Jun 172010
 

Naljakas elu on meil siin praegu – ei tee nagu õieti midagi, samas teeb hirmus palju asju. Ükskord on kõik päris pikalt väga hästi, siis on jälle päris pikalt jube ikaldus… Ja nii kõik kogu aeg üles-alla käibki.

Pühapäevast teisipäevani oli positiivne periood. Teisipäeval saime Markoga kokku, istusime Kuursaalis ja kasutasime varem saadud flaiereid, millega õlu oli 10 kr ja menüü tutvumisnädala puhul kõik toidud -50%. Hiljem võtsime veel Koidula pargis päikest. Kui nüüd veel kõik need pildid ka kätte saaks, mis Marko Plikast tegi… Pean küsima.

Teisipäeva õhtul käisime uuesti selles majas, kus meid üks korter huvitas… Uurisime asju natuke lähemalt ja ainus seni reaalne variant enne sügist kuskile kolida langes ära. Üllataval kombel ei lasknud me ennast sellest kuigivõrd häirida – küllap tuleb siis midagi paremat.

Eile oli ikaldus, kõik tundus hirmus halb, Plika oli ka ekstra viril. Pidevalt kiskusime ja kõigil olid närvid mustad.

Täna on jälle hea. Käisin lõpuks tehnokontrollis ära, sain teada, et kõik on endiselt korras ja need muhud, mida poiss pidevalt kõhu vasakul poolel tekitab, on sellest, et ta kannaga togib :P Sain käsu palju maasikaid süüa – no see on küll parim arsti ettekirjutus läbi aegade!

Kiropraktikus luid-lülisid paika väänamas käisin ka. Enne Plikat sai korra käidud, ehk aitas seegi kergele sünnitusele kaasa, mööda külgi maha igatahes ei jookse.

Ämmakas tuletas meelde, et pean enne sünnitust silmakontrollis käima. Teadsin, et Eagle Visionis saaks kindlasti, aga ei tahtnud palju maksta, seega uurisin muid variante. Ühes kohas oli esimene vaba aeg päev pärast mu tähtaega, nemad soovitasid ka Eagle Visionit proovida. Aga üks teine koht oli veel, kus algul pakuti esimest aega viis päeva enne tähtaega, minu nurina peale leiti aga juuni lõpus üks äraöeldud aeg, nii et sellega on siis ka mureta. Ja maksma pean ainult tavalise visiiditasu 50 krooni, juhhei.

See tädike, kes aega kinni pani, ei osanud paraku öelda, kui kaua mul läätsed enne silmas ei tohi olla. No ma eeldan, et kui eelmisel õhtul enne magamaminekut välja võtan, siis sellest piisab. Õnneks sain ennelõunase aja, ei pea pikalt prillidega ringi kooserdama, need ju nii rasked ja vastikud. Viimati kandsin prille detsembris 2007, enne silmaopi konsultatsiooni.

Hmm, mu läätsed peaks tegelikult ka Londonist enne kuu lõppu kohale jõudma, nii et ma siis vist viskangi õhtul enne silmaarsti vanad minema, pärast arsti panen uued silma. Säästab mind läätsevedeliku ostmisest :P

Aga kõige parem uudis on muidugi see, et kui kõik hästi läheb, siis saab Abikaasa järgmisest nädalast erialasele tööle. Vestlus oli edukas, esmaspäeval on proovipäev. Pöidlad pihku!

Mis puutub Plikasse, siis ta käitub järjest võimatumalt. Igale unele eelneb pikk kõva kisa ja tund jamamist, et ta üldse tuttu jääks. Rutiini ei õnnestu kuidagi jälle paika saada – no kui Abikaasa hakkab tööl käima, siis peaks see lihtsamini minema. Mitte midagi peale magusa süüa ei taha, kõik sülitab suust välja. Kisub vahel nimme järjest kõiki keelatud asju ja kui temaga pahandada, siis hakkab asju maha viskama. Jonnituurid ühesõnaga.

Ma ei tea, ma ootasin kõike seda alles hiljem – ta ju hetkel pigem poolteist aastat kui kaks. Eks see kolimine ja meie närvipinge mängib ka oma osa, aga tõesti, ega me kogu aeg närvis pole, vahel on kõik pikalt päris hea… Aga Plika suudab oma jauramisega ikka lõpuks närvi mustaks ajada.

