2025

Minimalisti raamatumõtisklused

/ raamatud / 11 Comments

Kui ma olin noorem, siis ma ostsin kokku raamatuid, mida ma arvasin, et oleks vaja. Nüüd need seisavad mul riiulis. Kas te arvate, et ma loen neid? Ei 😀 Loen neid raamatuid, mis olen raamatukogust või, khm, internetist (e-raamatud) laenutanud 😀

Ma armastan lugemist ja raamaturiiulid teevad elamise nii õdusaks, aga samas on mul null huvi raamatuid omada. Enamasti loen ma neid korra. Milleks? Jah, mõned üksikud, eee… Käsiraamatud? Ja teatud lemmikud lasteraamatud. Need võivad olla. Aga enamik raamatutest, mis mul kodus on, ma tegelikult ei vaja neid absoluutselt. Lugemise ja raamatute armastus ning minimalismi ihalus lähevad teravasse vastuollu.

Olen neid tegelikult ka teisele ringile saatnud omajagu. Raamatuvahetusse pannud üles need, millele on soovijaid, ülejäänud viinud uuskasutuskeskusesse… Aga mul on ikka veel riiulite kaupa raamatuid, mida ma ei loe ega hakkagi lugema, samuti ma ei näe, et ülejäänud perekond neid loeks.

Täna panin üle pika aja raamatuid raamatuvahetusse üles. Enamasti ikka ainult neid, millele on soovijaid – ei viitsi aega kulutada selliste lisamisele, millel pakkujaid niigi palju. Aga lisasin ka selliseid, mida seal varem polnudki – näiteks mõned mangad, mida Plika enam ei tahtnud, need läksid kõik korraga, olen selle üle väga rõõmus. Ehk soovib keegi ka teisi suvalisi ingliskeelseid ilukirjanduslikke teoseid, mis on minuni kuskilt jõudnud, aga mida ma ei soovi alles hoida – eks ole näha.

Panin üles kokku 55 raamatut, millest 19 on juba automaadis, 12 tellitud ja pakitud, aga ei viitsinud enam õhtul välja minna, 24 veel huviliste ootel, aga eeldan, et enamik neist võiks suht kiirelt ära minna. Mis ma nende kogutud punktidega peale hakkan, ei tea 😀 Pakkusin Plikale, kas tema tahaks äkki midagi, valik on seal ju lai. Ja ei välista, et tuleb millalgi mõni selline raamat, tõenäoliselt mitte ilukirjandus, mille omamise vajamist ma tunnen… Siis on hea, kui punktid olemas, mida kulutada.

Aga üldiselt tahaks raamatutest ikkagi pigem vabaneda 😀 Mul on riiulitäis Mary Higgins Clarki teoseid, teine riiulitäis Jackie Collinsit, kõik Louise Bagshawe raamatud – need kõik inglise keeles. Lisaks mitu riiulitäit eestikeelseid Erle Stanley Gardneri ja Rex Stouti krimkasid, enamik Öölased, aga ka muud. Kas ma neid peaks üles panema hakkama… Uhh, ei viitsi väga ja mu arust pole neile nii suurt nõudlust ka. Tahaks lihtsalt ära anda kellelegi, kes neid loeks ja armastaks… Aga samas ei ole tahtnud ka ära andmise gruppi panna või uuskasutusse viia, sest liiga suvaline ja natuke on kahju ka ja mis ma neisse raamaturiiulitesse siis paneks, kui ma kõik raamatud ära annan – kahjuks on riiulid puslekarpide jaoks liiga kitsad 😀 Ja raamaturiiulid, nagu mainitud, on õdusad 😀

Lisarõõm seoses rohke raamatute saatmisega on veel sellest, et aastate jooksul kogunenud mulliümbrikud lähevad nüüd ometi teisele ringile. Allolevatel piltidel on täna teele pandud pakid, leidsin nende transportimiseks ka temaatilise koti 😛

Raamatuid ega raamatupoe kinkekaarte kinkida pole mulle seega mõtet, keegi õnneks pole üritanud ka. K-Rauta kinkekaardid teeks mind seevastu väga rõõmsaks… Nende e-poest saab kõige soodsama hinnaga puslesid 😀 😀 😀

Korrastamisest

/ kodumajandus, kutsumuse otsingud, rõõm, TV/sarjad / 3 Comments

Oh, kuidas ma armastan sarju, kus kodusid ilusaks tehakse!

