Sep 282008
 

Ärkasin täna hommikul korra kella kuue paiku (nagu see mu igapäevaseks traditsiooniks on) ja avastasin, et üks lääts on silmast kadunud.

Jajaa, mul on ju need day&night läätsed, mis istuvadki kuu aega järjest silmas ja vaja ainult tilku panna. Ma ei kujutaks teistega enam elu ettegi, niivõrd mugav olen. Vahepeal proovisin päevaseid, aga nende igahommikune silma panek ja enne seda käsikaudu ringi kobamine oli ju nõnna tüütu ;)

Noh, lääts oli igatahes kadunud. Lisaks teadsin, et vähem kui kaks tundi tagasi oli see veel silmas, sest olin kell 4:40 ka korra üles ärganud ja kella vaadanud ning oleks vastasel korral puudumist täheldanud.

Hakkasin siis laualambiga padja ümbrust ja voodi lähedast põrandat läbi uurima, sest mis välja on tulnud, peab ju ikkagi kuskil olema. Varasematest kogemustest teadsin, et on võimalik lääts täiesti eduliselt üles leida ning pehmeks leotamise järel uuesti kasutada, halvemal juhul on see aga lihtsalt pooleks läinud. Need varasemad juhtumid, muide, pärinevad ajast, kui mul olid veel läätsed, mida ikka tuli silmast välja võtta… Lihtsalt vahel harva ei saanud.

Lõpuks leidsin läätse kuskilt Mehe jalgade juurest teki alt… Tähendab, Mees ise oli ammu voodist välja kupatatud ja minu närvid juba üsna püsti – see oli nimelt mu viimane paar ja raha uute tellimiseks saabub mu kontole alles teisipäeva hommikul. Neljapäeva-reedeni ühe läätse või prillidega ringi käia oleks ikka VÄGA niru olnud.

Noh, lõpp hea, kõik hea…

Ja ei, ma ei taha sellegipoolest läätsi, mida peab ööseks silmast välja võtma. Ma olen liiga mugav ja mulle meeldib igal kellaajal nägija olla.

  2 Responses to “Õnneliku lõpuga lugu”

  1. kõlab kõik nii tuttavalt! pean tunnistama, et kui tütar veel tita oli, magasin tihti suisa prillidega! sest kui öine nutt lahti läks (mida juhtus ikka jube tihti…) tahtsin kiiresti ta voodi juurde jõuda ja unise peaga prillide järgi kobamine tundus liiga tüütu :)
    praegu on ka läätsed mida tohib öösel kanda, aga lihtsalt arsti soovitusel silmade säästmiseks suurem osa ajast ei tee seda.

  2. ugh mul hakkasid silmad praegu valutama. sest absoluutne maksimum, mis mina suutsin läätsi järjest kanda, oli mingi 7 tundi ja seda ka välitingimustes….

    siinkohal ma tahaks ikkagi mainida, et väga hea, et ma enam seda elu elama ei pea :P

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.