edevuse laat – Tikri blogi

Kõrvarõngastatistika

09/08/2020 / edevuse laat, kõrvarõngad, rõõm / Leave a Comment

Otsustasin reede õhtul pärast viljakat kõrvarõngaostu Gildi päevadel, et kõrvarõngastele on blogisse omaette kategooriat vaja. Ma ei saa aru, miks ma sellele juba varem ei tulnud, need on olnud mu nõrkuseks juba ligi kümme aastat 😀

Vanemaid postitusi läbi vaadates ja sildistades hakkas mind taas painama küsimus, MILLAL ikkagi mu kõrvarõngamaitse muutus? Millal täpselt asendusid 24/7 kõrvas olnud väikesed hõberõngad (ühes kõrvas kolm, teises üks) rippuvatega?

Selle postituse lõpust sain kinnitust, et suured ja värvilised kõrvarõngad olid mu eelistus juba aastal 2009. Kuna esimesed mälestused suurtest silmatorkavatest kõrvarõngastest pärinevad peamiselt Londoni-ajast, siis arvasingi, et ehk millalgi seal hakkasid meeldima. Ja samas mäletasin ka täpselt, et triibulised kõrvarõngad, mis mul siiani alles on, ostsin juba enne Londonisse kolimist – ühtlasi on nende pildiga postitus blogis kategooria esimene 🙂

Kuna ma aga tahtsin ikkagi VEEL täpsemalt teada, hakkasin vaatama vanu fotosid. Ja sealt tuli ilusasti välja, et hõberõngaid kandsin viimati augusti alguses 2005. Pilt on juulist, aga noh 😛

Sealt edasi olin kas ilma kõrvarõngasteta või rippuvatega. Praeguseks on mu maitse küll pisut suurem ja värvilisem, aga vaadates vanemaid pilte, siis ka toonased olid täitsa kenad… 😀 See pildike on jaanuarist 2006:

Huvi pärast otsisin oma varasemate aastate Exceli kulutabelitest üles kõik read kõrvarõngaste ostu kohta. Kahjuks pole ma oste alati kirja pannud – alustasin küll kenasti iseseisva elu peale minnes, esimesel ülikoolisügisel 2002 ja tundub, et kõik on korralikult kirjas kuni märtsini 2006. Siis olen mingil põhjusel lõpetanud. 2007 jaanuar-oktoober on sissekanded olemas, aga kui mu mälu mind ei peta, siis Londonis panin kulusid kirja kaootiliselt ja need pole ilmselt täielikud. Täiesti puudu on 2008-2010. 2011. aastast on mul Excelis ainult söök, kuna katsetasin üht teist programmi, millele ma hiljem enam üldse ligi ei saanud… Vahepeal tegin toidust kokkuvõtet, sellepärast on see Excelis olemas. Ja alates 2012 on vist kõik jälle korralikult kirjas.

Seega aastatest 2006-2008 on kindlasti mõned paarid kirja panemata jäänud. 2009-2011 ilmselt ei ostnudki miskit, sest tittedega rippuvaid kõrvarõngaid nagunii kanda ei saanud.

Igatahes ajavahemikus 2002-2020 olen üles märkinud 73 paari kõrvarõngaste ostu, hind kokku 310.18€. See teeb ühe kõrvarõngapaari keskmiseks hinnaks 4.25€. Et saada aga pisut realistlikum pilt, tuleks eraldi tõsta kolme aasta suviste käsitöölaatade ja Malta reisi 14 paari (3×4+2), mis maksid kokku 162.50€. See teeb ülejäänud kõrvarõngaste keskmiseks hinnaks 2.50€ paari kohta. Ja see on juba üsna realistlik number 😀