Noh, nagu öeldud, kui Abikaasa hakkab kaheksast viieni tööl käima, siis on minul jälle rohkem vastutust ja vaba aega, eks ma siis võtan jälle selle raske teekonna ette. Kõige rohkem aitaks kaasa muidugi omaette kolimine, aga seda pole vist veel niipea loota.

Oo, ja lõpetuseks veel üks hea uudis – saan homme päevaks Tallinna. Abikaasa vanaonu hakkab homme hommikul kümne paiku siit sõitma, saan nende autoga. Nad ise lähevad kuskile mujale edasi, aga laupäeva hommikul hakkab Abikaasa onu oma perega Pärnu poole sõitma ja neil on ka üks vaba koht.

Nii et tõeline lühivisiit, ega ühe päevaga ju suurt teha jõuagi. Kindlaid plaane on nii palju, et pool kolm lähen Seksi ja linna vaatama, mis tähendab, et magan maha nii Marise kui Kristi lõpuaktused (mõlemad on kell neli, erinevates kohtades muidugi), aga pärast filmi lõppu lähen Marist õnnitlema ja tähistama ja kunagi hiljem, kui Pips koju jõuab, ööseks tema juurde. Perfektse päeva saaks kokku siis, kui Merlisel peaks minu jaoks hommikulpoolikul aega jätkuma, aga temaga ma pole veel ühendust saanud, ei tea, kas ta Tallinnaski on. Kui pole, eks siis mõtlen midagi muud välja… Tegelikult oleks vaja nagunii veel Mustamäele mingisse beebiboodi minna, kus praegu ühte niiskuskindlat, aga samas õhku läbilaskvat madratsikatet tavahinnast peaaegu poole soodsamalt müüakse.

EDIT: Jei, lähengi homme kõigepealt Merlisele külla ja see pood asub temast kõigest kilomeetri kaugusel, nii et saame muuhulgas ka sinna jalutada. Enam paremini ei saakski!

Kõigile teistele lohutuseks, et alates miskist hetkest juulikuus hakkab mul vist olema võimalus Tallinnas käia – üks ema sõber käib iga päev autoga Pärnust Tallinnasse tööle, oli nõus mulle küüti andma. Aga praegu tal puhkus.

Üldine meelestatus on hetkel igatahes ülimalt positiivne. Järgmiste mägedeni ;)

May 132010
 

Ma olen viimased paar aastat tellinud oma läätsed ühelt odavalt UK lehelt – see on tegelikult Rootsi firma, aga Eestisse tellida millegipärast ei saa. Tellisin enne Plika sündi Eestisse kolides sihukese varu, et siiani jätkus, nüüd on aga viimased silmas. Eestis on hinnad mitu korda kallimad.

Nojah, nüüd ma vaatasin, et kuuene karp ei maksa enam £30, vaid £45. Lähemal uurimisel selgus, et tegu on uuendatud versiooniga, Ciba Vision Air Optix Day & Night Aqua (vanasti Aquat lõpus polnud), peaks olema mingi parem süsteem, aga arvustuses tehakse uusi rämedalt maha. Seega – uusi ei julge tellida, kolmandiku võrra rohkem maksta nagunii ei taha.

Põhimõtteliselt on mul nüüd kaks varianti – kas proovida mingeid muid läätsi, mida kuu aega järjest silmas hoida võib või otsida kuskilt praeguste vana varianti. Pure Visioni saaks 6 tk £31 eest, oma vanad kõige odavamalt £40 eest. Ma kohe ei teagi. Uusi ei julgeks mingil juhul aasta varu ette tellida, tahaks kõigepealt katsetada. Arvustused on ka nii ja naa… Ilmselt oleks targem siiski vanad tellida, mis siis, et väheke kallimalt. Vähemalt on garanteeritud sobivus. Lõppeks pole ju £10/180 kr kuue läätse pealt lisaks maksta ju nii hull… Ilmselt parem variant, kui hakata uutega katsetama.

