Author name: Tikker

Pidustused on alanud!

Lõpuks ometi on käes suvi ja külastushooaeg 🙂 Festival sai ka edukalt üle elatud.

Eelmisel reedel käis külas Alice Gretaga. See on juba kolmas august järjest, nii et võiks öelda, et mõnus traditsioon, mis jätkub loodetavasti veel pikalt.

Otsustasime Poisi sünnipäeva pidada seekord kahes osas – õige päeva õhtul perega, nädalavahetusel sõpradega + õekesega, kes oma perega alles reedel Eestisse jõuab. Lisaks on pühapäeval minu aias suvepäevade hõnguga tööalane kokkusaamine. Selle nädala aktiivse seltsielu tõttu jääb väisamata sõbranna sünnipäevapidu Tallinnas, aga lubasin selle septembrikuise külaskäiguga heastada.

Poisi sünnipäeva raames õnnestus Pärnusse meelitada ka Haide oma perega, nii et tänane perepidu on kohe väga uhke ja laiendatud – ainult õeke ongi oma perega puudu, muidu on kõik (vana)vanavanemad ja onud-tädid oma peredega kohal. Kokku koos lastega 22 inimest!

Ostsime täna hommikuks traditsioonilise koogitükikese, kuhu küünlad panna, et saaks Poissi ikka “õigesti” äratada. Kuna eilne õhtu venis pikaks, olime kindlad, et lapsed vara ei ärka ning üles laulmise saab teha enne Abikaasa tööle minekut. Poisil juhtus aga öösel õnnetus, mis tähendas, et ta ärkas niiske küljealuse tõttu juba varahommikul. Pani ise riidesse ja tuli kell 7.20 meie tuppa multikat nõudma. Abikaasa veenis teda meiega veel tunnikese magama, nii et saime ikkagi plaanitud ajal voodist minema hiilida, Plika üles äratada, küünlad põlema panna ja Poisile laulda – muutus ainult ürituse asukoht 😀

2015-08-11 08.34.26

2015-08-11 08.35.09-2

2015-08-11 09.25.29

Pikem pildiseeria on eelmises postituses parooli all.

Aga nüüd tuleb asjalikuks hakata – laupäevasele peole kutseid saata (aja paika panemine jäi väga viimasele minutile), tänaseks peoks veidi koristada ja sööki ette valmistada. Kuulmiseni!

Kuidas teha blogist raamatut?

Vanasti oli fotodega tegelemine üks mu suurimaid hobisid ning fotoalbumid mu au ja uhkus. Viimati lasin fotosid albumi jaoks paberile enne Londonisse kolimist – hiljem olen küll paar korda mingeid laste pilte trükkinud, aga seda peamiselt vanavanemate jaoks ja raami panemiseks.

Londonis olles tekkis harjumus kõik fotod blogisse panna – teen seda siiamaani. Kuna kõik postitused on nüüd avalikud ja kõik fotod üleval, tekkis jälle tahtmine blogist raamat teha. See olekski siis fotoalbumi asemel 🙂 Enne oli hobiks fotode valimine ja töötlemine ning seejärel albumisse paigutamine, nüüd blogimine… Koos kõige eelnevaga. Kaks kärbest ühe hoobiga.

Ainult et fotoraamatud on ikka kuradi kallid. Blurb peaks olema üks soodsaimate hindadega – vaatasin, et seal maksaks 440 lk fotoraamat (kuskilt korjasin üles info, et see on nei max lehtede arv, aga pole kindel, kas see ka tegelikult nii on) veidi üle €100… Lisaks kohale toimetamise kulu. Oeh.

Võib-olla peaks siiski ise välja printima ja köitma… Kui kasutada kvaliteetset printerit ja paksemat paberit, võiks see ju enam-vähem okei olla? Samas ma ei taha väga A4 formaati, tahaks väiksemat… Sellist on jälle omade jõududega kehv teha. No ja üldse pole ma sugugi kindel, kas 10+ aastat blogi annaks kuidagi ühte raamatusse mahutada. Ilmselt peaksin otsast kujundama hakkama ja vaatama, mis hetkel on lehekülgi nii palju, et enam rohkem ei saa. Tõenäoliselt tuleb mitu raamatut 🙂

Aga kujundama hakata ei saa ju enne, kui on selge, mis formaadis ja kuidas ma seda trükin… Ja ma tõesti ei tea 😀 Kõige lihtsam oleks vist ikkagi A4 juurde jääda, siis saaks Wordis nokitseda ja jooksvalt vaadata, kuidas printimisega saab. Mu blogi on ju nagunii lihtsalt tekst ja fotod, mingit keerulist kujundamist ei vaja… Ma tean küll, et Word ei ole koht, kus raamatuid küljendatakse, aga no mis sa hing hädaga teed 😀

Maitseb hästi, tõepoolest

Eile soovitati mulle kahest erinevast allikast Pulsi leedri-sidruni siidrit. Kui Abikaasa sõber avaldas täna soovi mulle siidrit osta, siis teadsin täpselt, mida tellida 😀

Seekord oli tema see, kes kõiki maitseid proovida tahtis, nii et meil oli kodus laiem valik:

2015-08-07 21.24.39

Leedri-sidruni on tõepoolest täiesti teistsuguse ja mõnusa mekiga. Eks ta nats magus ikkagi ole mu jaoks, aga värskendav vaheldus kõigile teistele.

Õuna oma sain maitsta. Poolkuiv, seega pole magus, pigem lihtsalt maitsetu. Ei olnud halb, aga rohkem ei taha.

Maasika-laimi on endiselt proovimata. Homme ehk 🙂

Lapsed sõelusid terve päeva toa, õue ja mänguväljaku vahet, mina magasin kaua ning tegelesin siis ülejäänud päeva blogi ja fotodega. Õnnis puhkus.

Scroll to Top