Koos kirja panemata jäänud ja sõpradelt/kingiks saadud kõrvarõngastega teeb see mu täiskasvanuelu jooksul kokku ehk ca 100 paari? Kui reedel FB-s oma viimaste ostude pilte jagasin, sain tagasisidet, et mõnel tuttaval on praegu 100-200 paari. Mul poleks midagi selle vastu, kui mul oleks rohkem kõrvarõngaid, aga mul on nii spetsiifiline maitse, et ma lihtsalt ei leia neid nii palju 😀 Hetkel on 40 paari. Olen ka üsna järjekindlalt kõrvarõngad ringluses hoidnud – tavaline on see, et kui saan mõned uued, annan vanemaid ära. Kõrvarõngastega on mul sarnaselt riietega nii, et mõnedega päris täpselt ei tea, kas hakkan kandma või ei. Või siis olen millalgi väga palju kandnud, aga hiljem enam ei taha. Sarnaselt riietele sobib mulle kõige paremini see lahendus, et ostan soodsalt (eelistatult teiselt ringilt) ja annan hiljem süümepiinade vabalt edasi.

Laatadelt kõrvarõngaste ostmise traditsioon tekkis aastal 2017. Toona sai hansapäevadelt ostetud neli paari, täpselt sama palju 2019. Sel aastal jäid hansapäevad ära, selle asemel ostsin neli paari Gildi päevadelt. Uus on sel aastal aga see, et esmakordselt kammisime kõrvarõngalette Plikaga kahekesi ning neljast paarist kaks ostsin temale… Ta sai augud eelmise aasta märtsis ja eelmisel suvel kandis veel esimesi täppe/rõngaid. Nüüd aga vahetab ta pisut rohkem kõrvarõngaid – ega käbi ei kuku kännust kaugele…

Joanna (kuna lingitud koduleht on praegu uuendamisel, siis FB leht ka) esimesed puidust kõrvarõngad (punased mandalad kõige alumise pildi ülemises reas) soetasin eelmise aasta hansapäevadelt. Sel aastal siis järgmised 🙂

Etskae (FB leht ka) on mu vana lemmik – 2017 ostsin kaks paari linnukesi ja ühed kassid, 2019 kahed kassid lisaks, sest eelmise aasta kassid osutusid mu maitsele liiga kirjuks. Sel aastal on nende tootevalikusse lisandunud polümeersavile ka puit (minu suur lemmik, sest kerge ja ei lähe katki) – mina sain endale jänese ja rebase, Plika pisikesed kiisud.

Plika lemmikvärv on lilla, tema valis endale lisaks veel need:

Ja kõik mu 40 paari on näha allpool. Neliteist paari erinevatest ehetepoodidest (5x Expressions, 4x London, 2x EheteMaailm, 1x Norra, 1x NewYorker, 1x vist ka Expressions, aga ei mäleta), kümme paari käsitöökõrvarõngaid laatadelt/reisilt (5x Etskae, 2x Joanna, 2x Malta, 1x üks Vene ehetekunstnik eelmise aasta hansapäevadelt), kaheksa paari teiselt ringilt (peamiselt Uuskasutuskeskusest), seitse paari sõpradelt (3x Liisilt, 3x Nelelt, 1x Kaidilt), üks paar kingituseks (Teemult).

Ma olen endaga täitsa rahul, et ma suutsin peaaegu kõik ära tuvastada. Enamiku “ajalugu” teadsin peast, aga pisut abi oli ka Excelist ja blogist. Excelist sain teada, et need ümmargused triibulised, mida ma ostsin kahte eri värvi enne Londonisse kolimist, on Expressionsist. Londonist ostetud kõrvarõngaste puhul oskasin paika panna, et suured musta-punasega on mingist suuremast riidepoest, kus müüdi ka ehteid (Dorothy Perkins, Next vms) ja hallid “diskopallid” on Camdenist – aga nagu selgub sellest postitusest, on veel kaks paari Claire’s ehetepoest (ise ei mäletanudki, arvasin pigem, et äkki ka Expressions) 😛

Aga need kirssidega – igasugune mälestus puudub. Kõrvarõngaalusest tehtud varasemate piltide pealt võin ainult järeldada, et augustis 2011 mul neid veel polnud ja veebruaris 2014 olid juba olemas 😛 Londonist ma neid seega ei ostnud ja Eesti puhul on kõige tõenäolisem variant ikkagi Expressions.