Alguse sai kõik ilmselt “Extreme Makeover: Home Edition” vaatamisest – seda veel teismelisena ja telekast, kas see võis olla 90-ndate lõpus?

Konkreetsemalt korrastamise teemal oli vist esimene sari, mida vaatasin, Anthea Turner “The Perfect Housewife”, mida tutvustas mulle Morme, aasta oli siis 2011.

Vahepeal oli aastaid “Kodutunne” 🙂

Jälle korrastamise lainel, ei teagi, kuidas selleni jõudsin, “Obsessive Compulsive Cleaners”, YouTube’ist kõik hooajad ära vaadatud. Neil mingit konkreetset kanalit pole, aga kui panna otsingusse full episodes, siis tuleb kenasti.

YouTube’ist korrastamise sisu otsides leidsin mingil hetkel täiesti juhuslikult Mai Zimmy, kellest sai minu suur lemmik, olen kõik tema videod algusest peale ära vaadanud – okei, kunagi üliammu päris alguses olid titeteemad, mis ma kõik vahele jätsin ja ka shop with me videod jätan vaatamata, sest eestlasena mul neist mingit tolku pole. Tema videotele sai mingil hetkel ring peale ja otsisin edasi.

2023 kevadel googeldasin parimaid korrastusteemalisi sarju, vaatasin sutike üht ja sutike teist, enim köitis “Hot Mess House” – avastasin, et selle tegijal on oma Youtube’i kanal Clutterbug. Praegu on tal juba aastaid väga hästi tehtud professionaalne sisu, aga kuna tahtsin mingi hetk hardcore fännina kõiki ta videosid algusest peale vaadata, siis kuskilt noppisin välja, et tema esimene kanal oli hoopis Malitose79, nii et hakkasin aga seal otsast pihta. Kannatasin ära algusaegade kehva kvaliteedi, sest minu jaoks oli nii ääretult põnev jälgida tema arengut – emana, abikaasana, korrastajana. Mul on kusjuures siiani mingi osa tema videotest vaatamata – september 2020 kuni aprill 2023, kui nüüd täpne olla – kontrollisin üle 😀 Aga ma olen ära vaadanud suht kogu tema sisu alates 2010 kuni 2025 – ja seda oli üksjagu 😛 Peakski ikkagi selle vahepealse osa ka ette võtma, see oli tema elus ülipõnev aeg – just siis, kui ta tõeliselt edukaks sai.

Olen üritanud leida veel sisuloojaid, kes on oma kodu korrastamisest videosid teinud, aga kui nad on liiga aeglased või igavad, siis ma lihtsalt ei viitsi vaadata 😀 Olen ise optimistlik ja kiire tempoga, MaiZimmy ja Clutterbug on täpselt sama hoogsad ja optimistlikud – neid vaadates ei hakka kunagi igav.

Marie Kondo raamatut ma näiteks lugesin ja meeldis väga, aga tema sarja üritasin vaadata – ei viitsinud.

Huvitav ühisosa mu kahel lemmikul korrastussisu loojal on see, et mõlemal on ATH. Seda inspireerivam on vaadata, kuidas nad on suutnud välja rabeleda segadusest ja tekitada süsteemid, mis toimivad. Naudin nende puhul ühtviisi nii korrastamise kui eraelulist sisu. Ainult üks poleks pooltki nii huvitav kui mõlemad koos. Isiklik kogemus korrastusteekonna taga loeb nii palju.

