edevuse laat

Kaks aastat pärast värvianalüüsi ehk valge naine huulepulgajahil

Värvianalüüsis käimine on mu igaveseks rikkunud. Loen näiteks raamatust allolevat kirjeldust – ja ainus, mis ma mõtlen, on: jääsinine ja kuld küll kokku ei sobi 😀

Igal juhul olen värvianalüüsist ikka endiselt vaimustuses, aga millal ma oma värvikaarte viimati rahakotist välja võtsin, ei teagi 😀 Kuidagi sujuvalt läks nii, et kui ma alguses ikka üritasin vaadata kõiki oma parimaid toone, sealhulgas heledaid, siis kuna noid oli nii raske valida ja MULLE MEELDIVAD VÄRVID, siis sujuvalt on mu poeskäimistest saanud ikkagi puhtalt värvi vaatamised ja mind väga vähe kotib, kas tegu on suve või talve tooniga. Külm peab tema olema, aga kui inimesele meeldivad värvid, siis antagu talle värve. Carol ju ütles, et talve toone peab lihtsalt huulepulgaga tasakaalustama. Seda ma siis usinalt teengi 😀

Huulepulkadega olid aga pisut kehvad lood, sest mul oli neid ainult kaks. Üks Artdeco lilla, mis on mu lemmik – ja teine Benecos Hot Pink, mis mu erksamate talve roosadega imeliselt sobib. Aga täitsa puudu oli külm punane, heledam külm roosa, nö nude toon – kui Caroliga poes käisime, siis jäid sõelale YSL N44 ja MaxFactor Lipfinity 020 Angelic, aga esimese puhul ei meeldinud mulle hind (nagu hiljem välja tuli, siis ka mitte koostisosad – ehkki huulte peal iseenesest oli mõnus), teise puhul kauapüsivus, mis tegi selle kleepuvaks ja raskesti eemaldatavaks. No ja lisaks tundsin, et tahaks kontorisse lisaks olemasolevale lillale ja erksale roosale mingit vahepealset roosakat-lillakat-punakat…

No pidasin siis mina AI-ga nõu. Ta varustas mind erinevate soovitustega ja nii ma poodi läksingi. Douglases sattus mulle tore teenindaja, kes oli Clinique fänn – ja ta leidis mulle ühe toreda roosakaslilla… Lillakasroosa? Dramatically Different Lipstick, toon Raspberry Glace. Seal keskel oli hooldav huulepalsami tüüpi osa, mis ideaalne talveks ja Clinique tõi AI välja kui ühe kõige puhtama koostisega variandi. Nii et ma siis otsustasin – ok, maksan selle pisut üle 30€, asi on seda väärt. Lisaks leidis teenindaja mulle ka YSL N44 lähedase nude tooni Douglase enda brändi alt – Fancy Rose. Tolle koostisosade puhtust võrdles AI Artdecoga, et selline keskmine, mitte kõige hullem. Hind oli ka soodne, 15€ kanti – nii et läks kaubaks. Aga külma punast ei leidnud 😀 No ei olnud ükski see 😀 Kunagi käisin ka Tradehouse’is sama sooviga, teenindaja näitas mulle hullult palju toone, aga ükski ei tundunud see. Pean ikka kesklinna ilupoodides veel ühe tiiru tegema, nüüd on mul paar konkreetset värvitooni, mida AI soovitas, aga neid Douglases polnud.

Haha, et ma suutsin kirjutada nii pika lõigu meigist, andke mulle medal. Aga huulepulk on tõesti ainus asi, mida ma rõõmuga kasutan, sest nii vähe vaeva ja nii palju tulemust! Kõik ülejäänud möginad, mida näkku määrida, jäävad minu poolt kasutamata. Sorry, aga ma ei viitsi kulutada oma aega millegi mökerdamiseks, et seda õhtul siis eemaldada. Huulepulk kulub ise maha 😀 Ja no ma KINDLASTI näeks ehk veel parem välja, kui oleks puuder ja ripsmetušš ja mida iganes veel, aga mind on õnnistatud tumedate kulmudega ja ma meeldin endale suurepäraselt täpselt sellisena, nagu olen. Aga vot huulepulk küll lisab asjale juurde.

