Fotod on päästetud!
Õekese arvuti, mis ennist mu vigase mälukaardi peale formatit teha soovitas, ei lugenud seda täna kõigepealt üldse välja, aga siis läks läbi ime õnneks ja saime pildid kätte. Juhhei! Ühtlasi sain talt jõuludeni ühe mälukaardi laenuks ning kui Rootsi läheme, saan ühe teise päris endale. See mure siis ka lahendatud, jumal tänatud – ma tundsin ennast täiesti poolikuna, kui ei saanud vajadusel igal minutil pilti teha.
Aga kraamin siis kõik lagedale, mis välja tuli.
Pärast küürimist näeb meie köök välja selline:
Pärast Plika nihverdamist nägi elutuba ükspäev välja selline (no meil on hetkel ainult üks väiksemat sorti kummut, kuhu meiegi riided ära ei mahu, nii et lapse riided on kohvris ja see kohver lahti jätta oli suur viga…):
Trepi piire polnud eriti lapsekindel, nüüdseks on sellele papp ette tõmmatud. Ei näe just eriti esteetiline välja, aga vähemalt turvaline…
Ühel esimestest päevadest, kui ma polnud jõudnud veel kogu elamist lapse vaatenurgast kriitilise pilguga üle vaadata, avastasin Plika vannitoast lõbutsemast:
Ühel hommikul:
Plika Primarki saak:
Need sukkpüksid olid eelmise pildi tegemise ajal juba jalas:
Mu äge vaarikapunane sviiter. Pildi peal tegelikkusest väheke lillam. Otsisin täna sinna juurde sobivat värvi kaelaehet, aga ei leidnudki – kõik olid kas sutsu liiga roosad või sutsu liiga lillad. Aga oi, sviitri värv on sellegipoolest lihtsalt parim – sihuke… Punaka alatooniga fuksiaroosa. Täpselt selline, nagu mulle meeldib.
Oh, ja siis ma ostsin täna kaks peavõru 😀 Claire’sis on lõpuks ometi aru saadud, et kõik inimesed polegi ümmarguse peaga, nii et need on täitsa parajad ka. Üks on harilik must, aga ma ei suutnud sellele pildil olevale ka vastu panna – mul on (punaste) lipsukeste suhtes täielik nõrkus – ühed Primarkist ostetud bokserid on ka lipsuga, lihtsalt niii nunnud.
Ja viimaseks mu Camdenist ostetud ülicool jakk, mis mind siiamaani iga kord seda vaadates rõõmust hõiskama paneb. Meenutuseks kõrvale ka too, mille mai lõpus ostsin. Siis ei olnud valik nii suur, ostsin toonastes oludes parima ja olen seda palju kandnud ka. Aga see, mis ma nüüd sain, on lihtsalt super – täiesti perfektne! See on pikem, katab naba ilusti ära, käised on hästi pikad, kapuuts on palju lahedam kui tavaline ja värvid sobivad mulle ka paremini – külmad erksad toonid.
Kui ma neid jakke nüüd koos vaatan, siis tegelikult on need ju suhteliselt erinevad – ühist vaid nii palju, et mõlemad on värvilised jakid ja pärit Camdenist. Nii et eks ma kannan ikka mõlemat edasi… Aga uus on siiski kõige lemmikum 😛
Pärast aasta aega kestnud vegetatsiooni Eestis on mind tabanud täielik shoppamisvaimustus – ega ma ei võtnud siia nagunii palju riideid kaasa, sest lihtsalt ei mahtunud ja kuna pole nii ammu midagi uut ostnud, siis on tunne, et kõike on vaja. No ma olen ju naine ja garderoob vajab ikka aeg-ajalt värskendust. Halb on see, et praegu kulub raha mu Eesti arvelt. Ma olen sellegipoolest rahul – olen küll suht palju ostnud, aga võrdlemisi soodsaid asju.
Värviarmastus on täiega tagasi tulnud. Kui vahepeal kandsin ainult punast ja musta või mustvalget, siis nüüd on punase-musta kombinatsioonid küll endiselt lemmikud ja mustvalge meeldib ka, aga vaatan kõiki teisi värve lisaks. Türkiissinine on viimaste aastate lemmik, fuksiaroosa samuti. Lisaks kaitserohelisele olen teisigi rohelisi märkama hakanud ja isegi teatud tooni lilla tundub äge. Rohelisevaimustus oli mul viimati keskkooli alguses ja lilla vaimustus keskkooli lõpus… Ja pastelltoonid võite ahju visata 😛
Lisaks on mul mingi naiselikkuse periood. Liiale ma sellega siiski pole läinud – näiteks ehteid ostes võib kõik peenikese hõbeketi otsas rippuvad jublakad, tagasihoidlikud kivid, väikesed kõrvarõngad ja bling-blingi rahuga kõrvale jätta – mina tahan ikka suurt, silmatorkavat ja värvilist. Suured värvilised pärlid ja kivid on ägedad. Aga seelikud ja sukad ja mantlid ja viisakad kingad ja…
No on kohe vajadus uusi asju osta ja ilus olla. Olen nii kaua kodus istunud, tahaks kapist välja tulla. Ilmselt on London süüdi 😛