Vaatasin Norman Optika kodulehelt järele, seal maksab 6 läätse endiselt 1800 kr ehk £100. Absurd! Otsustatud, tellin tolle £40 variandi. Õigemini õeke uurib praegu Rootsi lehti, ehk saab väheke odavamalt, siis tellingi siit.

Kunagi, kui olen poisi imetamise lõpetanud, tahaks ammu planeeritud opi ka lõpuks ära teha… Kui mul siis muidugi 38k kuskilt võtta on. Tea, kas masu silmaopi hindu alla ei aja?

EDIT: Rents juhtis mu tähelepanu Eesti oma lehele lenses.ee, kus hinnad ka palju soodsamad, kui poes – sellest ei teadnud ma midagi. Minu läätsed paistavad seal paraku ka uuem versioon olevat – nimes Aqua pole, toote paki pildil aga küll. No ja igatahes on UK-s veidi odavam. Igaks juhuks peaksin ilmselt enne tellimist üle küsima, ega nemad ka vana nime all uut varianti ei müü.

EDIT 2: Odaval Rootsi lehel olid halvad arvustused, nii et sealt ei telli. Leidsin ühe sutsu odavama UK lehe, kus 3 tk maksab £18.99 (vs too esimene variant 6 tk £40). Saatsin meili, et saada kinnitust, kas tegu on ikka kindlasti vanema variandiga – kui on, tellin sealt. Odavamalt ei tundu kuskilt saavat :)

Sep 282008
 

Ärkasin täna hommikul korra kella kuue paiku (nagu see mu igapäevaseks traditsiooniks on) ja avastasin, et üks lääts on silmast kadunud.

Jajaa, mul on ju need day&night läätsed, mis istuvadki kuu aega järjest silmas ja vaja ainult tilku panna. Ma ei kujutaks teistega enam elu ettegi, niivõrd mugav olen. Vahepeal proovisin päevaseid, aga nende igahommikune silma panek ja enne seda käsikaudu ringi kobamine oli ju nõnna tüütu ;)

Noh, lääts oli igatahes kadunud. Lisaks teadsin, et vähem kui kaks tundi tagasi oli see veel silmas, sest olin kell 4:40 ka korra üles ärganud ja kella vaadanud ning oleks vastasel korral puudumist täheldanud.

Hakkasin siis laualambiga padja ümbrust ja voodi lähedast põrandat läbi uurima, sest mis välja on tulnud, peab ju ikkagi kuskil olema. Varasematest kogemustest teadsin, et on võimalik lääts täiesti eduliselt üles leida ning pehmeks leotamise järel uuesti kasutada, halvemal juhul on see aga lihtsalt pooleks läinud. Need varasemad juhtumid, muide, pärinevad ajast, kui mul olid veel läätsed, mida ikka tuli silmast välja võtta… Lihtsalt vahel harva ei saanud.

Lõpuks leidsin läätse kuskilt Mehe jalgade juurest teki alt… Tähendab, Mees ise oli ammu voodist välja kupatatud ja minu närvid juba üsna püsti – see oli nimelt mu viimane paar ja raha uute tellimiseks saabub mu kontole alles teisipäeva hommikul. Neljapäeva-reedeni ühe läätse või prillidega ringi käia oleks ikka VÄGA niru olnud.

Noh, lõpp hea, kõik hea…

Ja ei, ma ei taha sellegipoolest läätsi, mida peab ööseks silmast välja võtma. Ma olen liiga mugav ja mulle meeldib igal kellaajal nägija olla.

Nov 172007
 

Teil seal Eestis sajab vist juba lund (loe: löga) jah? :)

Täna tööle minnes oli õues nii ilus, et kohe pidin ühe pildi tegema:

Ilm on küll päikesele vaatamata võrdlemisi jahe – kui päevasel ajal saan oma kuueminutilise jalutuskäiguga metroosse ilma mütsita suurepäraselt hakkama, siis õhtul, kui juba pime, hakkavad kõrvad selle lühikese aja jooksul külmetama. Vaatasin just, praegu on 0 kraadi – külmem, kui arvasin.

Aga siiski, see päike ja selge sinine taevas! Ja suure osa ajast on (vähemalt sellel sügisel) täiesti kuiv – palju nauditavam kui Eestis.