Ma siis täna suure rõõmuga ka üritasin kõik oma vanad ja uued huulepulgatoonid üles pildistada. Keeruline see oli, sest täna oli õueski äärmiselt vähe valgust ja ega ma palju vaeva ka ei viitsinud näha. Sobiv sviiter, kõrvarõngad, huulepulk peale – pugesin magamistoa kardina taha, et oleks hele taust ja langeks aknast loomulik valgus, selfie klõps ja tehtud. Null filtrit (ma ei tea, kuidas neid kasutada või kust neid saab). Nii et sellised kodukootud pildid, ajavad asja ära küll.

Vasakul vanad, paremal uued!

Näide 1, kuidas ma kangekaelselt talve toone kannan 😛

Näide 2 – ikka talve toonid 😀

No see sviiter peaks minu roosa olema, uus Clinique huulepulk sobib sellega imeliselt. Ja need Kristeli kingitud kõrvarõngad on mu suured lemmikud.

Selle lilla sviitriga läheb too tagasihoidlik nude toon mu arust päris hästi kokku – teised värvid oleks nagu liiga erinevad.

Aga nende kahe vaarikapunase sviitriga (pildil nude tooniga) ei sobi ikka ükski neljast toonist. Vaja on seda päris õiget külma punast. Katsun ükspäev täpselt sellesama sviitri ja kõrvarõngastega kesklinna ilupoed läbi käia. No peab ju kuskil see õige toon mind ootama!

Kevadine

Minu põhimõte on mitte kunagi ilma pärast nuriseda. Ma ei saa seda muuta, nii et milleks vaevuda? Otsin iga ilmaga seda, millest rõõmu tunda. Pimedal sopasel ajal sellest, et saan kodus nautida elavat tuld ja põletada küünlaid… Must detsember ei ole just ideaalne lahendus, aga see ei muuda fakti, et on ikkagi jõulud ja jõulupuhkus – võimalus aeg maha võtta ja nautida kallitega koos olemist. Ja no see meeletult külm jaanuar – aga milline imeline lumi! Päike! Nii mõnusalt stabiilne ja talvine, kogu aeg lumi!

Ja siis järsku, pärast üsna külma veebruari, tuli 1. märtsil täiesti kevadine olemine. Lumi sulas päevadega, suusapüksid pesin puhtaks ja panin kappi järgmist hooaega ootama, talvesaapad vahetasin kevad-sügis saabaste vastu… Nii äge! Eeskujulik! Nii kevadine märtsi algusest saati! Nautisin sügist, nautisin talve, nüüd naudin kevadet – kõike täiega.

Armastan nelja aastaaega. Kui kogu aeg oleks soe ja ilus… No tore, aga nii üksluine? Kuhu jääb see arutu rõõm päikesest, esimestest lumikellukestest, puudest, mis otsekui üleöö roheliseks muutuvad? Nauding hommikusöökidest terrassil, tegemisi täis soojadest päevadest, sumedatest suveõhtutest… Ja hiljem see mõnus tunne, kui ilmad muutuvad jälle jahedamaks, saab suveriided kappi ära pakkida, nautida kollaseid lehti, siis jälle pimedaid õhtuid, küünlavalgust, jõule, lund… Oh, nii palju toredat!

Mul on olnud märtsis ülikiire aeg. Asendasin puhkusel olevat kolleegi – see oli vabatahtlik, tore, vaheldusrikas… Aga kuradi kiire ja kuradi väsitav 🙂 No täitsa sooda olin lõpuks.

Eelmisel nädalavahetusel sain muidugi ka puhata ja elu nautida – päris palju sai puslet pandud, aga ka näiteks kinos “Erikat” vaatamas käidud, pikal jalutuskäigul rannas, sushiõhtu oli… Ainult blogimiseni ei jõudnud 🙂

Sel nädalal läks tööl aga sama intensiivselt edasi ja ehkki kolleeg on neljapäevast saadik tagasi, siis minu väsimusaste oli nädala lõpuks tavapärasest tunduvalt suurem.