Clutterbugi taust on eriti inspireeriv. Esimest korda kuulsin sellest tema podcastist. Ma üldiselt podcaste ei kuula, sõltuvalt sisust eelistan kas lugemist või videote vaatamist, lihtsalt kuulates läheb mõte rändama. Aga korra nädalas veedan tunnikese kassitoitu lõikudes, et seda sügavkülma panna – ja see on konkreetselt nii igav, et isegi podcastid lähevad kaubaks 😀 Tavaliselt kuulan siis Salajutte. Aga kui nägin, et Clutterbugil on üks podcasti osa tema lapsepõlvest ja ATH-st (ta sai diagnoosi 40-aastaselt), siis kuulasin seda ja ohhetasin-ahhetasin – mul polnud aimu ka, kui keeruline tal see algus oli.

Täna viskas Youtube mulle ette tema NeuroDiversion 2025 konverentsi ettekande. Ja ehkki ma olin sedasama sisu juba podcastis kuulnud, vaatasin selle pooletunnise video ka ära. See, et teda sinna peaesinejaks kutsuti, oli suur asi ja tore oli sellest osa saada. Ja ettekanne oli äärmiselt inspireeriv!

Minu jaoks on korrastussisu vaatamine üleüldiselt tõeline inspiratsioon. Ühel heal päeval, ma luban, hakkan ise ka sellega tegelema. Mind väga kõnetab Clutterbugi viis jagada inimesed korrastusstiililt neljaks, lähtuvalt sellest, kas nad eelistavad, et asjad oleks peidus või silma all ning kas neile meeldivad detailsed või võimalikult lihtsad süsteemid – näe, siin on tasuta test, kui tahad teada, mis tüüpi sina oled. Mina vajan enda ümber korda ja rahu, seega asjad peavad olema peidus ja olen pigem detailiinimene. Samas olen laisk ja hindan süsteemide lihtsust 🙂 Nii et põhiloomuselt ja testitulemuselt olen küll cricket ehk kilk, aga igapäevaelus püüdlen süsteemides kohati ladybugi ehk lepatriinu poole. Minul on lihtne olla organiseeritud, sest üldine arvamus organiseerituse kohta ongi täpselt see, mis mulle sobib. Aga igaühele leidub toimiv süsteem – tuleb vaid teada oma tüüpi.

Korras kodu on minu arust üks kõige olulisemaid asju üldse, igaühel peaks see olema. Ja ma tahaksin nii väga, et ma saaksin inimesi sellega aidata ja neid nõustada. See on kõige lähedasem asi kutsumusele, mis mul kunagi olnud on. Küsimus on ainult, millal ma ükskord sellega tegelema hakkan 😀 Kui jätta kõrvale see, et ma juba kooliajal käisin sõprade sahtleid koristamas, siis siiani olen aidanud ainult õel oma kodu korrastada. Järgmine samm oleks leida mõni huviline kuskil läheduses, kellel oleks vaja abi ja kelle peal ma saaks veel harjutada – no ja kui ma olen piisavalt harjutada saanud, siis ühel hetkel võiks vaikselt üritada sama asjaga raha teenida. Aga praeguse palgatöö kõrvalt, mis on vajalik laste kasvatamiseks ja arvete maksmiseks, korrastamiseks just ülearu palju aega ei jää. Endagi kodus on mingid süsteemid, mis ei toimi nii hästi kui peaks… Võiks ju kõigepealt need korda saada 😀

20 ja 40

/ blogimine, plika, rõõm, sünnipäev / 4 Comments

27. jaanuaril 2005 kirjutasin oma elu esimese blogipostituse. Tõsiasi, et blogil oli 20. juubel, meenus mulle alles mõni päev tagasi 🙂 Olen nüüd ametlikult poole oma elust bloginud.

