lühinägelikkus

Naljakas elu on meil siin praegu – ei tee nagu õieti midagi, samas teeb hirmus palju asju. Ükskord on kõik päris pikalt väga hästi, siis on jälle päris pikalt jube ikaldus… Ja nii kõik kogu aeg üles-alla käibki.

Pühapäevast teisipäevani oli positiivne periood. Teisipäeval saime Markoga kokku, istusime Kuursaalis ja kasutasime varem saadud flaiereid, millega õlu oli 10 kr ja menüü tutvumisnädala puhul kõik toidud -50%. Hiljem võtsime veel Koidula pargis päikest. Kui nüüd veel kõik need pildid ka kätte saaks, mis Marko Plikast tegi… Pean küsima.

Teisipäeva õhtul käisime uuesti selles majas, kus meid üks korter huvitas… Uurisime asju natuke lähemalt ja ainus seni reaalne variant enne sügist kuskile kolida langes ära. Üllataval kombel ei lasknud me ennast sellest kuigivõrd häirida – küllap tuleb siis midagi paremat.

Eile oli ikaldus, kõik tundus hirmus halb, Plika oli ka ekstra viril. Pidevalt kiskusime ja kõigil olid närvid mustad.

Täna on jälle hea. Käisin lõpuks tehnokontrollis ära, sain teada, et kõik on endiselt korras ja need muhud, mida poiss pidevalt kõhu vasakul poolel tekitab, on sellest, et ta kannaga togib 😛 Sain käsu palju maasikaid süüa – no see on küll parim arsti ettekirjutus läbi aegade!

Kiropraktikus luid-lülisid paika väänamas käisin ka. Enne Plikat sai korra käidud, ehk aitas seegi kergele sünnitusele kaasa, mööda külgi maha igatahes ei jookse.

Ämmakas tuletas meelde, et pean enne sünnitust silmakontrollis käima. Teadsin, et Eagle Visionis saaks kindlasti, aga ei tahtnud palju maksta, seega uurisin muid variante. Ühes kohas oli esimene vaba aeg päev pärast mu tähtaega, nemad soovitasid ka Eagle Visionit proovida. Aga üks teine koht oli veel, kus algul pakuti esimest aega viis päeva enne tähtaega, minu nurina peale leiti aga juuni lõpus üks äraöeldud aeg, nii et sellega on siis ka mureta. Ja maksma pean ainult tavalise visiiditasu 50 krooni, juhhei.

See tädike, kes aega kinni pani, ei osanud paraku öelda, kui kaua mul läätsed enne silmas ei tohi olla. No ma eeldan, et kui eelmisel õhtul enne magamaminekut välja võtan, siis sellest piisab. Õnneks sain ennelõunase aja, ei pea pikalt prillidega ringi kooserdama, need ju nii rasked ja vastikud. Viimati kandsin prille detsembris 2007, enne silmaopi konsultatsiooni.

Hmm, mu läätsed peaks tegelikult ka Londonist enne kuu lõppu kohale jõudma, nii et ma siis vist viskangi õhtul enne silmaarsti vanad minema, pärast arsti panen uued silma. Säästab mind läätsevedeliku ostmisest 😛

Aga kõige parem uudis on muidugi see, et kui kõik hästi läheb, siis saab Abikaasa järgmisest nädalast erialasele tööle. Vestlus oli edukas, esmaspäeval on proovipäev. Pöidlad pihku!

Mis puutub Plikasse, siis ta käitub järjest võimatumalt. Igale unele eelneb pikk kõva kisa ja tund jamamist, et ta üldse tuttu jääks. Rutiini ei õnnestu kuidagi jälle paika saada – no kui Abikaasa hakkab tööl käima, siis peaks see lihtsamini minema. Mitte midagi peale magusa süüa ei taha, kõik sülitab suust välja. Kisub vahel nimme järjest kõiki keelatud asju ja kui temaga pahandada, siis hakkab asju maha viskama. Jonnituurid ühesõnaga.

Ma ei tea, ma ootasin kõike seda alles hiljem – ta ju hetkel pigem poolteist aastat kui kaks. Eks see kolimine ja meie närvipinge mängib ka oma osa, aga tõesti, ega me kogu aeg närvis pole, vahel on kõik pikalt päris hea… Aga Plika suudab oma jauramisega ikka lõpuks närvi mustaks ajada.

Noh, nagu öeldud, kui Abikaasa hakkab kaheksast viieni tööl käima, siis on minul jälle rohkem vastutust ja vaba aega, eks ma siis võtan jälle selle raske teekonna ette. Kõige rohkem aitaks kaasa muidugi omaette kolimine, aga seda pole vist veel niipea loota.

Oo, ja lõpetuseks veel üks hea uudis – saan homme päevaks Tallinna. Abikaasa vanaonu hakkab homme hommikul kümne paiku siit sõitma, saan nende autoga. Nad ise lähevad kuskile mujale edasi, aga laupäeva hommikul hakkab Abikaasa onu oma perega Pärnu poole sõitma ja neil on ka üks vaba koht.

Nii et tõeline lühivisiit, ega ühe päevaga ju suurt teha jõuagi. Kindlaid plaane on nii palju, et pool kolm lähen Seksi ja linna vaatama, mis tähendab, et magan maha nii Marise kui Kristi lõpuaktused (mõlemad on kell neli, erinevates kohtades muidugi), aga pärast filmi lõppu lähen Marist õnnitlema ja tähistama ja kunagi hiljem, kui Pips koju jõuab, ööseks tema juurde. Perfektse päeva saaks kokku siis, kui Merlisel peaks minu jaoks hommikulpoolikul aega jätkuma, aga temaga ma pole veel ühendust saanud, ei tea, kas ta Tallinnaski on. Kui pole, eks siis mõtlen midagi muud välja… Tegelikult oleks vaja nagunii veel Mustamäele mingisse beebiboodi minna, kus praegu ühte niiskuskindlat, aga samas õhku läbilaskvat madratsikatet tavahinnast peaaegu poole soodsamalt müüakse.

EDIT: Jei, lähengi homme kõigepealt Merlisele külla ja see pood asub temast kõigest kilomeetri kaugusel, nii et saame muuhulgas ka sinna jalutada. Enam paremini ei saakski!

Kõigile teistele lohutuseks, et alates miskist hetkest juulikuus hakkab mul vist olema võimalus Tallinnas käia – üks ema sõber käib iga päev autoga Pärnust Tallinnasse tööle, oli nõus mulle küüti andma. Aga praegu tal puhkus.

Üldine meelestatus on hetkel igatahes ülimalt positiivne. Järgmiste mägedeni 😉