Eile lõpetasin kodukontoris töö üsna täpselt pool viis, aga olin terve teise poole tööpäevast tundnud, kuidas aju üldse ei tööta ja juhe on koos. Siis oli vaja veel tunnike kassitoitu lõikuda… Lõpuks räntsatasin veidi enne kuut diivanile ja tundsin, kuidas mitte midagi teha ei jaksa. Und ei olnud, aga mõttetöö oli ümmargune null ja silmad nii väsinud, et ei jaksanud ei lugeda, puslet panna, arvutist videot vaadata ega telefoni rullida. Mõtlesin, et tuleks siis jalutama minna… Hakkas juba pimedaks minema, keegi ei võtnud vedu, Nele lõpuks oli nõus tulema ja tegime kena tiiru, sain õhtu lõpuks peaaaegu 10k sammu täis. Koju jõudes oli juhe endiselt täitsa koos… Aga magasin öö ära ja täna hommikuks olin jälle tavapäraselt rõõmus ja rõõsa.

Rõõmuga toimetasin hommikusi toimetusi. Rõõmuga läksin kiigujoogasse. Pärast trenni otsustasin üle pika aja Jenny Krusest läbi astuda – seal oli NII PALJU ASJU, et üldse ei mahtunud ringi käima 😀 Aga vaatasin ja proovisin ühte ning teist, lõpuks ostsin… Kaks paari kõrvarõngaid 😀

Kodus hakkasin riidekappi revideerima. Saatsin sealt peaaegu kotitäie riideid teisele ringile. Muide, fun fact – just paar päeva enne tänast kapitühjendust olin kokku lugenud riidekapis riidepuud – vist mingi 73-74… Lugemise ajal vaatasin oma riideid selle pilguga, et kui palju on teiselt ringilt ja kui palju mitte… Üks t-särk oli ema antud, üks särk ja üks kleit 10+ aastat tagasi Reservedist ostetud… Kõik ülejäänu – Humana ja muud teise ringi poed. No ma ütlen, ei oska ma tavapoodides ostelda 😀 Pesu, sukki-sokke ja jalatseid muidugi ostan uuena. Vahetevahel mõne ilmastikukindla jope (aga jopesid ja jakke on mul piisavalt ka teiselt ringilt). Teksad ja retuusid on uuena ostetud – ma nii pikk, et teiselt ringilt leida keeruline. Paar basic toppi on uuena ostetud, ühed lühikesed püksid… Need kõik on aga kummutisahtlis 😀 Trenniriided on enamikus teiselt ringilt, aga trennirinnahoidja ostsin uuena (NewYorkeri soodukas kunagi, ilmselt ca 6€), hiljuti ostsin trenni jaoks body (ka NewYorker, 10€ äkki?) – õhurõngas ja hammockis on oluliselt lihtsam trikitada, kui vahepeal naba paljaks ei lähe.

Igal juhul proovisin igasuguseid suvisemaid riideid selga ja sealt saigi osa ära andmiseks kõrvale pandud – samuti mingeid praeguse hooaja riideid, mida pole eriti kandnud. Nii tore on asjadest vabaneda!

Õhtupoole tahtsin jalutama minna, aga kuna trenni, riietega toimetamise ja söömisega läks omajagu aega, siis kodust välja saime Plikaga alles viiest. No ja siis mul tuli meelde, et mul on sokke vaja. Mulle üldse ei meeldi sokke kanda, aga no olude sunnil on aeg-ajalt ikka vaja 😀 Ja mul on järjest mitu paari katki läinud, alles on palju erineva paksusega villaseid sokke, aga tavalisi praktiliselt mitte ühtki paari. No ma külmal perioodil kannan õhukesi villaseid sokke tavaliste asemel. Aga kodus, kuna sussid ei meeldi, on mul talvel jalas tavalised sokid, mille peale on tõmmatud villased… Ja need tavalised seal sees, saate aru, lihtsalt läksid kõik järjest katki!!

