edevuse laat

Vesi lirtsub varvaste vahel

Mingis universumis tundus sellise ilmaga vabatahtlikult välja minek hea ideena. Ma mõtlesin ümber umbes samal hetkel, kui uksest välja ja esimesse porilompi astusin 😛

Käisin Pipsiga Montonis talle mantlit ostmas. Tõdesin kolme asja:

  1. Seal müüakse ägedaid musti kaabusid, aga ma pole kindel, et see mu uue juuksepikkusega enam sobib
  2. Seal müüakse ägedat musta-valgetriibulist pesu, aga ma põhimõtteliselt ei maksa ühe pesukomplekti eest 500 krooni, isegi kui mul see raha oleks (Aga kas te teate, kui harva ma üldse näen kuskil pesu, mis mulle actually meeldib? Ma ei mäletagi viimast korda…)
  3. Ma näen oma musta talvemantliga tõeliselt kole välja (tõdemus pärast viit minutit suurte peeglitega ühes ruumis viibimist). Ma ei saa aru, mis ajendil ma selle kunagi ostsin. Must villane mantel ei kõla ju üldsegi halvasti, aga see lõige. Võeh.

Tagasi tulles tuli mul lõpuks pähe astuda läbi Kalevi kommipoest, mis asub praktiliselt mu töökoha kõrval. Ma ei saa aru, miks ma pidin mitu korda läbi kappama Kaupsi, Rimi ja Prisma, kui selline pood on nii lähedal. Muide, see šokolaad pole üldse nii hea! Täitsa okei, aga ootasin enamat.

Aga üldiselt jõudsin ma taaskord valusale tõdemusele, et mul on vaja uusi saapaid ja uut mantlit ning et tõenäoliselt tuleb need mõlemad kalli raha eest teha lasta. Saabastega on vast lihtsam, midagi taolist oleks täitsa äge.

Aga kes õmbleks mulle mantli? Ma olen loobunud mõttest, et Eesti kaubandusvõrk võiks midagi piisavalt sooja JA ilusat JA minu praeguse stiiliga sobivat pakkuda…

Ja mis kõige olulisem küsimus, kes seda kõike finantseerib?

Ilusad unistused vähemalt… Ahjaa, mütsi on ju ka endiselt vaja.

PS. Mul on ikkagi maailma kõige ägedam ema. Ta käis täna siin ja ostis mulle süüa. Ja lipsu tegi ka korda 😀

Ups

22.10.2006

[0:40:47] tikker: ah, aga me vaatasime täna modelle jälle [america’s next top model]
[0:40:57] tikker: ja mul tuli kange tahtmine miski uus soeng teha
[0:41:01] tikker: midagi eriti kreisit
[0:41:06] tikker: a ma ei oska veel öelda, mis see olla võiks
[0:41:30] tikker: kiilaks ajamine vist pole lahendus 😛
[0:41:35] tikker: mul olevat liiga piklik pea
[0:41:40] tikker: ja talvel külm kah 😀
[0:41:41] ise:: midagi ägedat 🙂
[0:41:50] ise:: talvel on külm… see on argument
[0:42:03] ise:: ehk _ siis. midagi eriti lühikest ei ole ka hea..
[0:42:14] tikker: no midagi muud eriti nagunii ei anna teha ju ^o)
[0:42:24] tikker: hari oleks ahvatlev mõte ka, a see pole vast päris minu stiil
[0:42:33] tikker: midagi TÕELISELT metsikut tahaks
[0:42:43] ise:: hari oleks hea
/—/
[0:54:47] ise:: ma võin sind homme isiklikult oma juuksuri juurde viia ja tal see ära lasta teha
/—/
[0:55:37] tikker: teeme ära 😀
[0:55:48] ise:: see on lubadus nüüd !