Pildistasin ka kohalikku oravat, aga pilti siia üles pannes tuli meelde, et kunagi, kui Pips siin oli ja me Hyde Parkis käisime, sai seal üht oravat filmitud. Video on palju parem, kui tänane foto, vaadake siis hoopis seda:

Aga nüüd lähen küll tuttu – tegelikult panin juba arvuti kinni ja pesin hambad ära… Oot-oot, kerime tagasi – suus küll sellist tunnet pole, et hambad pestud… Tuli WC-s meelde, et fotod jäid blogisse panemata ja hammaste pesemine ununeski :D Oh jumal, see sõltuvus. Ma siis nüüd lähen hambaid pesema, video laeb nagunii sadu aastaid.

Tagasi. Ikka laeb. Pole veel pooltki üleval. Diskuteerin siis niikaua (iseendaga) teemal: miks mul vasaku silma lääts pidevalt uduseks läheb? Eelmise läätsepaariga oli täpselt sama jama, see muutus lõpus päris häirivaks. Kui uued läätsed silma panin, oli alguses nädal-paar okei, viimased päevad aga jälle tuttavad probleemid. Praegu on kohe täitsa udune. Olen vähemalt kolm korda silmatilku pannud, sekundiks nagu veidi aitab…

Vasak silm peaks mul iseenesest veel tugevam ka olema – müstiline. Aga noh, loodame, et mu silmad on opiks kõlbulikud – siis panen uuel aastal raha kõrvale ja teen Eestisse tagasi tulles selle triki ära ;)

12MB 19-st laetud… Millest teiega veel rääkida võiks?

Processing… Külalised jõudsid just väljast tagasi.

Mida kuradit ta seal niikaua “protsessib”? Tüütu. Tahan MAGADA, et ma ei peaks udusele läätsele mõtlema!

Avastasin, et kell on pool neli (pean pool kümme tõusma) ja et telefonil on ainult üks pulk akut. Panin laadima. Inimesed räägivad teises toas juttu ja see on siia kuulda. Aga ei, ma ei saaks öelda, et nad lärmavad – kui tule lõpuks päriselt ära kustutada ja kaissu pugeda saan, siis vajun ilmselt unne nagu kott.

Olgu, rohkem ei kirjuta ma siia tõesti mitte kui midagi. Head ööd!

Nov 092007
 

Saatsin eile õhtul kirja, et uurida, kas mul on võimalik kohe esimestel Eestis olemise päevadel käia ära laseropieelsel konsultatsioonil (sest enne seda peab 10 päeva läätsedeta olema ja Eestis küll eriti pikalt prillidega ringi käia ei viitsi) – noh, et teaks, kas mu silmad üldse sobivad ja kas on mõtet hakata uuest aastast raha koguma.

Tahtsin saada aega 11. detsembriks, aga pakuti 12. detsembri hommikuks. See on peaaegu sama hea.

Ja mu hambaarstil oli ka 11. detsembril täpselt üks vaba aeg alles – saab selle ka kohe kaelast ära.

Ühesõnaga olen kaks vajalikku asja ära registreerinud ja endaga jube rahul.

Nüüd tuleks veel kosmeetiku ja juuksuri ajad kinni panna, siis ongi kõik… Aga ema hoiatas mind just sõnumis, et 11. detsembri õhtul peaks bussijuhtide streik hakkama – uurin parem selle kohta natuke täpsemalt, enne kui hakkan 12. detsembriks teise linna mingeid aegu panema.

Mar 162007
 

(Ehkki sama hästi võiks selle sissekande pealkiri olla “sellised asjad juhtuvad ainult Tikriga” või “Lepp on lootusetu” vms)

Nii palju asju tahaks välja elada, et kohe ei teagi kust alustada.

Olen terve tänase hommiku konkreetselt ringi JOOKSNUD.

Alustuseks oli mul kell kaheksa hambaarst Sadama Medicumis. Vaatasin kaardi pealt, et see peaks asuma umbes D-terminali kõrval (ja seda külastan ma vähemalt kord aastas, kui Rootsis käin…), lasin aga 100% orienteerumisvõimetu inimesena ennast eksiteele meelitada Annika väitest, et tema käis RAUDSELT täpselt samas kohas arsti juures ning otsisin veerand tundi tagajärjetult tema juhatuste järgi õiget maja taga (rubriik “sellised asjad juhtuvad ainult Tikriga”). Ma polegi nüüd päris kindel, kas ta käis Ahtri hambaravis või veel kusagil kolmandas kohas, küll aga ekslesin kokku pool tundi x-kohtades ja jõudsin kohale vaid tänu umbkeelse kojamehe juhatusele.