No igatahes, mulle ei meeldi riietele eriti raha kulutada. Minu jaoks on riided lihtsalt tarbeesemed, nö kulumaterjal nagu sokid ja aluspesu veel eriti. Nii et tahaks küll ägedaid sokke, aga näiteks Sokisahtlis ma ei käi, sest minu arust on sealsed hinnad overkill 😀

Plaan oli minna Plikaga Realiseerimiskeskusesse ja Pepcosse, kiirelt veits sokke ja pesu skoorida, siis Jaansoni rajal jalutada.

Nojah… Jaansoni rajale ei jõudnudki 😀 Ostlesime ära, ostsime ühe jäätise kah, selleks ajaks oli kell kuus läbi, päike läinud, automaatselt hakkasime kodu poole jalutama, mingi hetk tuli meelde, et oot, vale suund ju… Aga ei viitsinudki minna enam jõe äärde, sai ilus ilm maha magatud 😀 No hommikul trenni ja koju ju jalutasin, selles mõttes ok, täitsa raisku ei läinud 🙂 Läksime siis õhtul hoopis emale külla, seal oli ka tore.

Aga shoppamise mõttes oli väga viljakas ja see valmistas palju rõõmu – saime soodsalt vajalikku kraami. Realiseerimiskeskusest kolm paari sokke ja kaks rinnahoidjat, arve kokku ca 17€. Pepcos oli arve 30€, aga selle eest saime 2 rinnahoidjat, 13 paari sokke, 3 paari boksereid ja 5 plastist hoiukasti.

Mis ma endale sain, küsite? ÜHE paari sokke – ja need polnud ka päris need, mida oleks tahtnud, lihtsalt teised ei kõnetanud 😀 9 paari sokke ja bokserid olid Poisile – kõik ülejäänud riidekraam Plikale.

Ja no ausalt ma ei näe mingit põhjust rohkem maksta… Milleks? Nii tore, et sellised soodsad poed on olemas. Nii saab rohkem raha muudele toredamatele asjadele kulutada 🙂

Oleks ma selle peale tulnud, et tänasest saagist ka mõni pilt teha… Ei, kõik jagasin tubadesse laiali… Selline pilditu postitus siis seekord 😛

Ööd on siin külmad

…päevad ka 😀

Aga külmast hoolimata ma nii väga naudin seda ilma. Lumi ja päike, imeline!

Käisime rannas jalutamas. Ei jõudnud kodust välja enne kella poolt nelja, aga päikest ikka veel jagus, mõnus! Meri oli jääs, lõputu valge väli, kõndisime õige kaugele. Kahju, et ei tulnud meelde kella sisse panna, oleks olnud hiljem pull vaadata jalutuskäiku meres. Samme tuli tänase päeva peale kokku 13k ja nüüd õhtul olen päris väsinud 🙂

Kui päikesele selja keerasime ja tagasi jalutama hakkasime, hakkas tuuli pisut näkku puhuma ja läks jahedaks, nii et tõmbasime mõlemad kapuutsid pähe. Mina peitsin ennast sinna sisse täitsa ära 😀

Ma olen ikka absoluutselt iga päev NII tänulik oma suusapükste eest. Aastaid ma neist unistasin ja nüüd sain nii imelist värvi. Täiega ilus, mõnus, mugav ja soe. Ideaalne minusuguse külmavarese jaoks. Eelmise aasta parim ost, ma ütleks 😀

Kannan neid peaaegu iga päev. Trenni minnes hea retuuside peale tõmmata. Kui jalutan kodust poodi, emale või õele külla – hea retuuside peale tõmmata. Jalutan pikemalt looduses – ikka hea retuuside peale tõmmata.

Tööl nendega muidugi ei käi, selles mõttes on mul eriti hea meel, et nüüd pikema tumesinise parka sain, mis tagumiku paremini soojas hoiab 🙂 Ja see on nii mõnusalt kaela ümber, et salli pole ka vaja. Mis muidugi tekitab tunde, et tahaks värvilisemat mütsi sinna juurde.