Me saame hakkama

Ostsin täna lipsu. Kuna ühtki oskajat polnud käepärast, otsisin netist lipsusõlme tegemise õpetusi. Leidsin selle. Esialgu tundus nagu hiina keel, aga lõpuks sain hakkama – tulemus on vasakul näha. Ilma õpetuseta ei mäleta ma muidugi endiselt midagi.

Ah, ma olen siiski enda üle päris uhke. Ma arenen 😛

Kuna mu geniaalsed plaanid said tagasilöögi osaliseks, lähen Tartusse alles homme hommikul. Täitsa rõve, kui vara tõusma peab.

Mul on siiski kontseptsioon sellest, et ma lihtsalt ei saa enne reede hommikut Tallinna tagasi minna. Mõttes on Zavood. Umbjoove. Kaarsilla kaare ületamine. Hmm. Arvatavasti mõtleb täpsema tegevusplaani homme käigu pealt välja.

(Mul on siiski tunne, et umbjoove selle sõna kõige paremas tähenduses sobib kokku Zavoodiga, mitte aga kaarsillaga. Või siis peaks olema kõrval toetav käsi… See peaks tegelikult nagunii olema. Või siis peaks sillast üle käima enne suuremat alkoholitarbimist. Kas tudengipäevade ajal kaarsilla ületamine on üldse mõeldav? Palju küsimusi, vähe vastuseid…)

Murakas peaks kohe Ti amoga poest tagasi jõudma 😛

Nutt ja hala

Mul on ägedad saapad, aga nendega on kogu aeg mingi jama.

Näiteks läheb vasaku saapa lukk järjekindlalt kord aastas katki. Loogiline oleks, et uus lukk peab hästi ja järgmisena läheb näiteks teise saapa lukk katki, aga kus sa sellega. Alati üks lukk. Sel aastal pole lukk veel päris katki läinud, aga ilmutab juba väsimuse tundemärke. Nii et saan varsti jälle 100 kr maksta (ma juba eelmise kahe korra põhjal tean, mis väljaminekuga arvestada, eks).

Ja siis on veel teine jama. Nimelt lasevad nad aeg-ajalt suvalistest kohtadest vett läbi. Praegu on aeg. Iga jumala kord, kui väljas vihma sajab, saab mu parem jalg märjaks.

Lahendus on lihtne, eks. Tuleks lasta saabas kingsepal kinni liimida. See maksab ainult paarkümmend krooni.

AGA.

Selleks, et saabast liimida saaks, peab see täiesti kuiv olema. Selleks peavad ilmad mitu päeva täiesti kuivad olema. Kuna ma ei tööta enam Ülemistes, kus kõik eluks vajalik samas majas olemas, on kingsepa juurde minek ettevõtmine. Ma ei viitsi seda ette võtta, kui ilm on kuiv, sest siis on saabas ka kuiv. Ma ei saa seda ette võtta, kui ilm on märg, ehkki siis oleks mul viitsimine, kuna jalg on märg. Aga siis on ka saabas märg ja seda ei saa liimida. Kui mul oleks mingid muud normaalsed saapad, mida selleks ajaks jalga panna, kuni seda üht õnnetut liimitakse, oleks ka mõeldav. Aga mul pole.

Nokk kinni ja saba lahti, öeldakse selle kohta vist.

Juhhuu… Postimees!

Kui kehamaalingute võistlus Tartu Postimehe kevadpäevade kokkuvõttest täiesti välja jäeti, olime võrdlemisi nördinud, aga leppisime asjaga – mis siis ikka. SEE ei tulnud pähegi, et materjali kunagi hiljem kasutada võiks. Nagu välja tuli, saime oma tagaküljeloo pool kuud hiljem siiski kätte. Kusjuures küsitav on see, kas keegi meist seda märganudki oleks, kui võistlusel osalenud inglinoormees poleks mulle reiti kirjutanud ja sellest teada andnud – kui hästi järgi mõelda, ei tea ma sedagi, kust ta mu reidi kasutajat teadis…

Scroll to Top