Eellugu I: Hetke rahaline seis lubas kasutada vaid krediitkaarti, aga mul oli vaja sularaha, et paar Oriflame’i kataloogi osta ja raamatukogu viivist maksta (kui iga päev 11h tööl olla, pole lihtsalt võimalust). Tekkis geniaalne idee viia ära soolaleivapeost ja sünnipäevast üle jäänud taara.
Eellugu II: Kohe esimesel vabal päeval korralikult väljapuhanuna tekkis mul hirmus tahtmine koristada, mistõttu võtsin ette rõdu, kus oli kastitäis linnus*taga kaetud pudeleid – nojah, tegelikult olid mitte ainult pudelid, vaid terve rõdu seda s*tta täis.
Kuna rõdul olevatel pudelitel polnud pandimärki, kuhjasin need prügikasti viimiseks nelja kilekotti. Kui neid ära viima läksin, otsis üks prügikoll parajasti meie konteinerist pudeleid ja küllap lõid tal silmad kilama, kui ma neli kolisevat kilekotti ära viskasin.
Läksin üles korterisse tagasi ja jälgisin akna pealt toimuvat. Koll sobras nüüd selles prügikastis, kuhu ma pudelid viskasin. Sobras päris tükk aega, otse loomulikult tulutult. Ei viitsinud enam jälgida, võtsin oma taara kaasa ja läksin alla tagasi. Just selle aja peale oli ka koll oma otsingud lõpetanud ja liikus aegamisi minuga ühes suunas ehk siis taarapunkti poole. Möödusin temast kiirel sammul. Ja tõesti, mul oli õigus – selle aja peale, kui olin jõudnud pool taarat letile laduda, sigines minu selja taha saba eesotsas tollesama kolliga. Kujutan ette, et ta ei olnud just eriti õnnelik. Muhahaa.
Mina pugistan igatahes naerda.
PS. 25 krooni sain. Tulge aga jälle minu juurde pidutsema!