Kuidas edasi, seda ma ei teagi. Ühest küljest tahaks kogu kasvatada, teisest küljest võiks need alusele ära mahtuda – olen küll mõelnud, et peaks selle millegi ägedama vastu vahetama, aga täpsem kontseptsioon puudub. Kuniks ma suudan uute paaride lisandumisel leida olemasolevate hulgast mõned sellised, mida ma ikkagi eriti ei kanna, seniks vist pigem hoian ringluses.

Nagu mainitud, on mul ääretult spetsiifiline maitse. Peavad kindlasti olema konksudega ja rippuvad, kerged, suured – aga mitte liiga suured 😀 Hõbedasi ei kanna enam pea üldse – neid on mul hetkel ainult kaks paari, mõlemal lisaks musta, kõik ülejäänud on värvilised. Läikiv reeglina ei meeldi, väikestest helmestest tehtud ei meeldi. Konkreetne ja värviline on hea – ja kindlasti peab sobima mu riietega, mis juba paljud toonid välistab. (Pool)vääriskivid jätavad mind pigem külmaks, sest esiteks läikivad ja teiseks kas liiga väikesed või suuremad juba liiga rasked. Aga noh, erandeid on alati – mõned läikivad mul on ja mõned kivid ka… Ehkki viimaste puhul ma pole kindel, kauaks need jäävad 😛

40 paari on ilmselgelt täiesti piisav, et leida sobiv iga riietuse juurde. Mis ei takista mind muidugi aina uusi otsimast… Lihtsalt väga tihti ei leia 😀

Puhkus on alanud!

19/07/2020 / kodumajandus, kõrvarõngad, puhkus, rõõm / Leave a Comment

Ma ei jõua ära kiita mu praeguse töökoha kollektiivpuhkust… Ei mingit asendamist, kõik on kinni, täiesti töövabad kaks nädalat juuli lõpus. Imeline.

See aasta oli üle pika aja esimene, kus ma tõesti pikisilmi puhkust ootasin. Varem polnud mul reeglina puhkuse ajaks plaane – kodus oli kõik nagunii vanaviisi ja renoveerimisest ei käinud jõud üle, reisimiseks polnud tihti finantsi. Eks ma kodus olemist ja puhkust ikka nautisin, aga jah, otseselt ei igatsenud ega oodanud.

Sel aastal on kõik HOOPIS teistmoodi. Eks oma osa ole ka coronal, mis väsitas… Aga peamiselt ikkagi see, et olid konkreetsed plaanid nii kodu kui ka reisimise osas.

Ammu olin paika pannud, et puhkuse ajal vahetame lõpuks Poisiga magamistoad ära. Kõik vastav eeltöö sai tehtud – ostsime soodukaga tööpinna Poisi lauaks, leidsime Kaaslase vanast kodust sobiva kummuti meile magamistuppa ja pärast pikka netis tuulamist tellisin ühest antiigipoest ära ka riidekapi – mitte just päris ideaalse välimusega ja pisut kallima hinnaga, kui oleks soovinud, aga sellegipoolest täitsa kobeda. Kaalusime küll vahepeal ka ajutist lahendust – stange nurgas ja kardin ees… Aga otsustasin siiski, et ei – kui midagi vähegi sobivat leian, siis ostan ära. Seega ainus, mis puudu, on sahtlid Poisi laua alla. Pärast pikka uurimist ja plaanimist otsustasin, et ikkagi Ikea – kuna valikuid on mitmeid, siis tuleb minna koha peale katsuma ja valima.

