lühinägelikkus

Magamise mõttes on tänane päev täiesti käest ära. Hommikul oli kõik nagu tavaliselt, Poisi päevased uned ka, aga Plikaga ei viitsinud ma täna õue minna ega teda ka lõunaunne sundida (vahepeal me muidu ikka käisime ilusti iga päev õues ja sai enamasti kahe paiku magama ka), mille tulemuseks oli see, et kui Abikaasa kuue paiku Poisi magama pani, ronis Plika iseseisvalt oma voodisse ja jäi paariks tunniks “lõuna”unne.

Abikaasa läks esimesena magama, 23 paiku vist. Poiss, kes tavaliselt kustub 22-23 vahel, lalises täna ülirõõmsalt pea keskööni. Plika hängis minuga veel kauem ja jäi lõpuks diivanile magama, siis sain ta oma voodisse ümber tõsta. No ja nüüd on kell veerand kaks, aga mul on ometigi vaja ju üleval istuda ja blogi kirjutada. Vähemalt on Abikaasal homme vaba päev, nii et ma ei pea kõike üksi tegema. Piparkoogitegu on muidugi kohe hommikul plaanis, see oleks pidanud juba üleeile olema, aga Abikaasa ei saanud siis plaanitud vaba päeva võtta, täna oli mul silmakontroll ja pärast seda enam lihtsalt ei viitsinud, nii see edasi nihkus.

Tegelikult tahtsingi hoopis tänasest silmakontrollist rääkida. Käisin viimati silmaarsti juures juulis, aga siis puhtalt sünnituseks loa saamiseks, ma muule üldse tähelepanu ei pööranud. Enne seda oli viimane kontroll… Kui ma isegi teaks, vist 2007. aasta algul enne Londonisse kolimist. Sellest ajast saati olen netist läätsi tellinud ja pole probleemi olnud.

Kuna mul nüüd aga silmapõletiku tõttu nagunii prillid ees ja silmaop ka järsku jälle meeles mõlkuma hakkas, samuti loeti mulle sõnu peale, et ma oma silmi ikka jumala eest hoiaks ja endale mugavad prillid muretseks, mõtlesingi, et käin kontrollis ära ja uurin, kuidas praegu prillidega lood oleks, millised võimalused ja hinnad on, kui õhukeseks saaks klaase teha jne.

Eestis olen ma käinud nii Eagle Visionis kui Norman Optikas. Alustasin Eagle Visionist, läksin odavama hinna pärast Normanisse, nende suhtumine viskas ükskord kopa ette, nii et läksin tagasi Eagle Visionisse ja siis mõni aeg hiljem raha pärast jälle Normanisse, kus kõik ka igati kena oli. Igal juhul kui nüüd kontrolli vaja oli, helistasin kohe Eagle Visionisse, olen nendega lihtsalt rohkem harjunud – Normanil pole midagi viga, aga Eagle Vision meeldib rohkem.

Kuna Rüütli tänava poe arst oli haige, soovitati mul Kaubamajaka optometristi juurde minna. Läksingi siis, ta seal möllas minuga tükk aega ja ütles lõpuks, et ma pean ikka arsti juurde minema, tema ei saa mul õigeid tugevusi paika 😀 Masin näitas miinusteks vist 10 ja 12, selle tulemuse põhjal oleks pidanud uued prillid praegustest veidi nõrgemadki tulema… Kontrollis nägemist praeguste prillidega ja siis sättis igasugu klaase ette, aga nendega ei näinud ma üldse nii hästi kui vanade prillidega, isegi tugevamatega mitte. No mul on seal miskised silindrid ka ja… Ah, ei mina tea, liiga keeruline teema mu jaoks. Lähen siis arsti juurde, vähemalt raha mult täna ei võetud 🙂

Aga muidu sain näha mingit tabelit, kus näitas maksimaalset õhendust -8 klaasil ja see oli ikka endiselt ropp-paks – nii palju siis minu lootusest, et kaheksa aastaga on tehnika paranenud või miskit. Kuna selline klaasi paksus seab raamidele piirangud, uurisin, kas oleks võimalik ka sihukesi raame saada, kus ninapatju eraldi pole, need teevad mulle valu, ühes tükis raam oleks mugavam, ilusam ka. Öeldi, et ei tea, peab konkreetset raami vaatama. Eks siis vaatan, kui arsti juurde lähen.

Ja hinnad muidugi… 2002. aastal maksid mu prillid mu meelest kokku umbes 4000 krooni, millest raamid olid äkki 1400? Nüüd on üks klaas 2400 krooni, täitsa lõpp. nii et mingi 6k laks oleks kindlustatud. Ma ei ole üldse kindel, kas see väljaminek ennast õigustab, aga peab mõtlema.

Rääkisin, et olen viimased aastad 24/7 läätsi kandnud ja prille üldse mitte. Öeldi, et peaks iga nädal ikka paar läätsevaba päeva tegema ja… Bhh.

Ühesõnaga. Ma peaks ära otsustama, kas op on lähemal ajal rahaliselt võimalik või mitte. Sest noh, kui ma nüüd näiteks aasta-kahe pärast opile läheks, siis seni ma saaks hakkama küll vanade prillidega ja kannaks põhikohaga ikka läätsi. Kui lükkub pikemalt edasi, siis oleks vist ikka uusi prille vaja. Teate, tegelikult ma ju tahaks küll ilusaid mugavaid prille, et nendega tihemini ja ka väljas käia, aga nii kuradi kallid on ja klaasid nii kuradi paksud, selle raha hoiaks pigem opi jaoks kokku ju.

Nii et ma ei tea, mida teha. Räägin arstile kõik ausalt ära ja pean temaga nõu – vaatame, mis ütleb.

Mis oppi puutub, siis Nele, kes Egiptuses elab ja just hiljuti seal hea arsti juures laserit tegemas käis ning selle kõige eest vaid 7k maksis, soovitas mul ka Egiptusesse tulla 😀 Ja oli nõus minu jaoks selle lisaläätse opi kohta uurima. See on küll praeguseks väga levinud laserist nii palju spetsiifilisem, et ma arvan – esiteks ei ole see hind tõenäoliselt nii palju odavam, teiseks läheks lihtsalt liiga keeruliseks, kõik need enne ja pärast kontrollid, läätsed ise ka pannakse nädalase vahega. Samas kui tõesti peaks olema nii, et seda saab ka Eesti hinnast kolm korda odavamalt ja oleks teada, et arst on hea, siis ma küll tahaks pigem soojale maale puhkusele minna ja seal muuseas ka silmad korda teha 😀 Järelkontrollis saaks ju pmst Eestis ka käia.

Igal juhul on mul veel vähemalt aasta mõtlemisaega (pärast tissitamise lõppu peaks veel pool aastat vahet pidama, siis võib), nii et kiiret otsustamisega pole. Seni peaksin ainult oma silmade vastu hea olema. Kõige parem oleks ühepäevaseid läätsi kanda ja kodus prille, aga need läätsed on kõige kallimad, praegused prillid ebamugavad ja uued tuleks veel kallimad. Nii et tahaks kangesti 24/7 läätsed silma panna ja mugavalt edasi elada…