Meil oli Plika, tema pinginaabri ja õekesega värvianalüüsis nii lõbus, et teadsin kindlalt – mingil hetkel tuleb meespere ka sinna saata. Ja ennäe imet – jõuluvana tõi neile kinkeaardid 😛
Eile me siis käisimegi jälle seal – minul oli see Caroliga juba neljas korda kohtuda. Esimene kord Plika ja tema pinginaabriga, teine kord eraldi õekesega, kes pidi meiega koos tulema, aga jäi haigeks – ja kolmas kord õekesega shoppamas. See kõik juhtus ühe kuu jooksul 2024 sügisel. Tore oli nüüd üle aasta hiljem jälle minna, koht oli juba hästi tuttav ja Carol ise ka.
Poisist ma ju eeldasin, et teda selline asi pigem ei huvita, aga toona, kui olime just Plikaga käinud, ütles ta, et vabalt läheks ise ka. Eile hommikul ta ei olnud muudel põhjustel just kõige paremas tujus, nii et seal koha peal oli ta pigem vaikne ja kannatas ära 😀 Sellest on pisut kahju, sest kui ta oleks olnud heas tujus, oleks ta sealt palju rohkem saanud. Aga info saime me tema eest kätte, see on peamine – ja meil Plikaga oli väga tore seda protsessi jälgida.
Ma juba “diagnoosisin” oma mehed ise ära ka – ütlesin, et Poiss on suvi, nagu meiegi Plikaga, ja Kaaslane, kelle blondid juuksed annavad sooja vaibi, peab olema kevad, sest sügis on tumedam. Nii oli 😀
Aga vahva oli see, et kui Plika on juuni (hele suvi), siis mina olen juuli (ülm suvi) ja Poiss täiendab meid kenasti, sest tema on august (pehme suvi).
Poiss ei peaks kandma liiga heledaid toone ja need peaks olema pigem… Eee… Vähema pigmendiga. No igatahes, tema parimad värvid olid sellised:
Ja meie kolme omad kõrvuti – Plika, mina, Poiss:
Kaaslasel on nahk ja juuksed pigem heledad, aga silmad see-eest tumedad. Seega tema sai endale enamik heledaid kevade toone nagu õekegi omal ajal, aga silmade tõttu ka mõne tumeda tooni sügiselt laenuks (nagu mina sain õige mitu tumedat tooni talvelt laenuks).
Mina olin kaasa võtnud ühe oma kampsuni, mis meeldis mulle väga, aga endale tundus, et ei pruugi olla minu toon. Oma rõõmuks sain teada, et siiski on. Võin alles jätta 😀
Näitasin oma suusapükste pilti ja sain kinnitust, et see on minu värv. No selles ma olin suht kindel nagunii.
Näitasin retuuside pilte, mis ma mõtlesin tellida – sain kahtlust kinnitusele, et kaht tooni neist, mida kaalusin, ei peaks tellima.
Segadust tekkis mul juurde igasugu lilladega – ma ausalt ei tee vahet, kas need on külmad või soojad 😀 Valgete ja beežidega olen samamoodi hädas. Samas kui mingite teiste toonidega on palju lihtsam oma värve ära tunda. Tumerohelisest on näiteks pärast värvianalüüsi üks mu suur lemmik saanud.
Poes oskan ma palju paremini vaadata külmi suve toone endale ja lastele, Kaaslase soojad toonid nõuavad minult parasjagu harjumist, et ma oskaks neid poes paremini “tuvastada”. Ühed õiget värvi püksid me talle Reservedist igatahes saime!
Ma ise tahaks endiselt millalgi Carolile kogu oma riidekapi sisu ette näidata, õiged roosa ja punase huulepulga toonid on ka ikka veel leidmata… Millalgi tuleb ühesõnaga jälle üks kohting korraldada 😛
Igal juhul oli väga tore ja leiaks ma ainult veel sõpru-tuttavaid, kes tahaks värvianalüüsi minna, et ma saaks ennast neile kaasa pressida – nii põnev on vaadata, kuidas teisi “ära määratakse”!
Kui ma noor olin, siis oli see ka hästi popp. Minu jaoks on suurim väljakutse, et neid värve pole saada. Lõpuks ostad ikka seda, mis müügil… 😉
Jaa, ma ju käisin ka esimest korda siis, kui olin teismeline! Ja tõsi, et saada on peamiselt neid värve, mis on parasjagu moes. Humanas, mis on mu lemmik riidepood, on õnneks pisut eklektilisem valik. Ja noh, iga värv tuleb kord jälle moodi… Ja kui parasjagu on selle värvi aeg, siis tuleb varuda ka tulevikuks 😀
Kannata, ühel päeval ma pakin end sinuga värvianalüüsi kaasa, nats raha peab aint enne koguma.
Mina tulen suurima rõõmuga publikuks! Aga väike seltskond tuleks kokku ajada, keda analüüsida – siis saab ju soodsamalt, sest teooria osa räägitakse kõigile korraga ära ja pärast seda saab järjest muudkui värve uhada!