20 aasta jooksul olen kirjutanud 4900 postitust. See teeb keskmiselt 245 postitust aastas. Rekordiline oli 2009 773 postitusega (esimene laps, kodune ema – täiesti arusaadav), kõige kasinam 2022 6 postitusega (ausalt ei tea, miks too aasta NII vähe oli). Aga üldiselt, vaadates postituste arvu, siis esimest korda vähenes see siis, kui 2014 tagasi tööle läksin. Ja alates 2017 läks veel poole vähemaks – olid segased ajad, millest ei saanud avalikult kirjutada ja suurema blogimise soone peale pole ma tagasi saanudki.

Aga eks ma ikka üritan. Järjekindlalt. Äkki kunagi tuleb päriselt uus hingamine 🙂

Olen reedeti alati kodukontoris – mul oli plaan täna kaks tundi tööd teha ning ülejäänud päev koristada. Plaanidega on teadagi nii, et jumal naerab… Tööd tegin lõpuks ca 4h, põhjalikuma koristamiseni jõudsin ikka alles õhtul. Õnneks pakkus Plika koolist tulles ennast mulle täitsa vabatahtlikult appi – kõigepealt pani söögilaua toolidele uued katted (riie oli mitu kuud tagasi ostetud, aga peale panemiseni polnud jõudnud), siis koristas elutoa ära (ega seal palju teha polnud, mõned asjad omale kohale ja igalt poolt tolmu võtta) ning lõpuks tegi suurema osa võileivatordist (ma natuke aitasin) ja singirullid. Mina samal ajal vehkisin koristada nagu hull, köögis ja mujal. Ja lõikasin 6kg kassitoitu sügavkülma. Nii et toimekas päev oli – üksi oleks olnud hirmus stressirohke ja pooled asjad tegemata jäänud, aga koos Plikaga oli mõnus toimetada. Nüüd ootan, et kuivati lõpetaks ja voodipesu kätte saaks. Siis võib magama minna. Homme ärkan juba 41-aastasena 🙂

Parimad kassikarvade eemaldajad

/ elu koos kassi(de)ga, kodumajandus / 8 Comments

Puhastasin siin just nädalavahetusel seemisnahast jalatseid, mille Plika oli jätnud kasside poolt käidavasse kohta ja mõtlesin, et sellest võiks ju täitsa blogida. Staažikas viie kassi omanik, nagu ma olen 😀

Olen katsetanud igasugu erinevaid variante, kõigepealt näitan oma kahte lemmikut.

Kummist hari – mul on Norwexi oma, aga raudselt leiab samalaadse soodsama hinnaga ka Temust või Alist (ise pole otsinud). Endiselt on alles ka põrandahari, millest ma blogisin juba ligi 12 aastat tagasi, aga noil päevil  puhastame põrandaid ikkagi eranditult varstolmuimejaga.

Kummist hari töötab hästi kassi ronimispuude ja näiteks ka ülalmainitud karvaste seemisnahksete jalatsite puhul. Jalatsite pind on ebatasane ja kumer, aga selle harjaga sai karvad täitsa hästi kätte. Poisi toas on kaks pisut karedast riidest kontoritooli – nende pealt saab ka selle harjaga kõige paremini karvad kätte. Isegi puuvillastelt heegeldatud pitsist kardinatelt (mille külge aknast välja vaatavate kasside karvad mõnuga tihkelt kinni jäävad) võtab üsna hästi (ehkki nende kardinatega, nagu avastasin, on pesumasina õrnprogramm + kuivati kõige efektiivsem kombo).

Teise lemmiku leidsin Clutterbugi soovituse kaudu – tema promos ilmselt Amazoni, mina otsisin Temust üles, maksis ca 3€. Töötab ülihästi sametist diivani peal ja mingite rõivaste peal samuti. Ülimugav puhastada, aeg-ajalt peab ainult seest karvu ära viskama. Diivani pealt saab kummist harjaga ka üsna hästi karvu kätte – paremini kui tolmuimejaga – aga see alumine on veel mõnusam.

See vidin töötab tegelikult samal põhimõttel nagu eelmine, aga pole üldse nii mugav kasutada ja jäi seisma. Eks ta midagi eemaldab, aga… Keskel oleva käepidemega on palju efektiivsem. Ja selle teise plastist vidina sisse puhastamine pole ka üldse nii mugav.

