Kui ma ükskord 40 saan…

…siis loodan, et saan samamoodi kirjutada. Mitte detailid, eks – aga üldine meelestatus, üldine rahulolu seni elatud eluga.

Ma olen seda siin korduvalt varemgi maininud, et Kaja on üks minu suurimaid eeskujusid. Kui ma suudan oma elu sama hästi elada kui tema, siis olen õnnega koos 🙂

Ja mul on endiselt ütlemata hea meel selle üle, et Plika otsustas nii toreda inimesega ühel päeval sündida. Selliseid toredaid inimesi on veelgi, aga sellest homme täpsemalt 😛

Palju-palju õnne sulle sünnipäevaks, Kaja! Et järgmised 40 aastat oleksid sama rahuldustpakkuvad. Ma muide üldse ei kahtle, et täpselt nii ongi 😉