Sütevakas on iga perioodi lõpus arvestuste nädal, mille jooksul on (vist alati?) kaks arvestust (ma täpselt enam ei mäleta, kas äkki võis ka kolm olla mingil puhul, aga pigem vist mitte) ja ülejäänud aeg on siis vaba, et nendeks õppida.
Plikal pidi olema teisipäeval muusikaajaloo arvestus, mis seisnes erinevate kuulsate klassikaliste palade kuulamises ja ära tundmises. Tõe huvides tuleb ära mainida, et minul on sellesama õnnetu arvestuse pärast muusikaajalugu lõputunnistuse ainus kolm 😀 Aga no ajad olid ka teistsugused, ei olnud toona Spotify listi, kust neid kõiki mugavalt kuulata sai… Minu mäletamist mööda pidin käima raamatukogu muusikaosakonnas CD-sid laenutamas 😀 Igal juhul, plaan oli, et pärast viimast pingelist koolinädalat kolme kontrolltöö, kooriprojekti ja soomlase võõrustamisega Plika nädalavahetuse puhkab ja esmaspäeval kuulab ogaruseni muusikat. Juhtus aga hoopis nii, et keha pidas vastu täpselt nii kaua, kui tingimata pidi ja andis siis lihtsalt alla – ehk kui nädalavahetusel oli Plikal lihtsalt pisut kehv olla, siis esmaspäeval ligi 38 palavik ja nii kehv enesetunne, et ei jaksanud voodistki tõusta. Õpetaja oli muidugi mõistev, arusaadavalt – seesama õpetaja, kes kooriprojekti vedas… Nii et arvestuse saab Plika pärast vaheaega järele teha… Aga irooniline see muidugi on, et esimese arvestusega kohe nii läks 😀 Mis seal ikka – rõõmustasime selle üle, et ta niigi kaua vastu pidas ja et teisipäeval oli juba inimese tunne (ehkki palavik oli isegi veel kolmapäeval) – ja et reedese keemia arvestuse hindeks tuli B.
Esimene periood on niisiis edukalt seljatatud – eesti keele hinnet küll veel ei tea, sest kirjandile pole tagasisidet tulnud ja muusikaajaloo oma selgub pärast arvestust, ülejäänud kokkuvõtvad hinded on kõik B-d (B on 5 ja A on 5+). Aga need hinded, ütlen ausalt, ei tulnud kerge vaevaga. Plikal pole kunagi varem nii palju õppida tulnud. Ma enda kooliajast ei mäleta absoluutselt, et koormus oleks olnud nii hull – kas olen lihtsalt unustanud? Mõnevõrra aitas kindlasti kaasa see, et mina käisin seal juba alates viiendast ja olin seega ilmselt nõudmiste ning tempoga harjunud… Süte on ülimalt äge, aga jah – kes sinna minna tahab, siis peab arvestama, et õppima peab palju ja et vähemalt alguses on see päris raske. Ma usun, et kindlasti aja jooksul harjub ära – kas ka kergemaks läheb, selles on mul omad kahtlused. Olen korduvalt rõhutanud, et kui on liiga palju, on alati võimalus kooli vahetada, seda Plika muidugi ka ei soovi, sest kõik on nii äge. Välja arvatud see, et nii palju õppima peab 😀 😀 😀
Ehkki arvan, et Sütes oleks lihtsam hakkama saada, kui seal juba viiendas alustada, siis leian, et suures plaanis oli üheksa klassi waldorfkoolis Plikale arengu mõttes rahulikum ja kasulikum. Kas ta oleks viiendas üldse Sütesse saanud? Arvan, et pigem mitte. Põhikooli lõpuks aga oli temast waldorfkooli toetavas ja inimlikus keskkonnas kasvanud enesekindel tark noor neiu, kes teab, mida tahab. Nii et meie jaoks läks kõik suurepäraselt.
Maximas jäid ette nunnud kassitassid. Kas mul oli vaja veel rohkem tasse? Ei. Kas peab ära ostma nunnud kassitassid, kui neid müügil näed? Jaa 😀
Jätkates pealkirjas mainituga – me oleme Kaaslasega mugavad ja kodused inimesed, aga näe, tuli restoranide nädal ja oli põhjust deidile minna, suisa kahel päeval järjest.
Reedel käisime Kurgos, laupäeval Mumis – ja viimane oli meie kindel lemmik. Kurgo pakett oli kusjuures kallim – 40€, Mum oli 30€.
Kurgo valisime peamiselt eelroa pärast – ma olen suur trühvlifänn. Trühvlit muidugi oli paljudes menüüdes, aga ju teistes tundusid mingid muud asjad kahtlased, igal juhul sai kõigist trühvlitest välja valitud just Kurgo.
Eelroog:
Põdrafilee tataki
Krõbedad kartuliniidid, trühvliga ponzu, värske trühvel, põdrasambliku krõpsud, lehterkukeseened
Pearoog:
Iberico secreto ballotin
Kastani- ja ribilihafarsiga täidis, juurselleri fondant, juursellerikreem, Iberico jus šerri ja roosa pipraga
Dessert:
Kukeseene-karamelli tartlett
Tüümiani-hapukoorejäätis
Eelroog oli absoluutselt jumalik. Kartuliniite oli küll tsipa tüütu süüa, aga see põdraliha trühvliga… Mmmmmmm…
Pearoog maitses ka väga hästi, aga pildistamisväärsus jättis pisut soovida 😀
Magustoit oli, khm, huvitav. No ma ei ole nagunii suurem asi magustoiduinimene. Aga selle puhul unustasime isegi pildistamise ära.