Note to self: sa võid olla orienteerumisvõimetu, aga kaart ei valeta. Usalda edaspidi pigem ennast.

Niisiis jõudsin arsti juurde veerandtunnise hilinemisega.

Nüüd on teenindaja kiitmise koht.

Õigemini. Kõigepealt ma edastaks oma kustumatu tänu Krissule, kes soovitas mulle arsti nimega Ethel Sepp. Tõsiselt, mul oli täpselt sama tunne kui Krissulgi – ma arvasin seni, et minu hambaarst(id) oli(d) head. Ja nüüd… No ma ei lähe enam mujale, tegelikult ka!

Ma üldse imestan, et mind veerand tundi hiljem veel jutule võeti, aga kõik olid väga lahked ja meeldivad, adminn ja arst ja õde ja… Pean veel järgmisel neljapäeval tagasi minema. Ja ma teen seda hea meelega. Hinnad olid ka okei. Super ühesõnaga.

Kuna hilinemisahel oli käima lükatud, jäin samamoodi hiljaks ka noortekabinetti. Sealne arst oli ka tore nagu alati (see on neil üldine tendents, olen käinud nii Pärnu, Tartu kui Tallinna noortekates ja ühtki ebasümpaatset töötajat pole veel õnnestunud kohata) – nuuks, et ma kahe aasta pärast 25 saan ja enam “noor” pole.

Ja otse loomulikult jäin lõpuks hiljaks ka tööle. Siinkohal siis rubriik “Lepp on lootusetu” – helistasin talle 20 minutit enne kümmet, et küsida, kas ta ikka jõuab õigeks ajaks… Khm, jah. Tulemus? Mina helistan Evelinile, et teatada, et me ei jõua kumbki õigeks ajaks, tema peab käima pika tiiru ümber maja, et eesuks ise lahti keerata (seda saab ainult väljast teha), mina hilinen 10 minutit, Lepp 20, ette kassasse jõuab ta alles 35 minuti pärast. Halleluuja.

Jah, ma tean, et ma olen varemgi selle üle vingunud ja teen seda veel. See EI OLE normaalne, et mina olen 99% ajast pool kümme kohal ja Lepp jõuab 75% ajast kohale punkt kell kümme. See EI OLE normaalne, et iga jumala kord, kui mina juhtun paar minutit hiljaks jääma, pean ma Leppa eelmine päev ette hoiatama ja AINULT siis on lootus, et ta tuleb õigeks ajaks (mis tema puhul tähendab ikka 10.00). See ei ole normaalne, et mina pean alati helistama ja sebima ja korraldama. See EI OLE normaalne, et täiskasvanud inimene, kellele makstakse tööl käimise eest palka, ei suuda aru saada, et klienditeenindaja peab olema oma faking vormiriietuses ja uuendatud kassas punkt kell kümme hommikul, mitte jõudma alles siis tööle ja veetma aega oma saapapaelte lahti harutamise ja kohvi keetmisega.

Ühesõnaga ma lihtsalt vihastasin ennast jälle haigeks.

*hingab sügavalt sisse*

Kaheksa tööpäeva veel ja siis ei pea MINA enam sellepärast vihastama. Edu Stenile ja Taunole.

Aga jätkates rubriiki “kiida teenindajat”, peaks siiski pikemalt rääkima ka Kaubamaja taga asuvast Norman Optikast, kus ma käisin juba eelmisel reedel. Põlise lühinägelikuna on mul erinevate optikapoodidega nii- ja naasuguseid kogemusi – alustasin Eagle Visionis, läksin soodsama hinna pärast Normanisse, vihastasin nende peale mingil hetkel kurjasti ning läksin hea teeninduse pärast tagasi Eagle Visionisse (lähemalt võid lugeda siit), kus aga viimati nii mõttetu teeninduse osaliseks sain, et ma seekord jälle Normanis üritasin (Londonisse vaja ju suuremaid varusid soetada ja hind seega oluline).

