Oeh

Kui ma Poisile õhtul tissi annan, ta pärast seda oma voodisse panen, toast ära lähen ja ukse sulgen, siis ta laliseb mõnda aega ja jääb lõpuks ilusti magama. Täna aga tegin selle vea, et eeldasin vaikusest magamist ning läksin Plikat voodisse panema, Poiss oli aga üleval. Minu tuppa tulles tahtis muidugi kohe sülle, minu ignoreerimise peale oli joru lahti. Laulsin Plikale tema kaks laulu ära ja tulin tulema, küll siis läks alles kisa lahti – alguses lihtsalt kõva, hiljem juba hüsteeriline. Ja kui ma üldiselt olen kindlalt seda meelt, et hüsteerilist nuttu ei tohiks ignoreerida, siis seekord ma olin väsimusest nii sooda, et ütlesin lastele head ööd ja jalutasin minema. No ei tea, võib-olla sai nüüd eluaegsed hingehaavad, aga kurat, SAAGU ARU, et magama jääda tuleb ISE – ka siis, kui keegi teine veel toast läbi käima juhtub.

Tahaks hakata neid koos magama panema. Tahaks õhtuse tissi üldse ära jätta, selle asemel peaks olema hambapesu, hommikusest tissist piisab küll :D Aga ma pole seda kõike seni teinud, sest tean – Poiss jääb ise magama vaid siis, kui on rutiin tiss -> voodisse -> ise toast ära, nii et kedagi teist seal pole. No hea üldse, et jääb, eks, aga…

Ma ei teagi, mis ma teen. Mõtlesin, et üritaks esimese asjana teda päeval toas magama harjutada ja kui see juba kombes, ehk siis läheb õhtuste rutiinide muutmine ka kergemalt – no selles võtmes, et siis on tissita toas iseseisva magama jäämise kogemus juba olemas.

Aga ma ei viitsi isegi seda päevast korda veel tuppa harjutama hakata, sest nii kuradi mõnus on, kui topin ta soojalt riidesse ja kärusse, lükkan akna taha ja 3-4 tundi on garanteeritud vaikus majas. Ma lihtsalt ei viitsi veel selle asemel tubase unega jamama hakata.

Aga igavesti ma seda edasi lükata ei saa. No kui lumi maha tuleb, siis ehk :D