Harilik suvine vaikus

Eks siin blogis on neid pikemaid tegevusetuse perioode igal ajal, aga suvel on see kohe reegel. Ei ole miskit parata, muid tegemisi on nii palju, et nendest kirjutamiseni tihti lihtsalt ei jõua. Õhtuti pole ma viimasel ajal arvutit lahtigi teinud, päeval teen tööd, hommikuti olen küll mitu korda mõelnud, et võiks ja peaks, aga ikka kulub aeg käest ja nii see läheb.

Mis ma siis vahepeal teinud olen? Eelmisel nädalavahetusel, täpsemalt küll reedel-laupäeval, olin Tallinnas. Tegemisi oli erinevaid, seekord vahelduseks kõik täiesti töövabad, suuremas osas seltskondlikud. Sellest nädalavahetusest on mul ette näidata tervelt kaks pilti 😀 Üks laupäevahommikusest hommikusöögilauast Pipsi juures ja teine suvisest joogist Krissu vanemate suvilas. Ma pikemalt kirjutada ei viitsigi, aga need kaks fotot jäävad minu jaoks kenasti seda nädalavahetust meenutama ja toovad meelde detailid, mis ehk muidu ajaga ununeks.

Pühapäeval mõtlesin kodus veidike magamistuba koristada ja nagu minu puhul täiesti harilik, lõpetasin terve päeva kestnud koristusmaratoniga. Õhtuks olin jube väsinud, kõigest oli kopp ees ja magamistoa enda koristamine toimus väga üle jala. No oli ju vaja ka neli masinatäit pesu pesta ning terve elamise põrandaid küürida, mis eeldas teistest tubadest asjade ära panemist. Täiesti tüüpiline ahelreaktsioon.

Maasikaid ostsime kaheksa kasti, kokku 40 kg. Sügavkülma jõudis neist küll… Noh üle poole kindlasti, aga mitte oluliselt rohkem 😀 22-25 kg äkki. Panime seekord marjadena, sest neid on hea smuuti sisse panna, blender purustab kenasti ära. Tavapärase maasikamoosi peaks smuuti jaoks päev varem sulama võtma, aga meil on ju need isud ikka “nüüd ja kohe!”.

Abikaasa on sel nädalal lastega kodus puhkusel olnud, mina töötan viimast nädalat ja tööd on palju. Pingutan, et ühe asjaga ühele poole saaks – tundub, et saan ka. Aga õhtuti kodus olen täiesti väsinud, nii et ei jõua enam miskit asjalikku teha. Lisaks sattusin üle mitme kuu lugema – tänu sellele, et Tallinna bussi e-lugeri kaasa võtsin. No ja raamat on nii huvitav, et õhtuti ma pigem roningi voodisse ja loen, kui  teen midagi arvutis.

Nii see blogi kirjutamine kannatabki. Grey anatoomiat pole juba nädalaid vaadanud, ehkki pooleli on kaheksas hooaeg, mille lõpus tuleb hull kräu ja mitu peategelast saab surma, nii et võiks ju ometi põnevil olla ja kannatamatult vaadata. Bones’i viimased osad on endiselt vaatamata ja kuna see sari lõppes täitsa ära, võiks ju ometi ka huvitatud olla… No selle võtame ühel õhtul ette, kui meil mõlemal puhkus on. Palle mängin korra hommikuti, aga tavaliselt ei viitsi rohkem, kui paar korda päeva taset proovida. Blogisid loen hommikusöögi kõrvale ja tööl lõunapausi ajal. Meilivahetus on peamiselt töine, muid vestlusi pean vajadusel igal ajal, aga neidki pole palju ja telefon annab märku – hädavajalik saab sealtkaudu vastatud, pikalt toksida ei viitsi.

Külaliste koha pealt on olnud väga vaikne suvi, mitte keegi peale Krissu pole siia vist jõudnudki. Nojah, Kaidi käib ikka, kui Pärnus on, aga kaugemaid külalisi pole olnud. Eks ilm mõjutab… Ja vaatasin just ilmateatest, et terveks järgmiseks nädalaks, kui meil Abikaasaga ühine puhkus on, lubab ka peamiselt vihma. Ja siis ongi Abikaasa puhkus läbi, minul veel nädal augusti alguses. No teate, mina nii ei mängi. Olen nüüd ka üks neist tööinimestest, kes tahab, et puhkuse ajal oleks ilus ilm 🙂

Hea küll, aeg hommikusöök teha ja siis tööle minna. Võib ju loota, et järgmine postitus tuleb väiksema vahega. Seniks nautige suve – nii palju, kui seda on.