Sujuvalt sai sellele Ikea-reisile lisatud väike puhkus Riias – loomaaed ja ööbimine neljatärnihotellis. Lisaks on plaanis loodetavasti teisel puhkusenädalal veel üks kodumaine reis teha – hetkel tundub kõige sümpaatsem väike ringreis telkimisega Hiiumaal, aga need plaanid võivad veel jooksvalt muutuda. Eks ole ka näha, kuidas me kodus kõik valmis saame.

Viimasel tööpäeval loosisime meie toas kõigile välja suvised tegevused, millest tuleb pärast puhkust esitada tõend foto näol. Mina puud kallistamas, mina grillimas, mina kala püüdmas… Ja muidugi sattus mulle puhas kuld 😀

Kõigil Muda-üritustel annaks suurepäraselt hipilaagri pilt teha, AGA paraku on Tiigifestival alles augusti keskel ja foto tuleb esitada juba augusti alguses 😀 No eks ma siis improviseerin miskit, vähemalt on mul olemas ideaalsed kõrvarõngad selle pildi jaoks, mis ma ühelt töökaaslaselt sain 😀

Puhkus pole veel õieti alanudki, aga kahe päevaga olen saanud nautida õige mitut üritust.

Esiteks pidasime reede õhtul Ammende villa aia taga piknikku sushi ja gintonicuga ning nautisime C-jami imelist muusikat:

Laupäeval oli Supeluse tänaval taas Pärnu maitsete uulits ehk põhimõtteliselt tänavatoidu festivali laadne üritus. Kuna õhtul polnud ma enam Pärnus, käisime sealt päeval läbi – igaüks sai valida meelepärase söögi, lõpetuseks ostsime veel taluturult Rosenberry jäätist (sest ma ei suutnud leida ürituselt mitte ühtki põnevat käsitööjäätist, peale pehme jäätise ja rulljäätise ma seal üldse miskit ei näinudki) ja siis kiirustasin juba Haapsalu bussi peale, aga sellest juba eraldi postituses.

Ühesõnaga puhkus on alanud täiesti imeliselt ja läheb loodetavasti samas vaimus lõpuni välja.

Rinnahoidja teema jätkuks

16/07/2020 / edevuse laat, rõõm / Leave a Comment

Kiikasin täna eelmise postituse kommentaarist ajendatuna H&Mi pesuosakonda. Leidsin sealt ka analoogseid, aga need ei olnud siiski päris minu maitsele. Võimalik, et ka parasjagu polnud valik parim.

Pärnu keskuses avati hiljuti Sinsay – ma ei teadnud sest poest suurt miskit, käisin läbi, et uurida. Tundub olevat Primarkile sarnane odavpoodide kett? No IGATAHES.

Ma leidsin sealt endale kaks ülimugavat “suverinnahoidjat” ehk täpselt seda, mida ma eelmises postituses soovinud olin – et oleks madalam lõige ja peenemad paelad. No paelad on nüüd jah päris peenikesed, aga olgu siis. Rinnaalune soonik on ka parasjagu lai ja tundub, et püsib kindlalt paigal. Maksid mõlemad 4.49€. Veel odavam kui NewYorker 😀

Eks vaatame, kuidas kvaliteet on ja kaua vastu peavad. Hoian edaspidi kõigis pesupoodides silmad lahti ja otsin oma uusi lemmikuid. Kes teab, mis veel avastada võin.

No ausalt, tõeline rõõm!

Pildikesi elust, mai-juuli, vol 2

15/07/2020 / edevuse laat, elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, plika, poiss, rõõm, seltsielu / 3 Comments

Meie peres on üsna tavaline vabandus see, et “ma ei saa [sisesta suvaline tegemist vajav asi] teha, mul on kass süles 😛 Või siis antud juhul… Jala peal 😀

Lauamänguõhtuid meil sel aastal pole eriti tihti olnud… See vist oligi ainuke… Peab ikka üritama rohkem 😀

See oli veel distantsõppe ajal, aga lõpupoole, kui ma olin juba tagasi kontoris. Plika saatis mulle sellise kirja 😀

…

Pildikesi elust, mai-juuli, vol 2Read More »

Nädalavahetus

12/01/2020 / edevuse laat, igapäevaelu, plika, poiss, rõõm / 2 Comments

Mul on endiselt tunne, et olen minetanud oskuse kirjutada igapäevast.

