20 nädalat
Ei ole veel nii suur, kui tahaks, üldse ei ole! Ja mingit liigutamist ma veel ka ei tunne, ehkki oleks juba aeg! Aga noh, kaheksa kilo (65 -> 73) olen juba juurde võtnud ja aega ju on 🙂
Ja juba ongi pool selja taga…
2008
Blogipall
Marta viskas. Täitsa tore pall!
1. Mida sa tegid 10 aasta eest?
Juunis 1998 lõpetasin 8. klassi. Aga kümne aasta tagant midagi täpsemat mäletada…
Tol suvel sai hoogu minu muutmismäng juuste kasvatamise ja emalt lõpuks läätsede välja nurumise näol (olen 6-aastasest saati prille kandnud) – 8. klassi fotodel võib mind näha veel poisipea ja prillidega, 9. klassi lõpupiltidel ei tunneks mind nonde eelmistega võrreldes äragi. Ma ei tea, kas inetu pardipoja ja luige võrdlus päris kohane on, aga ma ikka muutusin päris kõvasti, positiivses suunas muidugi 😉
Nojaa, ja mis puutub isikliku elu poolde, siis tollal ei teinud ma veel absoluutselt mitte kui midagi – esimese suudluseni jõudsin alles aasta ja kaks kuud hiljem.
2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?
1) Otsida blogist üles, millal ma uude kohta tööle läksin ja otsida üles payslipid, et arvutada välja makstud tundide arv ning teha kindlaks, ega mulle külma tehtud pole – sain eile teada, et mu uus ülemus arvab mul 7,5-tunnised tööpäevad olevat, ehkki tegelikult töötan 8 tundi. Aga no see ülemus on lihtsalt loll. Vabandust, aga ta on.
2) Koristada! Pole viimaste külaliste lahkumisest saati viitsinud lillegi liigutada.
3) Ulatuslikumad karvaeemaldusprotseduurid, eelkõige muidugi bikiinidepp, mis sõltub paraku minu “kosmeetiku” viitsimisest (ja tal pole seda eriti).
4) Oma kolmeks Eesti nädalaks igasuguste vajalike aegade (kosmeetik, juuksur jne) kinni panemine – ma jätan need ALATI liiga viimasele minutile, sest mulle ALATI tundub, et aega on ju maa ja ilm ning avastan siis kuu aega enne reisi, et mu kosmeetikule vaid kuu ette teatada, eriti kui sul on mingit kindlat päeva ja kellaaega vaja, on ikka väga vähe ja mu juuksur on kah kuradi popiks muutunud… Oeh.
5) Korralikult vitamiine tarbida. Kaltsiumi ja tsinki ja… Ma kogu aeg unustan, aga hädasti oleks vaja.
3. Lemmiksnäkid?
Vaieldamatult puuviljad ja marjad – noh, mitte kõik muidugi, aga väga paljud. Maasikad, vaarikad, mustikad, kirsid, ploomid, virsikud-nektariinid, viinamarjad, ananass, arbuus, banaanid, pirnid… Aga näiteks õunafänn ma nii väga pole, ehkki mul pole iseenesest midagi nende vastu – õun on lihtsalt… Söök 😀 Mitte snäkk.
Ega mul hästi tehtud küpsetiste ja maitsvate kommide vastu ka miskit pole, aga puuviljad ON paremad! Pole viimasel ajal eriline šokolaadisõber.
Porgandid on mõnusad ja kapsas vahetevahel, aga puuviljade vastu jällegi ei saa.
Kartulikrõpsudest meeldivad mulle tõeliselt ainult Eesti (st Balsnacki) omad, kohalikud ei tekita mitte kõige vähematki erutust. Pole üldse eriline krõpsusõltlane.
Küüslauguleivad on njämmad. LEIVAD, ma mõtlen, mitte saiad (jajah, ma elan Londonis) – need on söödavad, aga mitte SEE.
HALLITUSJUUST! Sellepärast karjun, et rasedatele ei soovitata pastöriseerimata tooteid – kõik hallitusjuustulised ning muud pehmed ja maitsvad juustud on keelunimekirjas. Eks ma vahel veidike ikka maiustan, aga tahaks palju-palju rohkem!
4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
Teeksin silmaopi ära ja hambad korda, maksaksin õppelaenu ära ja investeeriks ülejäänud OMA kodusse. Aga kui jutt on ainult ühest miljonist, siis sellega ei saa tänapäeva kinnisvara hindade juures tõepoolest kuigi palju, ikka peaks juurde laenama.
(keegi võiks selle ühe miljoni mulle sellegipoolest anda – praeguse seisuga ei saa aru, kuidas ma peaks üldse jõudma endale kunagi oma kodu soetada)
5. Kohad, kus oled elanud?
Pärnu, Tartu, Tallinn, London
Uued avastused vanas filmis
Ma olen Love Actuallyt tõenäoliselt umbes kümne korra ringis näinud, aga alles eile sain teada, et seda üksikema, kellega üks tegelastest lõpus sebima hakkab, mängib tõepoolest Claudia Schiffer. Vot nii hästi ma tunnengi tänapäeva kuulsaimaid supermodelle. Maiden ja Pisi tunnevad nähtavasti paremini 😛
ANTM 10 purgis!