Mida väga mõjusate videotega reklaamitakse, aga mis mulle ÜLDSE ei meeldinud – allolevat tüüpi eemaldaja. See olevat väga efektiivne… Aga seda täiesti siledatel pindadel 😀 Kui on natukenegi krobelisem, jääb kohe külge kinni ja tõmbab niidid välja. Suvaline õmblus või pisut ebaühtlasem rõivapind… Ühesõnaga mind ajas närvi, mul polnud ühtki nii siledat pinda, kus peal seda kasutada ja andsin ära… Äkki isegi viskasin ära 😀

Majapidamises on ikkagi olemas ka ühekordse kasutusega kleepuv rull, seljas olevate riietega on seda siiski kõige mugavam kasutada – üritame siiski minimaalselt.

Seda pakume eelkõige külalistele, ise kasutame näiteks enne viisakamaid üritusi – riietume küll vahetult enne kodust väljumist, aga vahel suudavad ikka mingid karvad ennast tee peal külge haakida 😀 Sarnase välimusega kleepuvad pestavad (kummist?) rullid eksisteerivad ka ja Kaaslane vist kunagi ühe prooviks tellis, aga see oli nii mõttetu, et läks suht kohe prügikasti.

Enamjaolt eemaldab meie riietelt kassikarvad aga muidugi kuivati – ilma selleta ei kujutaks elu ettegi 😀 Ja kuivatis on meil ka terve hunnik kuivatipalle – mingi kuus vähemalt 😀 Osad lambavillast ja kaks mingit teistsugust ökopalli, mis on… Maiteagi, kummise pealispinnaga. Pallidega on kuivatusaeg lühem ja karvaeemaldus efektiivsem.

Põrandaid, nagu mainisin, puhastame Dysoni varstolmuimejaga. Kindlasti on ka odavamaid sama efektiivseid, aga kui ma viis aastat tagasi ostsin, siis läksin kindla peale välja, seda soovitati kõige rohkem. Meil on kõige soodsam mudel, Absolute V8. Enne pühkisime põrandaid ainult harjaga, sest majapidamise ainus tolmuimeja oli nõukaaegne – haises, mürises ja oli nii ebamugav, et ei kasutanud seda praktiliselt kunagi. Nüüdki ei kannata ma juhtmega tolmuimejaid, olgu need siis kaasaegsed. Tean, et on võimsamad, aga no kui ei viitsi kasutada, siis lõppkokkuvõttes saab puhtama kodu siiski varstolmuimejaga 😀 Tegelikult tahaks muidugi robotit, one day… Odavamaid roboteid on Kaaslane otse Hiinast tellinud mitmeid, meie 20-ruuduse magamistoa puhastamiseks sobivad. Aga allkorrusele oleks efektiivsemat isendit vaja.

Robotitega seoses üks naljakas seik ka. Helistati millalgi mulle ja pakuti, et tuleme täitsa tasuta koju ja näitame head robotit. Ma kusjuures oleks nad täitsa kutsunud, aga… Kõne katkes iseenesest ära. Kuna ma olin avaldanud eelnevalt kahtlust, kas meie praeguses elamises robot efektiivselt toimida saaks, siis helistaja ilmselt arvas, et ma olen ebaviisakas ja pole huvitatud. No ma ausalt polnud ja kui ta oleks tagasi helistanud, oleks kaubale saanud, aga ise ka ei hakanud… 😀

No ja siis ükspäev teatas Kaaslane, et tema leppis sama aja kokku. Mina rõõmustasin, et saame ikka kätte oma demo. Käis mees, näitas Schbot F1 mudelit, no toimetas kenasti ja jutt oli ilus. Rääkis ka, kuidas S8, mis poole odavam, on ikka palju kehvem ja… 😀 Kuna kumbki meist aga polnud valmis tonnist väljaminekut tegema, siis saime nädala mõtlemisaega ja lepiti kokku päev, mil mees pidi tagasi helistama. Kaaslane aga… Ütleme, et ta ei ole nii kohusetundlik kui mina selliste numbrite salvestamise suhtes – samuti, kui ta kohe vastu võtta ei saa, pole ta nii aldis võõrastele numbritele tagasi helistama. Ja tol perioodil oli tal neid vastamata kõnesid võõrastelt numbritelt (osalt tööga seoses) vist õige mitmeid. Ühesõnaga ta lihtsalt lasi selle mehe (kogemata) üle.

