kodumajandus

Täna oli selline mõnus laupäev, kus polnud vaja MITTE KUSKILE minna. Ega mul otseselt mingeid plaane polnud, kindlasti polnud mul aga plaani hommikust hilisõhtuni koristada, lihtsalt hakkasin hommikul otsast pihta ja pidama ei saanudki 😀

Koristasin kööki ja elutuba – panin asju ära, pühkisin tolmu, puhastasin pindu, eemaldasin taimedelt kuivanud lehti. Pesin neli masinatäit pesu, viimase kuivati lõpetas peale kella ühteteist. Korjasin kokku ära andmist vajavad riided, mida on praeguseks neli kotitäit ja karta on, et tuleb juurde. (Oleks ammu pidanud neist vabanema, aga olen probleemi mitu kuud ignoreerinud, sest mul pole häid kotte, millega neid Uuskasutuskeskuse sinna putkasse viia, mis igal ajal lahti on… Praegu on Rimi paberkottides, aga nendega läheks kõik laiali, midagi suurt ja pealt suletavat oleks hea.) Sorteerisin ära alumise korruse kapipealse riidehunniku – mul muud riided on üleval magamistoas, aga pidevalt kasutuses olevad trenniriided ja mõned lihtsamad igapäevasemad väljas käimise riided, mida ma tahan pigem all kiirelt selga tõmmata, kui kuskile minek, samuti sokid… Need on all. Ja selle kapi peal (hästi kitsas jalatsikapp, ega palju ruumi pole) oli juba kuid segadus (ah, igal pool on segadus, magamistoa remondi kõrvalmõju, mul on tohutult raske motiveerida ennast korda hoidma, sest “nagunii on kõik sassis”). Ja mul oli liiga palju villaseid sokke – andsin osa õekesele.

Ühesõnaga ärkasin pool üksteist, koristasin õhtul ligi kümneni. Hingetõmbehetki muidugi võtsin ka – hommikusöögiks nautisime wrappe. Käisin pikalt duši all, koorisin ja kreemitasin. Hiljem tuli õeke külla, jõime kohvi ja sõime vastlakukleid. Ülejäänud pärastlõuna üritas õeke ühele mu blogi arhiivipluginale normaalset välimust saada (ta harjutab WordPressi kasutamist) – mina muudkui koristasin. Plikal oli tantsukooli freestyle võistlus, jõudis sealt koju alles enne kümmet. Me siis ootasime õhtusöögiga, mis nagunii venis ligi üheksani, kuni ta oli koju jõudnud.

Viimase kuivati lõppemist oodates sain võtta väikese puhkehetke – juua teed, süüa kuklit ja vaadata ühe The Unsellables video (oo, mulle hullult meeldivad need). No ja nüüd ongi kell jälle hirmus palju – õhtujutt jäi täna ka Plikale lugemata, vaeseke oli nii väsinud, et läks pärast sööki otse magama.

Hoolimata edukast koristuspäevast on vaja veel palju teha, enne kui ma jälle koduga rahul olen. Saaks need viimased remondiasjad eest ära, ega enne lõplikult korda ei saagi. Peale magamistoa remondi sai all ka korstnajalga krohvitud ja köögis niiskuskahjustusega aknapõsed ja -laud ära lõhutud ning korda tehtud… Nüüd on vaja elutoas lamp tagasi seinale saada, köögis mingi ventilatsioonijubin uuesti paigaldada, aknale ja põrandale liistud, väike riiul tagasi seinale… Magamistoas vaja radikas seinale tagasi panna, samuti lambid ja lüliti ja osad pistikud ja liistud ja… Kindlasti midagi veel. Aga vähemalt on üle poole aasta on parkett maas ja riidekapp toas, hommikumantlite nagi ja peegli saime ka seinale – ehk siis peaaegu inimese tunne on juba.

Ja ühest küljest on remondist oksendamiseni, teisest küljest vaatan, et tagumises esikus, kust me eelmisel suvel osa tapeeti ära vahetasime, on nüüd kassid teises osas ka tapeeti maha kratsinud, peaks sealt korda tegema… Ja vannitoas, kus suvel peegli kapi vastu vahetasin, vajaks uksetagune riiul ka välja vahetamist, kui ma ainult suudaks välja mõelda võimalikult soodsa ja viisaka välimusega kinnisema lahenduse, et asjad poleks silma all… 😀 Ja kööki tahaks side by side külmikut (sest meie praegune on liiga väike), mis mahuks ainult ühe kindla kapi asemele, mis tähendab, et praeguse külmiku kohale tuleks ehitada olemasolevatega matchiv köögikappide torn, kuhu keskele läheks praeahi… Hea küll, igaüks neist mainitud projektidest on lihtsam kui see fakken magamistoa lahti võtmine ja tagasi kokku panemine, aga ma olen sellest pool aastat veninud remondist nii traumeeritud, et ei tea, millal olen ükskord valmis uuesti midagi vähegi mahukamat ette võtma. Rahaline pool muidugi ka – köögi uuendused tahavad kõige rohkem nutsu. Vannitoas ilmselt kah omajagu, sest see kapp on vaja ikkagi ehitada, mingit valmislahendust sinna ilmselt ei leia. Tapeedi panemine, see on veel kõige lihtsam – õigemini ma arvan, et sinna seina enam ei panekski, vaid värviks selle asemel – mis muidugi tähendab, et tuleb vana tapeet eemaldada ja siis pind tasaseks saada, aga kui keegi ütleb mulle pahtel ja lihvimine, siis ma juba oksendan 😀

Hea küll, läks jälle käest ära see värk, lähen parem magama 😀

Aa, aga et mõni temaatiline pilt ka postitusse saaks, siis meenutus septembri lõpust, kui me tagumise esiku kappi ühe riiuli juurde panime. See soov oli mul pikalt-pikalt – küsisin pakkumist mingist salongist ka, aga hirmus kallis oli ühe näkase riiuliplaadi kohta, nii et lõpuks ostsime ehituspoest 12.59€ eest puitplaadi, Kaaslane lõikas venna juures õiget mõõtu, puuris mõned lisaaugud ja saingi terve riiuli lisaks. Kohe palju rohkem hoiuruumi, rõõm!