Sain täna modellide 10. hooajaga ühele poole. Vahepealse pika internetita oleku tõttu oli finaal juba mitu nädalat tagasi ära ja mina elasin õndsas teadmatuses, kuni eile tuli meelde torrentist uurida, mis osad mul veel tõmmata on. Ainult kaks oligi. Ja vaadatud need said.
Ja ma olen võitjaga nii rahul! Tähendab, kõik minu meelest tõeliselt ilusad tüdrukud hääletati muidugi juba alguse poole välja (nagu tavaliselt), aga esinelikust võitis igal juhul minu lemmik. Ma parem rohkem ei räägi, miks, sest äkki keegi saab mu peale tigedaks, kui ma siin võitja ära ütlen. Ma ei saa isegi midagi iseloomustavat öelda, sest see annaks ka ära 😛 Ja no ma olen ise nii palju vihastanud nende kogemata võitja ette ära nägemiste peale, et ei taha kellelegi sama häda.
Igal juhul ma olen sillas.
10 põhjust saada laps
Äärepealt oleks unustanud – leidsin siit. Muhe lugemine. Ja noh, minu jaoks ühtlasi ka lohutav 😉
1. Pärast pidevat kokkupuudet lastega suudad sa taluda stressi ja kiuslikke ülemusi ning töökaaslasi palju paremini kui enne. Edaspidi jääd sa mistahes kohtlemise peale rahulikuks, kuna oled hullemagagi kokku puutunud. Ei karju ju ükski ülemus sinu peale kolm tundi järjest.
2. Pereelus tuleb sul harjuda ootamatute kiirelt muutuvate olukordadega, see valmistab sind ette sarnaste situatsioonide vastu tööl.
3. Laps annab oivalise lahenduse nii mõnelegi keerulisele suhtlemisprobleemile. Sa võid lõpetada telefonikõne ebameeldiva inimesega, lastes beebil torusse nutta või väites, et laps kukub kohe toolilt maha.
4. Suitsetavad või liiga lärmakad külalised võid peletada aeda või rõdule, kuna beebi ei kannata lärmi ega tossu. Ühtlasi annab laps sulle endalegi hea põhjuse suitsetamisest loobumiseks.
5. Tolmule toanurkades ja mustade nõude virnale kraanikausis on nüüdsest hea seletus: võid kellele tahes silmagi pilgutamata öelda, et kraamimisest tähtsam on oma lapsega olla.
6. Võid tüütutelt pidudelt varakult lahkuda, ilma et keegi pahandaks, kui väidad näiteks, et lähed vabastama lapsehoidjat, kes peab jõudma viimasele rongile (võib küll juhtuda, et lahkud ka meeldivatelt koosistumistelt samadel põhjustel). Mõnest arvatavast igavast üritusest võid keelduda juba ette, kuna sa lihtsalt ei saanud lapsehoidjat ja su mees on teadagi pikad päevad tööl.
7. Märkamatult kaob sinu enesekesksus, kuna ei ole aega ega raha käia juuksuri juures või uusi riideid ostmas. Lapsed märkavad niikuinii ära sinu väljakasvanud juuksed, katkised hambad, meigiga peidetud nahavead, ja pärast nende hävitavat hinnangut ei söanda sa ilmselt tänavale astudagi. Kodus ongi põnevam.
8. Igav ei hakka enam iial, ka sel ajal mitte, kui lapsed magavad. Sa leiad ruttu ühise keele kõigi tuttavate lapsevanematega, isegi oma muidu nii reserveeritud ülemusega, kes ka juhtumisi pisikest kasvatab. Tüütud tunduvad ainult lastetud sõbrad, kes endiselt jaksavad lõputult lahata oma pisitillukesi probleeme ning võtavad end nii üliväga tõsiselt. Alles nüüd, kui oled ema, tead, et kõik probleemid võivad olla pärit lapsepõlvest.
9. Lapse läbi avaneb võimalus tunnistada silmast silma oma puudusi, mille olemasolust sul varem aimugi polnud. Laps õpetab sind oma kuninglikul moel – ja sa isegi imestad, millise innuga sa õppust võtad.
10. Lapsevanemaks olemine muudab sind loovaks ja vajalikuks. Sa sööstad välkkiirelt appi kukkuvale lapsele, pesed samas juba kakast tagumikku, teed süüa eimillestki ja arendad peensusteni välja oma sõnavara. Lõpuks ometi oled sa asendamatu, sinu leidlikkusel pole piire ja mõnikord õhtutundidel vargsi tehtut analüüsides tunned põhjatut rahulolu.