Panin möödunud kolm nädalat kokku 3000tk puslet, mille ostsin kunagi uuena. Mul oli juba ette kokku lepitud, et vahetan selle pärast kokku panemist teise 3000tk pusle vastu, mida olen ammu tahtnud. Nali oli minu kulul, nagu Mallu armastab öelda, sest kui ma pusle kokku sain, oli sealt kaks tükki kaotsi läinud. No ega ei imesta ka – kolm nädalat, viis kassi… Ma küll üritasin olla hoolikas ja kogu aeg kõik kinni katta, aga… Ei üle üldse üllatunud. Lihtsalt pahur.
Ükskord varem juhtus nii, et uuena ostetud puslest oli 2-3 tükki puudu, andsin selle juba ära, hiljem elutoas põhjalikumalt koristades leidsin kõik need tükid üles. Lootsin, et ehk seekord läheb ka nii. Täna oli megalt päikesepaisteline ilm, koristada oli mõnus, kõik tolm ja muu jama hästi näha… No koristasin siis, tõmbasin mööblit eemale, puhastasin meeletult põhjalikult igasuguseid nurgataguseid… Mida ei olnud, olid puuduvad pusletükid. Aga noh, vähemalt on elutuba nii korras, nagu ammu pole olnud 😀 Pole halba ilma heata, eks 😀 Ja tolle teise 3000tk pusle ma ehk ikkagi saan ka vahetatud, lihtsalt millegi muu vastu… Ja selle praeguse siis annan lihtsalt ära… Mis seal ikka.
Tegin täna pilte ka. Vahelduseks selliseid toredaid segaduse pilte 😛 Korras toast pilte polegi 😀 Kõik meie pehme mööbel on kasside poolt lootusetult ära retsitud. Kusjuures pikalt oli kõik üsna ok, me süüdistame selles beebisid ehk eelkõige Teetu ja natuke ka Siimu. No jällegi, mis seal ikka… Saime selle mööbli koos majaga, oleme saanud seda kõik need aastad kasutada ja kasutame seni, kuni maja maha müüme… Uude kodusse ostame juba teadlikult kõige kassikindlamast materjalist diivani, mis võimalik on 😛
Mitte just kõige parem kapp kassidega majapidamisse, mille külge karvad niiviisi kinni jäävad… Tõmbasin tolmukindaga korralikult üle, normaalselt mööblilt saab nii kohe kõik karvad kätte – aga sellelt kapilt… Ei… Kusjuures ega ma rohkem ei puhastanudki… Siiamaani on selline… 😀 Pean millalgi märja lapiga sinna kallale minema, aga täna oli nii palju muud tegemist, et unustasin.
Kui mingeid diivanipragusid puhastan regulaarselt, siis nahkdiivani oma polnud kunagi teinud… Täna tuli pähe sinna vahele vaadata… Kaunis, kaunis 😀
Aga aias on esimesed lumikellukesed! Kui nüüd keegi ainult selle peenra lehtedest ja muust sodist ära puhastaks, et need välja ka paistaks… 😛
Koristamiseks oli aega kella poole kolmeni, siis seadsin sammud teatri poole, kui toimus Sütevaka klassibändide konkurss. Polnud seal kunagi varem käinud, sest see traditsioon sai alguse aastaid pärast minu aega. Väga äge oli kaasa elada ja Plikat laval laulmas näha oli jälle täitsa uus kogemus… Siiani on ta ainult tantsinud.
Õhtul tegime veel sauna ka… Nüüd on hirmus väsimus, vaja kähku magama minna.
Mul oli eile väga naljakas lugu. Mõni nädal tagasi kaotasin sõrmuse. Olin üsna kindel, et kusagil kodus, sest tundsin tema puudumist hetkel kui trepil kindaid kätte tõmbasin, sest sõrmused on nagu orgaaniline osa minust, ma tunnen kohe, kui neid pole. Algul arvasin, et kuna tegin hommikul aiatöid, on kummikinda sees, aga ei olenud. Kontrollisin üle vannitoa nurgatagused, sest ta loksub sõrmes üksjagu, äkki tuli käsi kuivatades ära. Ei kuskil. Mõtlesin, et on veel üks variant – kile sees, mille lillede ümberistutamsieks alla panin, aga ei jõudnud veel vaadata. Ja siis eile – võtsin sahtlist sukkpüksid, panin jalaga ja tunnen, et varba osas on midagi. Mõtlesin, et mingi suvaline jubin pesumasinast sattunud või midagi. Aga ole lahke – sukkpüksi varbas oli mu kadund sõrmus :-). No kuidas ta sinna sai, seda ei oska mina küll arvata :-).
Haha, kui äge! Küll oleks tore, kui ma oma pusletükid ka nii üles leiaks 😀