Olen siin mitu korda kirjutamist alustanud, kõik kustutanud ja uuesti alustanud. Blogimise kriis, täiega.

Kas ma peaksin lihtsalt üritama, et uuesti harjuda? Nagu öeldud, ma tunnen mingitel tasanditel blogimisest täiega puudust. Aga tahaksin kirjutada pigem neist asjadest, millest praegu ei saa. Kas pole aeg veel küps või pole võimalust…

Nii et jäävad need igapäevased asjad. Raamatud, kino, igapäev. Ja kui filmidest ma olen suutnud kenasti kirjutada, siis… Raamatutest tegelikult ju võiks ka, aga näed, pole kirjutanud. Ja igapäev – ehkki nädalavahetus oli mõnus, siis sellest kirjutada… Tundub mõttetu. Eks ma siiski katsun.

Eile ei teinudki õieti miskit. Nautisin välja magamist, rahulikult kulgemist, üksinda olemist (kui kaaslane toimetas õues ja lapsed olid raamatukogus), pikka dušši… Õhtupoole kvaliteetaega kõigepealt mõlema lapsega, hiljem ainult Poisiga – olime terve õhtu kahekesi, sest Plika läks ööseks sõbranna poole ja kaaslasel olid omad toimetused.

Mul on vahel natuke kurb, et mul pole Poisiga nii palju “ühiseid huvisid” kui Plikaga – see on see naiste värk, noh. Nii et kirjeldamatult tore oli, kui me eile saime lihtsalt juttu ajada (sealhulgas toredatest tüdrukutest… jajaa, vanus hakkab vaikselt sinna jõudma), lauamängu mängida… Ja kui ma siis uitmõtte ajel läksin Aliexpressist otsima legodega kokkusobivaid juppe (sest Poisil olid suht konkreetsed soovid, mille täitmine oleks läinud päris kulukaks) – no siis teenisin aasta ema tiitli 😀 Nüüd ootame mõningaid pakke 🙂 Legod on endiselt Poisi suurim lemmik ja minul on tõeliselt hea meel, et ta nendega ikka veel nii palju mängib. Kuni eilseni olin ostnud ainult “päris” legosid, õnneks meie Maximas on päris hea valik ja aeg-ajalt -40% soodukad…. Juhendite põhjal ehitab ta alguses valmis, hiljem aga on puhtalt loovmäng. Ja selline fantaasia käib iga ehitise juurde, et puhas rõõm kuulata.

Ja veel üks asi, mille üle eile õhtul rõõmustada sain – Poiss palus mult paberit ja JOONISTAS. Ta joonistas kunagi nii palju, käis suisa kunstiringis… Aga viimase aasta jooksul on joonistamine kuidagi täiesti unarusse jäänud. Joonistused on tal samamoodi fantaasiarikkad, inspiratsiooniks legod, multikad, arvutimängud… Aga nii huvitav on kuulata, mis kõik ta välja suudab mõelda 🙂

Täna nautisime iga nädalavahetuse traditsioonilist inglise hommikusööki (mida sööme tavaliselt pigem laupäeval, aga kuna seened ja ciabatta ununesid reedel ostmata, siis ei saanud varem) ja kuna kaaslasel olid taas omad toimetused ning Poisil omad tegemised, läksime meie Plikaga shoppama.

