…siis jumal naerab.
Ma nädal tagasi lohutasin ennast sellega, et ei jõudnud eriti koristada, aga nüüd, kus soomlane on meile elama tulemas, küll siis sel nädalavahetusel on motti kõik korda teha.
No selgus hoopis, et selle nädalavahetuse plaan on Kaaslase vanaema matused…
Meil saab Kaaslasega sügisel koos oldud seitse aastat, tema vanaemaga mul ei jõudnud väga lähedasi suhteid tekkida, sest me lihtsalt nägime nii harva, korra-paar aastas ehk. Aga Mamma oli nii soe ja tore inimene… Viimased aastad olid tal tervisega pisut keerulisemad, kuni septembris haiglasse sattus ja… Vähem kui kuu aega hiljem… Oeh. Eks ma ikka otsin seda positiivset – hea, et pikalt venima ei jäänud seal haiglas – tal on nüüd parem ja kergem. Aga kurb on.
Otsides edasi positiivset, siis oli väga tore näha jälle kõiki Kaaslase sugulasi, kellel peaks tihemini külas käima – ja no eks nüüd nägin siis laiendatud ringi sugulasi, keda enne polnud põhjust kohata… Igal juhul sai jutustatud erinevates seltskondades poole ööni välja ja järgmised pool päeva takkapihta. Oli küll plaan varakult kodu poole teele asuda, aga kui toredaid inimesi harva näed, siis ei saa ju liikuma nende juurest…
No ja kuidagi juhtus lõpuks nii, et sugulaste juures ei sõitnud me mitte üldse koju, vaid poole tunnikese autosõidu kaugusel asuvasse Ülemiste keskusesse. Ja plaan oli ainult Reservedi vaadata, sest seda Pärnus pole, aga tee peale ette jäi SportsDirect ja Kaaslane tahtis sinna vaadata, ma siis uitasin ka ringi ja näppu jäid ühed ilusad suusapüksid ja… Aastaid olen ma plaaninud neid osta, et oleks talvel pikemalt väljas käies soe, aga teadagi, minu pikkusele midagi leida… No ja kallis… Ja kõike muud. Oleks ma vähe standardsema mõõduga, leiaks ju Humanast ka – ja mõne sobivas pikkuses meeste mudeli, kui oleks viitsinud otsida ja proovida, oleks sealt tõenäoliselt lõpuks paari euroga leidnud. Aga kogu pükste otsimise ja proovimise protsess on minu jaoks nii piinarikas, et… Ma lihtsalt ei jaksa. Mitte Humanas. Päris poeski on piin.
Hele värv ei ole ilmselt kõikse mõistlikum, aga kõnetas. Täpselt üks paar seda värvi oli, täpselt minu suurus, istusid ilusasti ja pikkus on mu arust ka norm, sest sellised püksid päris mööda maad lohiseda ei saa. Nii nad siis minuga kaasa tulid, ehkki 70€ on minu maailmas kallis. Hiljem vaatasin, et SportsDirecti kodukal oli sama mudeli S suurus 50.40€ ja L suurus 37.80€… Aga M suurust seal polnud ja kui täishind on neil 167.99€, siis ei tohiks kobiseda, et kallid, ega ju? Igal juhul, seekord jagan teiega isegi glamuurseid fotosid proovikabiinist 😀
No ja siis vaatasime Deichmanni ka ja seal olid ühed tumesinised sügissaapad – ma olen nii tubli olnud pärast oma värvianalüüsi ja üldse mitte enam musta ostnud ja need saapad olid mugavad ja kõnetasid mind ja maksid 29.99€ – no ja nii see jälle läks… 😀 Olen küll endale lubanud, et ei osta eales seemisnahast saapaid, sest need on meie kliimas täiesti vastunäidustatud, aga noh, kuna need on sileda tallaga, siis nagunii saab kanda vaid plusskraadidega ehk siis pigem varasügise saapad. Kui väga lägaseks läheb, siis vist enam ei kanna, libedaga kindlasti ka mitte. Aga lasin niiskuskaitsega üle ja ehk püsivad kenad.
Soe talvejope on mul ikkagi puudu. Ostsin paar talve tagasi punase Didrikson Erika, mis mulle lõikelt väga meeldib, AGA ma tunnetasin algusest peale, et see pole päris minu punane (lihtsalt see oli tol hetkel parim valik) ja sure enough see on soe punane, mitte külm. Ja see ei ole ka nii soe, kui ma tahaks, aga seda ma siis ei teadnud – Eestis müüakse seda enamasti talvejope nime all, aga nende enda kodulehel, mida linkisin, oli sügisjopede all, mis on mu arust kohasem. Erika on 180 g/m² ja muud brändid enamasti 200… Ja pole nii suur vahe, väidetavalt, aga no mul on sellega talvel tegelikult külm. Kui ilm on 0 kraadi ringis, siis on ok, aga -10 kraadiga tahaks juba soojemat. No eks panin kihte alla. Aga VÄRV on ju ka vale! Nii et lõppkokkuvõttes mul on plaan see maha müüa, vist (aga ma ei ole kindel, kui hästi see kaubaks läheb). Või siis… Osta veel soojem lisaks. Lihtsalt ma ei ole leidnud seda ideaalset, mis tõesti istuks ja oleks õiget värvi ja lõikega ja soe.
Igal juhul, koju jõudsime alles õhtul pool kuus ja ma olen surmväsinud, nagu pärast sellist reisi ikka. Vähemalt nii palju oli mul oidu ja jaksu, et mingid vajalikud asjad suutsin kodus juba reedel ära teha. Pisut vannituba ja kööki koristada, paar laari pesu pesta… Viimane masinatäis jäi tänaseks, see on nüüdseks kuivatis… Kassi kastis vahetasin liiva ära… Aga kõik ülejäänu… Elutoas mingeid asju ära panna, tolmu pühkida… Plikal on ka oma toas suurpuhastus tegemata (ma ei tea, millega tema nädalavahetusel tegeles :D) – no ja arvestades meie elamise tavapärast tolmu ja kassikarvade hulka, siis nagu võiks ja peaks, kui võhivõõras on meile elama tulemas… Oeh. Allergiaid tal pole, aga sellegipoolest. Common courtesy vms.
Ühesõnaga, kuna koristada ei jaksa, siis leidsin asendustegevuse blogimise näol. Abiks ikka 😀
Lisaks algasid uued hooajad Masterchefil ja näosaatel ja neid oleks ka vaja vaadata, aga meil on üks Soome Masterchefi hooaegki pooleli… Jama 😀
Täpsemalt vist mäesuusapüksid nagu pildilt paistab, alt otsast ongi pikemad, ilma saabasteta käiks vastu maad kui “normaalpikkusega”.
Mul ükskord hullult vedas kui kaltsukas jäi naiste osakonnast mööda jalutades kahtlane “pükskostüüm” silma. Lähemal uurimisel selgus, et tuliuus meeste Spyderi suusakombe, täpselt paras nii pikkuse poolest 190cm kui laiuselt, isegi konjakiplasku rinnatasku olemas 😀
Suusapoes müüdi 1000, sealt võtsin 12 raha eest! Külmade ilmadega sõidan temaga siiani. Aga see on muidugi üks kord elus vedamine, mille peale lootma jääda ei saa.
No mina suusatamas ei käi, lihtsalt talvel jalutades võiks soe olla 😀 Ja mul ei olnud näiteks õrna aimu ka, et üleüldse on mingi vahe mäesuusa ja… Eee… Mis iganes muudel suusapükstel 😀 Inimene õpib! 😀