Mul on ägedad saapad, aga nendega on kogu aeg mingi jama.
Näiteks läheb vasaku saapa lukk järjekindlalt kord aastas katki. Loogiline oleks, et uus lukk peab hästi ja järgmisena läheb näiteks teise saapa lukk katki, aga kus sa sellega. Alati üks lukk. Sel aastal pole lukk veel päris katki läinud, aga ilmutab juba väsimuse tundemärke. Nii et saan varsti jälle 100 kr maksta (ma juba eelmise kahe korra põhjal tean, mis väljaminekuga arvestada, eks).
Ja siis on veel teine jama. Nimelt lasevad nad aeg-ajalt suvalistest kohtadest vett läbi. Praegu on aeg. Iga jumala kord, kui väljas vihma sajab, saab mu parem jalg märjaks.
Lahendus on lihtne, eks. Tuleks lasta saabas kingsepal kinni liimida. See maksab ainult paarkümmend krooni.
AGA.
Selleks, et saabast liimida saaks, peab see täiesti kuiv olema. Selleks peavad ilmad mitu päeva täiesti kuivad olema. Kuna ma ei tööta enam Ülemistes, kus kõik eluks vajalik samas majas olemas, on kingsepa juurde minek ettevõtmine. Ma ei viitsi seda ette võtta, kui ilm on kuiv, sest siis on saabas ka kuiv. Ma ei saa seda ette võtta, kui ilm on märg, ehkki siis oleks mul viitsimine, kuna jalg on märg. Aga siis on ka saabas märg ja seda ei saa liimida. Kui mul oleks mingid muud normaalsed saapad, mida selleks ajaks jalga panna, kuni seda üht õnnetut liimitakse, oleks ka mõeldav. Aga mul pole.
Nokk kinni ja saba lahti, öeldakse selle kohta vist.