Plika, kas teate, on suureks kasvanud 🙂 Teismeline veel pole, aga päris laps enam ka mitte. Rootsis näiteks, kus kõik ülejäänud lapsed olid poisid vanuses 3-9, hoidis Plika pigem täiskasvanute seltsi ja ühel õhtul mängis isegi meiega kaarte. See on meil väikest viisi traditsioon – alati, kui meie käime Rootsis või õeke Eestis, mängime kaarte, ühte kindlat mängu. Tavaliselt toimub see alati õhtul, kui lapsed magavad, kõrvale väike vein… Seekord siis saadeti kõik poisid magama ja Plika sai meiega koos kaarte mängida. Veini ei saanud 😀

Kui ma hiljem Plikalt küsisin, mis oli tema jaoks kõige parem osa reisist, siis ta ütles, et laevasõit ja kaardimäng. Nii et see õhtu jättis talle tõesti kustumatu mulje.

Aga jah, üldises plaanis on temaga nii lihtne ja hea. Teismelise tujusid veel pole, aga samas on ta ääretult asjalik, temaga saab kõigest rääkida… Ja tal on ka tekkinud teatud huvi oma välimuse vastu, eelistused riiete osas, viimane soov oli värvida juukseotsad lillaks 😀 Ja samas kõik need soovid, mis välimusse puutuvad, on ka nii meeldivalt pretensioonitud, mõistlikud 🙂

Ühesõnaga, täna me siis käisime poodides. Nii umbes pool kaks vist saime kodust välja, koju jõudsin õhtul kell kaheksa 😀 Plika läks viie-kuue paiku sünnipäevale, senini olime koos, edasi toimetasin üksi.

Käisime Magaziinis, kesklinna keskustes, vahepeal toidupoodides, lõpetasime Kaubamajakas. Endale ei ostnud ma midagi peale sokkide 😀 Plikale ostsin tema soovitud lilla juuksevärvi, puuduvad mustad värvipliiatsid ja ühe allahinnatud mõnusalt pehme kõrvadega kapuutsiga pusa H&Mist. Ja ka mõned sokid, sest ta esimest korda avaldas soovi ilma sääreosata sokkide järele, mida tal siiani polnud. Leidsime imeilusa pleedi, mis, otsustasime ühiselt, sobib kõige paremini Poisi tulevasse tuppa – nii et ostsime selle talle. Kohvikus käisime ka 🙂 Ja mina sain hiljem veel endise kolleegiga lobiseda tervelt tund aega, sest pühapäevaõhtune keskus oli meeldivalt tühi ja seega ma ei seganud teda.

Mul vahel ei ole pikalt mitte mingit poodides käimise soovi ja siis ma ei käigi, kuude kaupa. Vahel aga olen naine ja naudin täiega poodides uitamist… Kuna ma olen aga siiski mõistlik ja eelistan teist ringi, siis “tavalistes” poodides käies ma pigem vaatlen ja kogun ideid, vahel muidugi mõne hea hinnaga asja ostan ka… Aga minimalist, nagu olen, pigem vähem. Nii et täna ma olin täiega rõõmus, kui pärast pikka päeva poodides ei ostnud me lõppkokkuvõttes kuigi palju – poodides käimise soov sai aga igakülgselt rahuldatud.

Nojah, reedel ostsin ma see-eest täiesti plaanimatult endale saapad 😀 Meil polnud mõtet koju sõita, et siis 15 minuti pärast Poisile trenni järele minna, seega läksime Port Arturisse. Uitasin seal kingapoodides, ette jäid ühed mõnusad saapad, mille hind oli vaid 24€ ja suurust oli nii 41 kui 42. Kodus avastasin, et konts, mis poes tundus nii umbes 6cm, oli tegelikult 8cm 😀 Aga saapad on ilusad. Ma vahepeal kandsin aastaid ainult pika säärega saapaid, nüüd olen tänu soojale talvele avastanud enda jaoks ka lühikese säärega saapad.

Läksin FB abil mälu värskendama, sest tekkis küsimus, millal viimati verd sai antud… Ja jäin pikemalt scrollima ning eelmist aastat meenutama. Ega ma jagamata ju olla ei saa – kui blogimist oli vähem, siis FB ülestähendusi selle eest rohkem. No ikka äge aasta oli 🙂