Blah… Teate, ma tüdinesin praegu kirjutamisest ära.

Lühidalt: Normanis olid väga ägedad ja sõbralikud teenindajad, kes tõesti tegelesid minuga. Seda sorti läätsedel, mida tahtsin (suht odav ja hea) olid tarneprobleemid ning lõpuks tellisin silmagi pilgutamata kõige kallimad, sest optometristi jutt oli suht veenev ning tegelikult olen alati tahtnud neid kuulsaid kuu aega järjest silmas hoitavaid läätsi proovida. Ühtlasi pakkusid nad mulle välja võimaluse, et saavad mulle läätsi Londonisse ka saata kui vaja ja mulle tehti lõpuks ka kliendikaart (mille ma idee järgi oleks pidanud vist juba aastaid tagasi saama).

Et noh. Edaspidi lähen igatahes sinna poodi tagasi. Loodan, et nad püsivad sama ägedad.

Ma läksin eile õhtul ekstra vara magama, et täna hommikul vara tõusta ja asjalik olla, aga magasin sisse ja olen esimesed kaks tundi nii palju ringi jooksnud, et jalalihased on valusad ja kogu olemine uimane (Lepa peale vihastamine väsitas ilmselt sama palju kui jooksmine).

Ideeliselt võiks/peaks täna öösel läbi viima aktsiooni joome-hommikuni-ja-siis-otse-tööle, aga kui asi päeva jooksul paremaks ei lähe, siis ma küll ei tea… Näis.

Aga selline tunne on küll, et KOHE tahaks jooma hakata.

S*tt.

Ja kell pole veel isegi kaksteist…

Mar 052007
 

Lugesin just oma igapäevaseid blogisid ja tundub, et kõigepealt oleks kohustuslik ära mainida kevade lõhn, mida ka mina väljas käies nuusutada ja nautida sain. Mõnus oli, tõesti.

Soh, kohustusliku osaga oleme siis nüüd ühel pool.

Käisin hambaarsti juures. Mingi suvaline Pärnu hambapolikliinikus, sest mu oma arsti aeg tuleb kaks kuud ette panna. Muuhulgas sain teada, et mul on hambakivi ja et ma võiks hoolikamalt hambaid pesta ja hambaniiti kasutada. See on nüüd küll kivi mu eelmiste hambaarstide kapsaaeda. Kui sa näed, et võiks, miks kurat sa siis ei ütle, ah? Tramaivõi. Ma olen kiire ja hooletu inimene, see avaldub ilmselgelt igal pool. Kui ma midagi sellepärast valesti teen, siis oleks teretulnud sellele tähelepanu juhtimine… Ma olen veel nii noor, et mul ei tule pähegi mõte, et mul võiks olla hambakivi ja et ma peaks seda eemaldama. Kas mitte poleks hambaarsti töö seda ise välja pakkuda? Ma tõesti ei usu, et eelmise aasta mais seda hambakivi veel polnud…

Igatahes läks kogu lõbu maksma 447 kr, millest 300 kr jaoks esitasin juba haigekassale taotluse ka. Lõbu pole kahjuks veel läbi, sest mul leiti ühtlasi ka üks auk, mis oli nii jama, et hakati närve suretama. Mis tähendab, et järgmisel esmaspäeval pean minema mürki välja võtma (siis juba Tallinnas) ja tõenäoliselt ei piirdu asi ühe külaskäiguga. Nutt ja hala. Käia ma ju võin, aga nad raiped tahavad selle eest raha saada :(

Järgmine pläkk: kujutasin endale ette, et Norman Optika (loe: odavaim koht) müüb täpselt samu läätsi mis Eagle Vision (loe: kallim ja vanasti kliendisõbralikum koht). Tulemus: kuna läätse kumerus on veidi teine, ei saa ma ilma eelneva silmakontrolli ja proovimiseta neilt läätsi tellida, kontroll on ostjale tasuta ainult Pärnus, kust ma lahkun juba täna õhtul ning Tallinnas läheb kogu see jama mulle lisa 150 kr maksma. Kurat, ma ütlen. Miks mul varem meelde ei tulnud Normanist küsimas käia, ma oleks vabalt saanud omale tänaseks silmakontrolli aja ju ka kinni panna. Nutt ja hala jälle.

