Kurioosne, indeed
Ääremärkusena peaks mainima, et kui hommikul teatud põhjustel juba halb tuju on, siis on kõige halvem kujuteldav idee minna uudiseid lugema, sest raudselt leiad sa sealt kividega surnuks loobitud naisi ja näljutatud koeri (meelega ei lingi, ei viitsi. Otsi Postimehe lehelt, kui nii väga huvitab).
Aga mis mind kirjutama pani, on hoopis see artikkel.
Mina lendasin teatavasti Eestisse tagasi 35+6 ehk viimasel päeval, mil Easy mind ametlikult lennukisse lasi. Võite kolm korda arvata, kas keegi mu tõendi vastu huvi tundis – EI! No minu puhul mängis rolli vast peamiselt see, et ma olen ju ebanormaalselt väike 😉
Artiklist jääb selgusetuks, kas naisel oli vähemalt UK poolt tulles tõend olemas – kui mitte, siis ta oli tõesti loll.
Aga kui oli ja seda lihtsalt ei tahetud? Muide, mina teadsin, et tõend võib nädal aega vana olla, ma eeldasin, et see siis seitset päeva tähendab, mitte viit…
Ja kui ma oleksin samamoodi välismaale puhkama läinud, siis ma ei teagi, kuidas mina olukorra lahendanud oleks. Hea öelda, et enne mõtle, kui lähed, aga… Välismaalt günekoloogilise arstitõendi saamine ON keeruline ja kui tegu on alles 31. nädalaga, siis mu meelest oleks võinud meeskond veidi üle nädala vana UK tõendi peale küll silma kinni pigistada ja perekonna tagasi lennutada.
Ma kordan, ma ei tea, kas see tõend üldse eksisteeris. Seega ei saa tegelikult mingeid põhjapanevaid järeldusi teha.
Aga noh… Põhimõtteliselt see on lihtsalt midagi, mida meeles pidada ja millega arvestada – kui peaks mõne järgmise raseduse ajal reisida tahtma.
