihtsalt millegi pikema vastu. Jenny Krusest leidsin mõnusalt pehme salli (€0.50).

Kõik ostud sattusid täna sinakas-rohelistes toonides, sobivad hästi kokku :P Laualambi üle on mul eriti hea meel, sest neid on meil majapidamises puudu, aga ma põhimõtte pärast ei taha uuelt osta. Välimuselt on ka enamik odavaid lampe mu jaoks nii igavad ja moodsad, ega ma isegi täpselt ei tea, mida tahan – lihtsalt tean, kas peale vaadates meeldib või mitte. Aga see lamp on piisavalt neutraalne ja värv on väga mõnus. Läheb ilmselt lastetuppa, kus on praegu ainult üks laualamp, aga lapsi ja laudu kaks.. Nii et elutoa laualt on mul ikkagi veel üks lamp puudu.

Lastetoast on üks kirjutuslaud ka puudu, muideks, kellelgi pole üle? Ma ostaks hea meelega ära, kui väga kallis pole :) Olen vaadanud teise ringi poodidest ja netist, aga midagi sobiva välimuse ja hinnaga pole seni silma hakanud. Ei taha liiga suurt, liiga vanamoodsat ega ka liiga moodsat :P Ja sahtlid peaks kindlasti olema. Kui tasuta saaks, siis lepiks igasugusega (nii saime Plikale kirjutuslaua, mis on tegelikult veidi liiga suur ja arvutimonitori kohaga, aga ajab asja ära), aga kui maksma pean, siis tahaks ikka sellist, mis meeldib ka.

Ülemine 3000tk pusle on minu maitse jaoks küll veidi liiga ühevärviline, aga kvaliteet tundub hea ja pusle ise uus – Soomlase õhutusel ostsime ära. Järgmine 1000tk on suht okei pilt – võiks olla värvilisem, aga samas on palju piisavalt kergesti eristatavaid detaile. Alumine koomiksipilt on siin fotol nii väike, et pole eriti midagi näha, aga see oli lihtsalt nii pull, et tuli meiega kaasa. Ehk lapsed ka millalgi panevad, 500tk pole niiii suur. No ja hind oli neil ka täiesti olematu.

Parempoolsed panid mind vaimustusest kiljuma. Nii ilusad värvilised pildid! Ja Ravensburger on mu lemmik, seega ostsin hea meelega 500tk ka, mille ma tavaliselt väikseks põlgan. Selle panen kohe täna kokku ja homme ilmselt alustan tolle 1500tk puslega… Või siis võtan vahele tolle koomiksi oma :) Mm, kiheleb juba, hakkangi pihta. Las need koolipostitused veel ootavad :P

Sep 062017
 

Neli seelikut, jah… Tegelikult oli viis seelikut, kampsik ja sall :P Ühe seeliku sain sõbrannalt ja ülejäänud… Käisin 2€ päeval Humanas :P

Lugesin nädalavahetusel just üht raamatut, kus soovitati midagi koguda, sest see tegevat õnnelikumaks… No ma olen liiga praktiline, et mingeid kujukesi vms koguda, aga seelikuid ja kõrvarõngaid võib koguda küll :D