Ühtlasi andsin alla soovile, mis on mul olnud juba pool aastat ning ostsin ära punase kiviga ninarõnga. Nii hästi läheb mul Londoni jaoks kokku hoidmine… Aga rõngas on aus. Mis rõngast me siin üldse räägime, see lihtsalt täpp ju.

Positiivset ka. Kui hästi läheb, siis on mul Londonis töö ja elukoht olemas. Tuttavate tuttavate kaudu käisin täna nö tööintervjuul, tegemist on ühe peatselt avatava vinoteegi tüüpi baariga Londonis Barbicani linnaosas, palk oleks 7 naela tunnis ja elamine seal lähedal tasuta. Ma nüüd enneaegselt ei tahaks hõisata, sest asi pole veel päris 100% kindel, aga noh… Loodame parimat! Paari päeva jooksul peaks selguma.

Ja kui veel kevadest rääkida, siis ühtlasi ärkavad minus jälle väga teravalt teatud… Vajadused (kui hästi järele mõelda, siis võib selles ka midagi/kedagi muud süüdistada). Igatahes mõtted on lennukad ja ma teen kõik, mis võimalik, et vähem mõelda. See aga paraku ei õnnestu. Krt.

(Ma vabandan. Seda viimast lõiku poleks üldse vaja olnud. Aga no ma lihtsalt pidin)

PS. Mis k*pp Daki blogiga on, et leht maas on?

Feb 022005
 

Kunagi väiksena nutsin pärast silmaarsti juurest koju jõudmist, sest tahtsin prille, aga ei saanud. Noh, minu “unistus” täitus üsna varsti – sain prillid juba 6-aastaselt. Olin hirmõnnelik – kandsin neid isegi lasteaia lõpupeol, ehkki vajadust polnud.

Koolis mind narriti – ei tea, kas ainult prillide pärast või oli veel midagi (eh, eks ma olin ise ka kohati paras äpu). Vahetasin kooli, sama asi jätkus kuni 8-9. klassini, mil inimestel lihtsalt aru pähe tuli.

Praegu vanu pilte vaadates imestan ikka, kui koledaid prilliraame kunagi tehti ja milliseid plastmassjõletisi ma kandma pidin. Oma esimesed “ilusad”, metallraamid, sain 97. aasta alguses (tuvastatud just äsja fotoalbumi toel) – olin siis peaaegu 13. Ja nendesamade raamidega sain hakkama kuni 2002. aasta kevadeni – nojah, selleks ajaks olid nad ka juba koledad (mood teatavasti muutub).

Tegelikult ma vihkasin prille. Täiega. Miinuseid tuli järjest juurde, klaasid läksid järjest paksemaks – otse loomulikult neid õhendati, aga paksud olid ikkagi.

Läbimurdepunkt saabus nii mitmeski mõttes 9. klassis, kui ma endale läätsed sain. Selle aastaga muutusin ma üldse päris põhjalikult ja keskooliajal olin juba võrdlemisi teine inimene. See selleks.

Ma mäletan, ema kartis, et ma ei julge läätsi silma panna. Sellega ei tekkinud mul mitte kordagi probleeme – ma pole kunagi pidanud hommikul veerand tundi mässama, et läätsi normaalselt silma saada, see on algusest peale tulnud lihtsalt ja kiiresti.

Kasutasin algul aastaseid läätsi. Esimese paari ostsin Eagle Visionist, kõik järgmised kokkuhoiu mõttes Norman Optikast. Vahe oli tuntav – 700/400 kr.