Seega Schboti müügiesindajatel oleme ilmselt mõlemad mustas nimekirjas kui ebaviisakad tohmanid, ehkki me seda tegelikult üldse ei ole 😀

Aga see jutt, et nemad on ainsad, kes robotitele 5a garantiid pakuvad, oli igatahes sulaselge vale, mul mingi teine robot reklaamib ennast FBs pidevalt just sama argumendiga 😛

Igatahes ei teagi. Minu eelarvesse robot väga ei mahu. Dysoni ostsin mina, äkki Kaaslane ostab kunagi korraliku roboti ka, mis allkorrusel toimetada suudaks 😀

Ja et te jumala eest ei arvaks, et meil on karvavaba kodu – need vahendid on bare minimum, et karvade sisse ära ei uppuks. Tegelikult tahaks palju puhtamat kodu, aga ilmselgelt laiskus võidab 😀 Selleks ongi robotit vaja!

Kuidas teie kassikarvadega võitlete?

Pole ammu nii produktiivne olnud

/ kodumajandus, remont, rõõm / Leave a Comment

Täna oli selline mõnus laupäev, kus polnud vaja MITTE KUSKILE minna. Ega mul otseselt mingeid plaane polnud, kindlasti polnud mul aga plaani hommikust hilisõhtuni koristada, lihtsalt hakkasin hommikul otsast pihta ja pidama ei saanudki 😀

Koristasin kööki ja elutuba – panin asju ära, pühkisin tolmu, puhastasin pindu, eemaldasin taimedelt kuivanud lehti. Pesin neli masinatäit pesu, viimase kuivati lõpetas peale kella ühteteist. Korjasin kokku ära andmist vajavad riided, mida on praeguseks neli kotitäit ja karta on, et tuleb juurde. (Oleks ammu pidanud neist vabanema, aga olen probleemi mitu kuud ignoreerinud, sest mul pole häid kotte, millega neid Uuskasutuskeskuse sinna putkasse viia, mis igal ajal lahti on… Praegu on Rimi paberkottides, aga nendega läheks kõik laiali, midagi suurt ja pealt suletavat oleks hea.) Sorteerisin ära alumise korruse kapipealse riidehunniku – mul muud riided on üleval magamistoas, aga pidevalt kasutuses olevad trenniriided ja mõned lihtsamad igapäevasemad väljas käimise riided, mida ma tahan pigem all kiirelt selga tõmmata, kui kuskile minek, samuti sokid… Need on all. Ja selle kapi peal (hästi kitsas jalatsikapp, ega palju ruumi pole) oli juba kuid segadus (ah, igal pool on segadus, magamistoa remondi kõrvalmõju, mul on tohutult raske motiveerida ennast korda hoidma, sest “nagunii on kõik sassis”). Ja mul oli liiga palju villaseid sokke – andsin osa õekesele.

Ühesõnaga ärkasin pool üksteist, koristasin õhtul ligi kümneni. Hingetõmbehetki muidugi võtsin ka – hommikusöögiks nautisime wrappe. Käisin pikalt duši all, koorisin ja kreemitasin. Hiljem tuli õeke külla, jõime kohvi ja sõime vastlakukleid. Ülejäänud pärastlõuna üritas õeke ühele mu blogi arhiivipluginale normaalset välimust saada (ta harjutab WordPressi kasutamist) – mina muudkui koristasin. Plikal oli tantsukooli freestyle võistlus, jõudis sealt koju alles enne kümmet. Me siis ootasime õhtusöögiga, mis nagunii venis ligi üheksani, kuni ta oli koju jõudnud.

