Mees läks poole kuuest ära, Plika sai enne seda magama. Kui ta tund aega tagasi vigisema hakkas, siis arvasin, et nüüd on ilmselt tissiaeg, aga tuli välja, et teda rahustab üpris hästi ka see, kui temaga tund aega tukkuda, laubad vastamisi.
Siis ärkasin tema häälitsuste peale üles ja läksin gaasirohtu otsima. Aga tundub, et sellega pole veel miskit teha… Magab edasi. Niuksub küll kohati läbi une, aga ei nuta ega ärka.
Hämmastav, ma ütlen.
Eks ta varsti muidugi ärkab, aga kui me kuidagimoodi eileõhtust jauramise mahamagamist korrata saaks (Dexteri teise hooaja kolm viimast osa ootavad, et Mees ka juba koju ei jõua!), siis ma oleks küll või sees.
Eile, muideks, jäi ta täitsa magama. Magas poole seitsmeni välja ja pärast tissi minu kõrval edasi.
Elu on sellistel puhkudel nii elamisväärne!