And the verdict is… Not guilty!
Kohe, kui ma olin eelmise postituse ära kirjutanud, hakkas mind närima tunne, et see pole vist ikka päris õige.
Muidugi ei julge enamik inimesi nii kirjutada. Muidugi see võib mulle häda kaela tuua, kui ma ettevaatlik pole. But guess what – that’s me!
Minu blogis on sada korda rohkem, kui TV, alkohol ja purunenud suhted. Kui mõni egoistlik s*tapea oskab ridade vahelt ainult seda välja lugeda, on see ainuüksi tema probleem.
(Purunenud) suhted ja alkohol on osa minu elust, aga on ka väga palju muid asju. Ilusaid asju, koledaid asju, rõõmsaid asju, kurbi asju, õigeid asju, valesid asju. Nii minu elus kui ka selles blogis. Ja Gilmore Girls on parim!
Vähemalt pole mul probleeme topeltmoraaliga. Ma saan endaga päris hästi läbi ja tean, miks ma midagi teen või mida ma tunnen.
Feel the rain on your skin
No one else can feel it for you
Only you can let it in
No one else, no one else
Can speak the words on your lips
drench yourself in words unspoken
Live you life with arms wide open
Today is where your book begins
The rest is still unwritten
Natasha Bedingfield – Unwritten
Pips says:
ja muide marko ütles, et sinu blogi on parim neist mis ta loeb.. kui need sõimavad sissekanded mõne isikliku asja puhul välja arvata 😀 sest sina oskad detaile kirja panna ja paned tähele asju, mida teised inimesed ei pane.