Viimase kuivati lõppemist oodates sain võtta väikese puhkehetke – juua teed, süüa kuklit ja vaadata ühe The Unsellables video (oo, mulle hullult meeldivad need). No ja nüüd ongi kell jälle hirmus palju – õhtujutt jäi täna ka Plikale lugemata, vaeseke oli nii väsinud, et läks pärast sööki otse magama.

Hoolimata edukast koristuspäevast on vaja veel palju teha, enne kui ma jälle koduga rahul olen. Saaks need viimased remondiasjad eest ära, ega enne lõplikult korda ei saagi. Peale magamistoa remondi sai all ka korstnajalga krohvitud ja köögis niiskuskahjustusega aknapõsed ja -laud ära lõhutud ning korda tehtud… Nüüd on vaja elutoas lamp tagasi seinale saada, köögis mingi ventilatsioonijubin uuesti paigaldada, aknale ja põrandale liistud, väike riiul tagasi seinale… Magamistoas vaja radikas seinale tagasi panna, samuti lambid ja lüliti ja osad pistikud ja liistud ja… Kindlasti midagi veel. Aga vähemalt on üle poole aasta on parkett maas ja riidekapp toas, hommikumantlite nagi ja peegli saime ka seinale – ehk siis peaaegu inimese tunne on juba.

Ja ühest küljest on remondist oksendamiseni, teisest küljest vaatan, et tagumises esikus, kust me eelmisel suvel osa tapeeti ära vahetasime, on nüüd kassid teises osas ka tapeeti maha kratsinud, peaks sealt korda tegema… Ja vannitoas, kus suvel peegli kapi vastu vahetasin, vajaks uksetagune riiul ka välja vahetamist, kui ma ainult suudaks välja mõelda võimalikult soodsa ja viisaka välimusega kinnisema lahenduse, et asjad poleks silma all… 😀 Ja kööki tahaks side by side külmikut (sest meie praegune on liiga väike), mis mahuks ainult ühe kindla kapi asemele, mis tähendab, et praeguse külmiku kohale tuleks ehitada olemasolevatega matchiv köögikappide torn, kuhu keskele läheks praeahi… Hea küll, igaüks neist mainitud projektidest on lihtsam kui see fakken magamistoa lahti võtmine ja tagasi kokku panemine, aga ma olen sellest pool aastat veninud remondist nii traumeeritud, et ei tea, millal olen ükskord valmis uuesti midagi vähegi mahukamat ette võtma. Rahaline pool muidugi ka – köögi uuendused tahavad kõige rohkem nutsu. Vannitoas ilmselt kah omajagu, sest see kapp on vaja ikkagi ehitada, mingit valmislahendust sinna ilmselt ei leia. Tapeedi panemine, see on veel kõige lihtsam – õigemini ma arvan, et sinna seina enam ei panekski, vaid värviks selle asemel – mis muidugi tähendab, et tuleb vana tapeet eemaldada ja siis pind tasaseks saada, aga kui keegi ütleb mulle pahtel ja lihvimine, siis ma juba oksendan 😀

Hea küll, läks jälle käest ära see värk, lähen parem magama 😀

Aa, aga et mõni temaatiline pilt ka postitusse saaks, siis meenutus septembri lõpust, kui me tagumise esiku kappi ühe riiuli juurde panime. See soov oli mul pikalt-pikalt – küsisin pakkumist mingist salongist ka, aga hirmus kallis oli ühe näkase riiuliplaadi kohta, nii et lõpuks ostsime ehituspoest 12.59€ eest puitplaadi, Kaaslane lõikas venna juures õiget mõõtu, puuris mõned lisaaugud ja saingi terve riiuli lisaks. Kohe palju rohkem hoiuruumi, rõõm!

Scroll to Top