Ma ei ole kunagi olnud eriti järjepidev aastakokkuvõtete tegija. Mul on selle jaoks blogis eraldi kategooria, aga kasutasin seda viimati aastal 2016 😀 Jätkan siis traditsiooni sellega, et nüüd, kus ma jälle kokkuvõtte tegemiseni jõudsin, võtan märksõnadega lühidalt ka varasemad aastad kokku. Ehk et, jätkates sealt, kus viimati pooleli jäi:
2015: stabiilsus
2016: ebastabiilsus
2017: lahutus, Soomlane
2018: uus töö, suhted, väga raske sügis, Kaaslane ♥
2019: jõusaal, jooksuvõistlused, kodu müük
2020: unistuste kodu, koroona, töine areng, Kaaslase haigus
Hoolimata sellest, et 2020 ei olnud just päriselt nii stressivaba lugemisaasta, kui mul plaanis oli… Kõigist väljakutsetest hoolimata on mul ikkagi praegu tunne, et ma olen väga õnnelik ja tänulik. Et elus toimus positiivseid arenguid.
Jah, koroona on tüütu. Jah, kevadine isolatsioon ühes meeletu töökoormuse ja distantsõppega oli ääretult stressirohke aeg. Jah, Kaaslase haiglasse sattumine tuli täiesti ootamatult ja eikusagilt. Jah, mu töökoormus on olnud sügisel kõikuvam kui sooviksin, sest (ilmselt tänu koroonale) on mu kliendid olnud keskmisest vaiksemad.
AGA!
MUL ON KODU!!! Lõpuks ometi on mul ilus mugav kodu, mis on tõeline kindlus ja mis on kogu selle aasta ja kõigi raskemate hetkede puhul hoidnud mind mõistuse juures. See pidev tänutunne, et koduvahetus leidis aset ENNE selle aasta mitte nii meeldivaid sündmusi… See tänutunne on põhimõtteliselt igapäevane. Ilus mugav kodu on olnud mu viimase kümne aasta unistus ja see sai lõpuks ometi teoks. Ma elan oma unistust, iga päev 🙂 Ja ma sain aasta lõpuks koristamisega ringi peale ja kõik ebavajalikud asjad ära antud. Nüüd tuleb seda korda vaid hoida 🙂 Mu kodu on imeline 🙂
Ma vahetasin suve alguses ettevõttesiseselt töökohta – mis, jah, tähendab, et ma olen nüüd rohkem sõltuv konkreetsetest klientidest ja mu töökoormus võib olla väga kõikuv. Aga sellegipoolest on mul nüüd uued väljakutsed, midagi õppida ja kuskile areneda, kaasnes ka pisuke palgatõus. Ja uuel aastal on mul tööd täpselt nii palju, et päevad mööduvad lennates, see on kindel plaan 🙂
Tänu Kaaslase eemalolekule on mul olnud sügistalvine iseseisvuse crash course. Kui vaja, saan suurepäraselt kõigega üksi hakkama. Ma muidugi teadsin seda juba enne, aga hea oli seda endale uutes oludes uuesti tõestada 🙂 Ja kuna meil pole võimalik füüsiliselt kokku saada, on see meid muutnud sellevõrra loomingulisemaks kvaliteetaja veetmise suhtes distantsilt. Just jõulupuhkus on olnud minu jaoks ääretult nauditav, igapäevaste mitmetunniste videokõnede ja oluliste teemadega. Mõned kuud veel ja ta on kodus tagasi… Ma ei jõua ära oodata 🙂
Nagu ma naljatamisi sõbrannale hiljuti chatis ütlesin: kui töö ja tervis on alles ning enamik närvidest ka, siis on väga hea aasta olnud 😀
Ühesõnaga – mul on imeline kodu, mul on tööalaselt uued väljakutsed ja mul on absoluutselt imeline suhe. Lastega on kõik hästi, sõpradega palju suhelda ei jõua, aga nad on ka nunnud. What’s not to like?
2021 tuleb veel parem, absoluutselt.
Kaunist vana aasta lõppu teile kõigile 🙂
Uueks aastaks on ka plaanid tehtud, need katsun millalgi hiljem selle nädala jooksul blogisse kirja panna.