Ma käisin Kurgos esimest korda – ei tea, kas suvel on seal äkki mõnusam, aga praegusel perioodil see mulle mingit muljet ei jätnud. Mulle meeldivad õdusad ja vaiksemad kohad, see oli lihtsalt… Söögikoht… Ja minu jaoks liiga lärmakas. Teenindaja oli väga armas, aga ilmselt meist suuremat ei arva, kuna kaks tarka tulid kodust välja ilma sularahata ja nii ei jätnudki jotsi. Kaaslane arvas, et kui kaardiga saab jätta, oleks pidanud see võimalus enne põhiarve maksmist terminalis ilmuma, mina arvan, et äkki, kui oleks küsinud, oleks saanud teenindaja selle võimaluse kaardimaksele kuidagi lisada… Aga ta ei küsinud… Ja nii siis jäi. Piinlik on 😀
Mumis olen varem korduvalt käinud ja teadsin nagunii, et seal on mõnus ja õdus. Nii suur kontrast võrreldes Kurgoga! Muidugi natuke võis äkki asi olla ka selles, et Kurgos käisime kell kaheksa, Mumis seitsmest – Mumis läks ka kaheksa paiku muusika kõvemaks, nädalavahetuse värk. Mulle endale lihtsalt meeldib, kui on vaiksem, nii et saab normaalselt rääkida. Seega pigem varem pihta hakata 😀
Mumi toolid oli äärmiselt lahedad, vaatamise ja pildistamise mõttes… Seal ligi 2h istuda… Taha toetada oli nagu liiga kaugel, sirge seljaga seal ääre peal väsis selg lõpuks täitsa ära. Aga sellest ei lasknud ennast häirida, sest nii mõnus oli.
Mumi menüü oli minu valik nr 1 ja hästi valisin 😀
Eelroog:
Lõhe ja Kammkarp
lõhetataki / forellimari / maapirnikrõps / marineeritud nuikapsas
Pearoog:
Veis ja Krevett
veise sisefilee / grillitud hiidkrevetid / kuningservik / kartuliröst / rohelised köögiviljad
Dessert:
Semifreddo ja Passion
krõbe kataifi / besee / passionikreem
Eelroog oli seal Kaaslase meelest parem kui Kurgos – minu meelest olid võrdselt head. Ehk siis absoluutselt jumalik.
Pearoog oli ka absoluutselt jumalik.
Magustoit… No mis teha, kui ei ole magustoiduinimene 😀 Oli parem kui Kurgos, aga jättis mind siiski üsna külmaks. Mõlemal puhul oleks ma suurima heameelega magustoidu asemel veel ühe eelroa võtnud 😀
Laupäeva õhtul saime koju jõudes mõnusa restoranikülastuse jätkuks vaadata ära vägagi teemakohase Masterchefi värske osa 😛
Sain juuli lõpus läbi Robert Bryndza Erika Fosteri sarja ja laenutasin kohe otsa neli raamatut sama kirjaniku Kate Marshalli sarjast. Siis lugesin mitu kuud muid raamatuid ja neid muudkui pikendasin 😀 Kuni lõpuks enam ise netis pikendada ei saanud, nii et pidin seda e-maili teel tegema. Kuna seda rohkem kui korra teha ei taha, pidin lõpuks sarja päriselt ette võtma. Kaasa ei aidanud teadmine, et Liisile Foster meeldis, Marshall mitte. Ütleme nii, et kaks esimest raamatut meeldisid mulle ka vähem kui tavaliselt… Liiga sünged. Aga kolmas läks täitsa mõnusalt käima ja neljas on mul pooleli – eks näis, mis sellest lõpuks arvan. Esimese osa lõpetasin eelmisel reedel, teise osa sel neljapäeval, kolmanda laupäeval – sain hoo sisse.
Puslet panin ka, see on alati tore. Temaatiline sügisene pusle, mille ostsin juba ligi kolm aastat tagasi. Reede õhtul panin paar tunnikest pärast tööpäeva lõppu, kuni deidile minemiseni… Eile tegelesin muude asjadega (loe: pesin pesu ja lugesin raamatut). Tänane päev mööduski suuremalt jaolt puslet pannes – õeke tuli ka ja lõpetasime kella viie paiku. Mõnus! Armastan laisku koduseid pühapäevi!
Tõsi, oleks tahtnud täna minna loodusesse jalutama, kuniks värvilisi lehti veel on… Aga Plika jõudis alles enne kolme Tallinnast koju ja selle aja peale oli päike juba läinud, pusle ka pooleli… Nii see läks 😀 Ehk ei ole nädala pärast veel kõik lehed maha varisenud ja ehk on siis ka kena ilm? Ilmateadet vaadates mitte, aga see võib veel muutuda. Oh jah. Oleks ikka pidanud täna minema, varem ja kahekesi. Aga no mis seal enam… Aasta pärast on uued värvilised lehed 😀 Või äkki ikkagi kannatab nädala pärast ka 😀
Täna õhtul võtsin blogimise varem ette ja näe, jaksasin kohe sellevõrra pikemalt kirjutada. Aga see tähendab, et poole nädala ostud on kirja panemata, õige pea on vaja aga õhtust süüa ja siis näosaadet vaadata… See on nüüd küll natuke pahasti. Aga noh, ega need tšekid eest ära ei jookse… Natuke ma ehk ikka jõuan enne sööki ja äkki viitsin lõpetada pärast näosaadet? Kahtlane muidugi, kell on siis nii palju… Samas magasin täna kaua ja jõin õhtul pool kuus kohvi… Lootust on 😀