See tsipa lühem 3€ Vero Moda jope, mida sel talvel siiani kandsin, sobib aga mu arust suusapükstega isegi tiba paremini – esiteks on mu imeilusat värvi pükse nii rohkem näha (ja kui need on jalas, on tagumik nagunii soojas, nii et polegi lugu, et jope lühem)… Ja kuna selle jopega on vaja salli, siis mu lemmiksall on ka värvilaik seal kahe sinise vahel ja sobib samas idekalt mu pükstega. Nii et võib-olla hakkangi edaspidi kandma suusapükstega lühemat jopet ja muul ajal pikemat parkat.

Võrratu on käia talvel sellise külmaga õues ja mitte külmetada. Ometigi saan seda ilma täielikult nautida!

Kuidas me jälle värvianalüüsis käisime

Meil oli Plika, tema pinginaabri ja õekesega värvianalüüsis nii lõbus, et teadsin kindlalt – mingil hetkel tuleb meespere ka sinna saata. Ja ennäe imet – jõuluvana tõi neile kinkeaardid 😛

Eile me siis käisimegi jälle seal – minul oli see Caroliga juba neljas korda kohtuda. Esimene kord Plika ja tema pinginaabriga, teine kord eraldi õekesega, kes pidi meiega koos tulema, aga jäi haigeks – ja kolmas kord õekesega shoppamas. See kõik juhtus ühe kuu jooksul 2024 sügisel. Tore oli nüüd üle aasta hiljem jälle minna, koht oli juba hästi tuttav ja Carol ise ka.

Poisist ma ju eeldasin, et teda selline asi pigem ei huvita, aga toona, kui olime just Plikaga käinud, ütles ta, et vabalt läheks ise ka. Eile hommikul ta ei olnud muudel põhjustel just kõige paremas tujus, nii et seal koha peal oli ta pigem vaikne ja kannatas ära 😀 Sellest on pisut kahju, sest kui ta oleks olnud heas tujus, oleks ta sealt palju rohkem saanud. Aga info saime me tema eest kätte, see on peamine – ja meil Plikaga oli väga tore seda protsessi jälgida.

Ma juba “diagnoosisin” oma mehed ise ära ka – ütlesin, et Poiss on suvi, nagu meiegi Plikaga, ja Kaaslane, kelle blondid juuksed annavad sooja vaibi, peab olema kevad, sest sügis on tumedam. Nii oli 😀

Aga vahva oli see, et kui Plika on juuni (hele suvi), siis mina olen juuli (ülm suvi) ja Poiss täiendab meid kenasti, sest tema on august (pehme suvi).

Poiss ei peaks kandma liiga heledaid toone ja need peaks olema pigem… Eee… Vähema pigmendiga. No igatahes, tema parimad värvid olid sellised:

Ja meie kolme omad kõrvuti – Plika, mina, Poiss:

Kaaslasel on nahk ja juuksed pigem heledad, aga silmad see-eest tumedad. Seega tema sai endale enamik heledaid kevade toone nagu õekegi omal ajal, aga silmade tõttu ka mõne tumeda tooni sügiselt laenuks (nagu mina sain õige mitu tumedat tooni talvelt laenuks).

Mina olin kaasa võtnud ühe oma kampsuni, mis meeldis mulle väga, aga endale tundus, et ei pruugi olla minu toon. Oma rõõmuks sain teada, et siiski on. Võin alles jätta 😀

Näitasin oma suusapükste pilti ja sain kinnitust, et see on minu värv. No selles ma olin suht kindel nagunii.

Näitasin retuuside pilte, mis ma mõtlesin tellida – sain kahtlust kinnitusele, et kaht tooni neist, mida kaalusin, ei peaks tellima.

Segadust tekkis mul juurde igasugu lilladega – ma ausalt ei tee vahet, kas need on külmad või soojad 😀 Valgete ja beežidega olen samamoodi hädas. Samas kui mingite teiste toonidega on palju lihtsam oma värve ära tunda. Tumerohelisest on näiteks pärast värvianalüüsi üks mu suur lemmik saanud.

