June 2006

Nii öeldi mulle tervisekontrollis, kuhu meid töökoha kaudu suunati. Aga muus osas olen terve kui purikas!

Kaaluti, mõõdeti vererõhku, kontrolliti nägemist, võeti verd, tehti EKG-d – lühidalt vist kõik.

See vedelate lihaste osa mind küll kuidagi ei üllatanud – kui suvist ujumist ja rulluiskudega sõitmist mitte arvesse võtta (ja sedagi tegin ma peamiselt keskkooli ajal ehk siis, kui veel pidevalt Pärnus elasin), pole ma elu sees teinud trenni rohkem kui hädavajalik (st kehalise kasvatuse tundides). Soovitati talveks mingi trenn otsida – aeroobikasse, võimlema või ujuma minna. Viimane variant on isegi mõeldav. Tegelikult olen juba mitu aastat mõelnud, et võiks ju kuskil trennis käia, aga siiani on jäänud asi viitsimise taha, sest peamised trennimotivaatorid on teatavasti ülekaal ja tselluliit, mida mul pole kunagi olnud.

Kaalust rääkides – hetkel siis 62 kg. Ei midagi üllatavat – keskkooli ajal oli 65, ülikooli ajal langes 60 lähedale (vaese tudengi elu), aga umbes nii see kogu aeg olnud ongi.

Ahjaa, pikemalt arvuti taga istudes soovitati iga tunni tagant püsti tõusta, sirutada ja ninaga õhku tähestik joonistada 😀 Pidavat turjale ja seljale hästi mõjuma.

Aga üldiselt oli teavitamine sellest, et mul on madal vererõhk, huvitavaim osa minu käigust. Uurisin siis netist, mis värk on.

Madala vererõhu tunnused on kliinik.ee artikli põhjal järgmised:

• Uimasus (tunne nagu oleks üleväsimus või vitamiinipuudus) – sellepärast ma siis loengutes magama jäingi 😛
• Peapööritus voodist tõusmisel, kummardamisel ja kiirel püstitõusmisel – ma siiani mõtlesin, et see on kõigiga nii, et pikemat aega ühes asendis olemise järel kiiresti püsti tõusmisel läheb silme ees mustaks, aga tuleb välja, et see hoopis madala vererõhu süü!
• Peavalu – oli mul esimest korda elus alles 12. klassis või umbes nii, hakkas tihemini kimbutama pärast tööle minemist, aga jäi siis ka suht järele. Ah et vererõhk võib siis jälle põhjus olla.
• Nägemishäired nagu migreeni korral (silme ees virvendab, silmad valutavad, valgus häirib) – kaks viimast on minu puhul täiesti tavalised nähtused. Seni arvasin, et mu silmad on lihtsalt suure lühinägelikkuse tõttu tundlikud, aga näe, see ehk polnudki ainus põhjus.
• Minestamine – jumal tänatud, seda pole veel kordagi juhtunud.
• Hommikune käimalükkamise aeg (veel pikka aega peale ärkamist ei suudeta tegutsema hakata) – ülimalt kahe otsaga asi. Ema on öelnud, et minu hommikul üles saamisega polnud kunagi erilisi probleeme, õega oli palju hullem. Samas – ma lihtsalt EI VIITSI kohe esimese kellahelina peale üles tõusta, ma kohe PEAN vähemalt pool tundi järjest kella kinni panema. Sageli venib see aeg tunniks (tunnen kaasa kõigile nendele, kes peavad minuga mingil põhjusel samas toas magama ja kellel sellist harjumust pole). Aga teisest küljest – kui ma kord juba reaalselt voodist väljas olen, saan siiski suht kiiresti erksaks. Võta siis kinni 🙂
• Kohin kõrvades – seda pole küll täheldanud
• Kurvameelne või rahutu meeleolu, ängistustunne – nagu kõik teavad, olen ma 90% ajast sündinud ja loomupärane optimist, ülejäänud 10% aga nii pessimistlik, et sel ajal on kõige targem minust eemale hoida – nüüd võin selle 10% siis madala vererõhu kaela ajada 😀
• Külmad käed ja jalad – pidevalt, eriti jalgade puhul annab kogu aeg tunda. Nii ma kannangi vahel maikuus kindaid ja magan sokkidega. Nüüd vähemalt tean, miks 😀
• Südamekloppimine – vist mitte, tähele pannud küll pole.

Sellesama artikli kohaselt on pidev madal vererõhk mõnede inimeste puhul normaalne seisund. Mõneti pärilik, eelkõige kipub aga kiusama kõhna kehaehitusega või pikakasvulisi inimesi. Tuleb mind vaadates midagi tuttavat ette? 😉

Mida siis teha?

• Sagedamini süüa ja mitte unustada hommikusööki – hommikust ma erinevalt paljudest söön ja tihti süüa meeldib mulle tegelikult ka.
• Juua rohkem vedelikku, sealhulgas vett – okei, peaks veepudeli kaasaskandmise kombe jälle külge harjutama, rohke vee joomine on ju üldse kasulik tegevus
• Füüsiline treening – niisiis veel üks argument peale vedelate lihaste – peab vist tõesti hakkama tõsisemalt mingi trenni peale mõtlema.
• Massaaž ja füsioteraapia protseduurid – massaaž on ju iseenesest ülimõnus asi, aga ma ei tea küll, millal ma nii rikkaks saan, et selle eest maksta jõuaksin.
• Magada tuleks kõrgema peaalusega, paras on padi, millele pea toetub 20-kraadise nurga all – kas ma pean nüüd malli võtma või? Väga madala padjaga on sitt magada küll.
• Vereringet parandavad spetsiaalsed sukad ja sukkpüksid – kuna ma kannan sukki üldse väga harva ja need on ilmselt ka tavalisest kallimad, läheb see esialgu massaažiga ühte nimekirja.

Foorumites tuustides leidsin veel hulganisti huvitavaid soovitusi. Näiteks igal hommikul tassi kohvi joomine pidavat hea olema. Kohv mulle iseenesest ju täitsa maitseb, aga mu kohvijoomise sagedus on võrdelises seoses ilmaga – praegu ei joo ma kohvi praktiliselt üldse, aga talvel reeglina iga päev. Mida külmem, seda rohkem.

Veel võiks juua veini või konjakit, aga need jätan küll esialgu vahele, eriti viimase.

Lühidalt peaksin lihtsalt palju sööma, jooma ja liigutama. Vihastamine pidavat kah hea olema 😀

Eks ma siis üritan tervislikumalt elama hakata!