edevuse laat

Ups

22.10.2006

[0:40:47] tikker: ah, aga me vaatasime täna modelle jälle [america’s next top model]
[0:40:57] tikker: ja mul tuli kange tahtmine miski uus soeng teha
[0:41:01] tikker: midagi eriti kreisit
[0:41:06] tikker: a ma ei oska veel öelda, mis see olla võiks
[0:41:30] tikker: kiilaks ajamine vist pole lahendus 😛
[0:41:35] tikker: mul olevat liiga piklik pea
[0:41:40] tikker: ja talvel külm kah 😀
[0:41:41] ise:: midagi ägedat 🙂
[0:41:50] ise:: talvel on külm… see on argument
[0:42:03] ise:: ehk _ siis. midagi eriti lühikest ei ole ka hea..
[0:42:14] tikker: no midagi muud eriti nagunii ei anna teha ju ^o)
[0:42:24] tikker: hari oleks ahvatlev mõte ka, a see pole vast päris minu stiil
[0:42:33] tikker: midagi TÕELISELT metsikut tahaks
[0:42:43] ise:: hari oleks hea
/—/
[0:54:47] ise:: ma võin sind homme isiklikult oma juuksuri juurde viia ja tal see ära lasta teha
/—/
[0:55:37] tikker: teeme ära 😀
[0:55:48] ise:: see on lubadus nüüd !

Me saame hakkama

Ostsin täna lipsu. Kuna ühtki oskajat polnud käepärast, otsisin netist lipsusõlme tegemise õpetusi. Leidsin selle. Esialgu tundus nagu hiina keel, aga lõpuks sain hakkama – tulemus on vasakul näha. Ilma õpetuseta ei mäleta ma muidugi endiselt midagi.

Ah, ma olen siiski enda üle päris uhke. Ma arenen 😛

Kuna mu geniaalsed plaanid said tagasilöögi osaliseks, lähen Tartusse alles homme hommikul. Täitsa rõve, kui vara tõusma peab.

Mul on siiski kontseptsioon sellest, et ma lihtsalt ei saa enne reede hommikut Tallinna tagasi minna. Mõttes on Zavood. Umbjoove. Kaarsilla kaare ületamine. Hmm. Arvatavasti mõtleb täpsema tegevusplaani homme käigu pealt välja.

(Mul on siiski tunne, et umbjoove selle sõna kõige paremas tähenduses sobib kokku Zavoodiga, mitte aga kaarsillaga. Või siis peaks olema kõrval toetav käsi… See peaks tegelikult nagunii olema. Või siis peaks sillast üle käima enne suuremat alkoholitarbimist. Kas tudengipäevade ajal kaarsilla ületamine on üldse mõeldav? Palju küsimusi, vähe vastuseid…)

Murakas peaks kohe Ti amoga poest tagasi jõudma 😛

Nutt ja hala

Mul on ägedad saapad, aga nendega on kogu aeg mingi jama.

Näiteks läheb vasaku saapa lukk järjekindlalt kord aastas katki. Loogiline oleks, et uus lukk peab hästi ja järgmisena läheb näiteks teise saapa lukk katki, aga kus sa sellega. Alati üks lukk. Sel aastal pole lukk veel päris katki läinud, aga ilmutab juba väsimuse tundemärke. Nii et saan varsti jälle 100 kr maksta (ma juba eelmise kahe korra põhjal tean, mis väljaminekuga arvestada, eks).

Ja siis on veel teine jama. Nimelt lasevad nad aeg-ajalt suvalistest kohtadest vett läbi. Praegu on aeg. Iga jumala kord, kui väljas vihma sajab, saab mu parem jalg märjaks.

Lahendus on lihtne, eks. Tuleks lasta saabas kingsepal kinni liimida. See maksab ainult paarkümmend krooni.

AGA.

Selleks, et saabast liimida saaks, peab see täiesti kuiv olema. Selleks peavad ilmad mitu päeva täiesti kuivad olema. Kuna ma ei tööta enam Ülemistes, kus kõik eluks vajalik samas majas olemas, on kingsepa juurde minek ettevõtmine. Ma ei viitsi seda ette võtta, kui ilm on kuiv, sest siis on saabas ka kuiv. Ma ei saa seda ette võtta, kui ilm on märg, ehkki siis oleks mul viitsimine, kuna jalg on märg. Aga siis on ka saabas märg ja seda ei saa liimida. Kui mul oleks mingid muud normaalsed saapad, mida selleks ajaks jalga panna, kuni seda üht õnnetut liimitakse, oleks ka mõeldav. Aga mul pole.

Nokk kinni ja saba lahti, öeldakse selle kohta vist.

Juhhuu… Postimees!

Kui kehamaalingute võistlus Tartu Postimehe kevadpäevade kokkuvõttest täiesti välja jäeti, olime võrdlemisi nördinud, aga leppisime asjaga – mis siis ikka. SEE ei tulnud pähegi, et materjali kunagi hiljem kasutada võiks. Nagu välja tuli, saime oma tagaküljeloo pool kuud hiljem siiski kätte. Kusjuures küsitav on see, kas keegi meist seda märganudki oleks, kui võistlusel osalenud inglinoormees poleks mulle reiti kirjutanud ja sellest teada andnud – kui hästi järgi mõelda, ei tea ma sedagi, kust ta mu reidi kasutajat teadis…

Kuidas ma pesu ostmas käisin

Mõtlesin Pipsi linna meelitada, et veidi poode kammida, allahindlusi tšekkida ja rahapuudust kiruda. Ja ehk Seppäläst mõned lahedad püksikud osta, rohkemaks mul raha polnud.

Leppisime kokku, et saame Sikupillis kokku, läheme sealt Ülemistesse ja siis meile. Pips jõudis kokkulepitud ajast veerand tundi varem kohale, kunas minu buss jäi viis minutit hiljaks. Kokku ootas ta mind pea pool tundi.

Kõigepealt läksime Prismasse Pedigree hindu uurima, sest õeke tahtis teada, kas see on Eestis odavam kui Rootsis. Pips ostis endale meigipadjad.

Siis Seppälässe – aga seda pesu, mis mind huvitas, polnud alla hinnatud. Ja siis… Siis nägin ma sokke – lammastega sokke 😀 Üks paar maksis 65.-, kaks paari 99.-. Neli erinevat värvi, kõik sobivad ka veel. No mis ma tegema pidin? Ei suutnud vastu panna ja ostsin ära. 200 krooni eest sokke. Mnjah.

Kuna raha oli mõlemal otsas ning väljas vastikult külm ilm, siis otsustasime Ülemistesse minemata jätta ja siirdusime kohe koju.

Me oleme ikka tõsiselt kõvad shoppajad.

Aga kodus oli ka tore – tegin tikrikooki ja puha.

Scroll to Top