Poes oskan ma palju paremini vaadata külmi suve toone endale ja lastele, Kaaslase soojad toonid nõuavad minult parasjagu harjumist, et ma oskaks neid poes paremini “tuvastada”. Ühed õiget värvi püksid me talle Reservedist igatahes saime!

Ma ise tahaks endiselt millalgi Carolile kogu oma riidekapi sisu ette näidata, õiged roosa ja punase huulepulga toonid on ka ikka veel leidmata… Millalgi tuleb ühesõnaga jälle üks kohting korraldada 😛

Igal juhul oli väga tore ja leiaks ma ainult veel sõpru-tuttavaid, kes tahaks värvianalüüsi minna, et ma saaks ennast neile kaasa pressida – nii põnev on vaadata, kuidas teisi “ära määratakse”!

Viis päeva jõulupuhkuseni

Üks nädal on jälle mööda lennanud, nii et sellest suurt midagi ei mäleta… Isegi ühtki kassipilti ei teinud 😀 Nädalavahetus sai kuidagi ka liiga kiirelt läbi, ei saanud korralikult aega maha võtta ega lebotada. Aga mis seal ikka – ees on viimane töönädal ja siis saab 16 päevaks juhtme seinast välja tõmmata. Õndsus!

Uuskasutuskeskus kolis Pärnus suuremale pinnale (Port Artur 2 0-korrusele) ja olevat nüüd Eesti suurim – väga uhke, pole midagi öelda! Mul ei olnud üldse plaanis sinna kohe avamise päeval minna, aga kuidagi juhtus nii, et Anneliis mainis – tal jääb üks laste trenn vahelt ära ja plaanib sel ajal vaatama minna… Jalutasime siis pärast trenni koos sinna. Väga ilus ja puhas ja suur oli küll, kiitus. Ja esmaklassiline jõulueelne väljapanek – palju sätendavaid riideid 😀 Inimesi muidugi oli ka jube palju… Proovikabiini sabas sain seista ja siis ÜLIpikas kassasabas… Aga mul aega oli ja tuju oli hea, nii et polnud hullu.

Alates 20€ ostuga anti kaasa 5€ kinkekaart ja sellest teavitav silt tõsteti kassa pealt ära just enne seda, kui mina oma 22€ arvet maksma hakkasin, täielik ebaõnn 😛

Igal juhul mul on väga hea meel, et nad ruumi juurde said ja mugavamasse kohta kolisid – nüüd ma ilmselt satun sinna tihemini. Inimene on laisk – tihti jäi seal käimata just sellepärast, et ma ei viitsinud võtta ette seda väikest jalutuskäiku jõe poole… Ja vaatasin, et ehkki nad ei ole avatud päris keskuse lahtiolekuaegadel, siis tsipake kauem kui enne – vanasti olid nad nädala sees kuueni ja laupäeval neljani – nüüd on vastavalt seitsme ja viieni. Nii et jaa, ennustan, et hakkan seal rohkem käima – kui Humanasse minek, saab UK ka plaani võtta.

90% riietest tuleb mul ju teiselt ringilt, ma lihtsalt ei oska tavapoodides ostelda 😀 Minu jaoks on palju loogilisem riiete jaotamine konkreetsetesse gruppidesse ja värvide järgi – kui ma tahan, maitea, rohelist kleiti – siis ma lähen ja vaatangi roheliste kleitide juurest 😀 H&M ja teised taolised poed – kui tahad mingit konkreetset asja ja pead seda mööda suurt poodi taga otsima, sest kleidid on kümnes eri kohas… Niimoodi ajab närvi, et ma parem ei käigi! Eks ma mõned korrad aastas ikka satun “tavalistesse” riidepoodidesse ka, aga jah… Regulaarselt ma neid külastada ei soovi. Teise ringi poodides ringi tuulamine on minu jaoks palju nauditavam. Seal on küll täiesti õnne asi – vahel ostan viis asja ja vahel lahkun tühjade kätega. Aga valik on nii palju suurem ja loogilisemalt välja pandud.

