blogimine

Olen viimastel päevadel lugenud üle oma vanu sissekandeid ja neid natuke modifitseerinud. Mitte sisu, oh ei. See peab samaks jääma. Aga need pidevad smailid ja lõputud kolme punkti read, täiesti kole! Need koristasin küll kõik ära.

Mida aeg edasi, seda vähem redigeerimist mul oli.

Teate, ma ei valeta oma blogis kunagi. Kui ma tunnen, et ma ei saa millestki tõtt rääkida (sest see puudutaks liig otseselt kedagi teist; vahel aitab ka mõnede nii-nii mahlaste detailide välja jätmine (ehkki tahaks neid kangesti kõigiga jagada) ning täisnimede asemel nime esimese tähe kasutamine) või et pole tark oma tundeid (iha, viha, valu, solvumist jne jne jne) kõigile lugemiseks panna, siis ma lihtsalt ei kirjutagi (ja seda on juhtunud päris palju kordi, et ma hakkan mingit postitust kirjutama, aga jätan selle siis pooleli ja kustutan kõik).

Kõik see, mis ma siia kirjutan, on 100% tõsi. Emotsioonid ja tunded otse loomulikult muutuvad ajaga, aga kirjutamise hetkel on need just sellised.

Lihtsalt mõtlesin mainida 🙂

PS. Leidsin Marta blogist sellise lingi – jumaldan!

PPS. Kokkan praegu Tikri jõulurooga ja kui see valmis saab, panen siia pildi ka 😛

Ma panin kah septembris Sitemeteri peale, eks. Sest ma olen uudishimulik. Tahtsin näha, kes ja kus mu blogi loeb.

Aga tegelikult olid need andmed siiski suht üldised ja seega ei ole ma viimasel ajal suurt viitsinud seal tuhlata.

Täna läksin üle pika aja. ja nüüd avastasin nii mõndagi huvitavat. Referralitest teadagi.

Siin on algatatud aktsioon mulle jõuluks külla tulla. Ma ei tea, kas ma peaks ütlema so sweet või so sad. Ütlen siis lihtsalt, et Annika kolib homme sisse ja jõulude ajal oleme nähtavasti temaga, nii et teil pole vaja minu pärast muretseda. Kui üldse, siis minu olematu raha pärast ehk mis ressursside eest ma actually jõuludeks kuuse ja seaprae muretsen (piparkoogitaigna ostsin küll täna ära, kolm pakki isegi, piparkoogid PEAVAD olema!)

Aga selle lubatud veini võtaks küll 😉

Siin kurdab keegi, et tema ei tule mulle külla, kuna on vana, paks ja kole ning mina selliseid ei taha 😀

Ja siin keegi lihtsalt lingib minu blogi.

Ülejäänud referralid olid tuttavad, nende kohta teadsin niigi, et nad mind lingivad.

Aga esimesed kolm – täiesti võõrad. Ma vähemalt arvan… Ei viitsinud hetkel väga süveneda.

Tekitab lihtsalt küsimuse, kui paljud võõrad ikkagi mu blogi loevad, MIKS nad seda teevad ja kui palju mind veel kuskil lingitakse.

Pean vist tihemini Sitemeterit külastama hakkama.

Intrigeeriv. Ja natuke hirmutav. Eks ma olen sellega põhimõtteliselt arvestanud, ma ju tean, et kirjutan avalikult. Aga ma kirjutan siiski endale ja sõpradele-tuttavatele, mitte võõrastele… Selle mõttega kirjutan, tähendab. Ega mul pole midagi selle vastu, kui võõrad loevad. Kuni nad seda heatahtliku meelestatusega teevad.

Oh, jah. Ei oskagi kohe miskit öelda.

PS. Aga ühtegi jaburat Google’i otsingut, mida lootsin leida, ei olnudki 🙁

…kuna minul neid eriti pole.

Kui sa tunned, et ma olen oma blogis sulle liiga teinud, rääkides liiga üksikasjalikult sinu isikust, tegemistest, mõtetest, tunnetest, millest iganes, kopeerinud siia katkendeid su blogist, mida sa ei tahaks siin näha. Jumala eest, ütle ainult ja ma korrigeerin oma postituse vastavalt su soovile.

Ma üritan oma liigseid avameelsushooge taandada vaid enda mõtetele ja kui arvan, et inimesed, kellest ma midagi kirjutan, ei taha ehk selle teemaga seoses tuvastatavad olla, räägin umbisikuliselt või kasutan vaid nime esimest tähte.

Aga kuna ma ise olen siiski väga avameelne, võin vahel ilmselt puusse panna. Ma ei tee seda paha pärast. Ma lihtsalt ei tunneta ehk kõigi paranoiasid nii hästi ära.

Niisiis. Kui sa tunned, et olen SULLE liiga teinud. Noh, kellelegi teisele võib-olla ka, aga seda peaksid siis pigem nemad ütlema, eks? Siis lihtsalt räägi minuga. Ja kõik saab korda.

Tänan tähelepanu eest.

Siiralt teie,
(virtuaalne ekshibitsionist) Tikker

Tahaks alustada uut aastat puhtalt lehelt. Natukene positiivsemalt, natukene rahulikumalt, natukene vähem avalikult. Tahtsin kolida oma blogi kuskile, kus saab postitusi soovi korral parooli alla panna. Otsisin, aga ei leidnud kohta, mis seda võimaldaks ning oleks ühtlasi visuaalselt sama nauditav ja nii lihtne/mugav kasutada, kui seda on Blogger. Koledad kujundused olid. Sellest mulle piisas.

Järelikult jään ootama aega, mil siinsamas blogipesas saab hakata asju paroliseerima (heh, mõtlesin uue tegusõna välja :P). Seniks annab vist osasid oma poste nähtamatuks muuta (kuniks paroliseerimise võimalus tekitatakse) save as draft meetodil (teoorias vähemasti, praktikas pole veel proovinud).