2002. aasta kevadel pillasin ma prillid vanni, mille tagajärjel raamid katki läksid. Kuna klaasid olid nagunii juba pikemat aega liiga nõrgad ja raamid, nagu eespool juba mainitud, selleks ajaks suhteliselt moest väljas, olin selle õnnetuse üle vaid õnnelik. Uued prillid olid olnud senini liiga suur väljaminek, aga kuna ilma prillideta polnud võimalik läbi saada, tuli lihtsalt kuskilt raha leida. Ja raha läks päris kõvasti – kokku üle 4000 krooni. Selle eest siis ilusad raamid ja maksimaalse õhendusega tumenevad klaasid (mis on sellest hoolimata üsnagi paksud). See tumenemine, kusjuures, nagu ma hiljem aru sain, on täiesti mõttetu funktsioon – mina oma silmaga küll mingit vahet ei tunneta, sest kogu see värk toimub nii aeglaselt. Kui kunagi uusi prille vaja, siis enam tumenevaid klaase ei taha.

Olin sillas, et sain prillid, millega julgen kodust välja ka minna. Mitte et ma oleks neid pidevalt kandma hakanud, kaugel sellest – juba raskuse tõttu liiga ebamugav. Lihtsalt see teadmine, et kui vaja, siis on normaalsed prillid olemas. Ja kirjanduse lõpueksamil käisin ma nendega ära ka. Hommikul oli kiire ja mõtlesin, et ehk jätavad prillid targema mulje :P Klassijuhataja küsis selle peale koolis: “Sa ju ei käi tavaliselt prillidega?”, ühelt klassiõelt sain komplimendi, et väga hästi sobivad… Ja eksami sain kah A. Tea, kas see olenes siis prillidest või millestki muust :D

Viimased läätsed ostsin A ähvardusel aastaste asemel pooleaastased – et silmadele kasulikumad ja nii. Ma ise olen ju süüdimatu ja arst ka ei rääkinud sellest – kuradi Norman Optika. See pooleaastaste läätsede ost jäigi mu viimaseks visiidiks nende poodi. Olin kogu aeg käinud Pärnu Normanis, et kõik mul andmed oleksid ühes kohas – et näha, millal mu lühinägelikkus siis ükskord seisma jääb. Ja viimati öeldi sealt mulle: “Ega te ometi ei arva, et me teie varasemaid tulemusi kuskil säilitame?” Noh, eeldasin jah, sest Eagle Visionil on üle-Eestiline andmebaas. Lisaks veel, et üle -10 läätsi neilt üldse ei saa. Selle koha peal viskas mul üle.

Praegu mõtlen, et ilmselt saavad ka nemad kangemaid läätsi tellida kui vaja, neil lihtsalt koha peal polnud vms. Aga mulle jäeti täpselt selline mulje, et ei ole ja ei saa ka.

Ühesõnaga kolisin taas Eagle Visionisse. Panin tänaseks aja kinni, läksin kohale ja… Arst oli välja otsinud, et olen neilt ostnud 1998 augustis läätsed ja 2002 kevadel prillid. Kuna ma ei mäletanud, kui kanged need on ja prillide kangus andmebaasis ei kajastu, lasi ta mu prillid üle kontrollida – nii sain ise ka teada, et klaasid on -11 & -13, silinder veel lisaks.

Kontrolliti nägemist prillidega – asi mida Normanis kordagi ei tehtud – ja sain teada, et need on endiselt täitsa korralikud, nägemine isegi parem kui läätsedega – prillidega nägin 120%, läätsedega 100%.

Uuriti mikroskoobiga silmi ja öeldi, et veresooned on näha, silmal on hapnikupuudus ning ma peaksin pooleaastaste asemel kahekuiseid või kuiseid läätsi kasutama – soovitus, mida mulle Normanis kordagi ei tehtud.

Rahakotile oleks see suht rängalt mõjunud, aga kuna neil oli parajasti tühjendusmüük, siis olid ühekuused läätsed kaks karpi ühe hinnaga – nii et sain poole aasta läätsed 600 krooniga – ainult 50 krooni kallimalt kui plaanitud. Kuna neil -10t endal koha peal polnud, tehti ettepanek Pärnust või Tartust tellida, aga kuna ma ütlesin, et lähen nagunii nädala lõpus Pärnusse ja järgmise nädala algul Tartusse, siis nad vaid helistasid ja panid need läätsed mulle kinni.

Vat seda ma nimetan teeninduseks ;) Muuseas, poole aastaga mu lühinägelikkus tõusnud pole ja läätsed saan seega sama tugevad kui eelmised. Nice. Nii saan veel kunagi operatsioonilegi minna…