Häid uudiseid ka – oma pusle sain LÕPUKS OMETI valmis, halleluuja! 22. novembrist saadik oli see mul töös – enamiku ajast küll seisis niisama, aga ikkagi. Nii mitu korda oli tunne, et mingi tükk on puudu (mida pikemalt pusle panemine aega võtab, seda tõenäolisem on, et tükid ikkagi kuskile jalutama lähevad) – veel täitsa lõpuski tundus, et midagi on valesti ja ei klapi. Tegelikult olin kogemata ühe tüki valesti pannud ja sain kõik korda.

Nüüd ootavad ees viis jõulupuslet – lootsin juba täna esimesega pihta hakata, aga päev kuidagi kadus käest ja nüüd on plaan TV3-st “Üksinda kodus” vaadata – ehkki ma ei tea, kui hea mõte see on, eilset kogemust arvestades… Me vaatame esimest kahte osa iga aasta detsembris, aga siiani oleme alati arvutist vaadanud (noh, arvuti telekaga ühendanud, aga you get the point). Ja tõenäoliselt Netflixis või Disney+ oleks ehk ka olemas?

Eile me nimelt vaatasime Masterchefi ja selle jaoks telekat käima pannes viskas ette TV3 kava, kus nägime filmi “Coyote Ugly”. Plika on tahtnud pikalt seda vaadata, nii et siis mõtlesime – ok, vaatame telekast. Jeesus küll, ma ei tea, kuidas inimesed otse telekat vaatavad, ausalt! 😀 Esimene reklaam tuli nii ruttu ja tundus, et oli sama pikk, kui see filmi osa, mida enne seda näidati… Teise reklaami ajal jõudsime hambaid pesemas käia ja muid toimetusi teha – reklaam kestis 10 minutit, võtsin aega… Kolmanda reklaami ajal läksime ära magama (film algas alles 23, nii et meie jaoks liiga hiline nagunii) – täna siis vaatasime järelvaatamisest ülejäänu ja saime reklaamid edasi kerida. Aga on ju olemas mingid inimesed, kes vaatavadki telekat otse… Tunnen neile kaasa 😀

Lisaks subtiitrite ränt – teine põhjus, miks ma ei soovi telekast midagi vaadata. Kui kohe filmi alguses tõlgiti “pretend to be mad” “teesklen, et olen hullumeelne”, ehkki selles kontekstis oli see vihane 😀 Ja songwriter tõlgiti järjekindlalt heliloojaks… Aga no samas sõnaraamat ütleb, et helilooja on inimene, kes kirjutab muusikat, nii et äkki siis kõik on juriidiliselt korrektne. Minu jaoks on helilooja see, kes meloodia kirjutab… Aga no see on võib-olla lihtsalt minu kiiks. Igal juhul neid tõlkepärleid pilluti kogu filmi jooksul. On põhjus, miks ma vaatan filme ingliskeelsete subtiitritega… Vast ehk oleks saanud kuidagi keele ära ka vahetada, aga keegi ei vaevunud otsima… Lihtsam niisama viriseda 😀

Kui uskuda mu statistikat, siis see oli mu selle aasta seitsmes film. Lisaks käisin ühe korra kinos ka, aga sattusime kogemata mingit väärtfilmi vaatama ja see ei olnud üldse minu teetassike. Meil olid vist mingid tasuta piletid, mis aeguma hakkasid ja too hetk polnud midagi paremat ka võtta. Kunagi käisime tihti kinos, nüüd tundub, et seal pole midagi huvitavat… Tegelikult toda kodumaist raha-filmi oleks tahtnud näha küll, aga seal jälle ei sobinud ükski aeg ja… Nii see jäi. Küllap vaatame siis miski hetk telekast. Vähemalt pole subtiitreid!

Aga detsembris tuleb veel vähemalt seitse filmi ära vaadata (iga-aastane jõuluklassika), nii et aasta lõpuks peaks mu filmilistis vähemalt uhke 14 olema. Äkki venitan isegi 15 täis! 😀

Scroll to Top