Alustame kõige üldisemast, palju aastas üldse toidule kulus. Väljas söömise jaoks on mul eraldi kategooria, nii et toon siin mõlemad kõrvuti ära.
Alates 2022 hakkasin tegema statistikat ka selle kohta, kui palju ostetud toidust oli aegumas või soodushinnaga.
Rääkides poodidest, kust me põhiliselt süüa ostame, paar ülevaadet allpool – klikkides tulevad suuremalt lahti.
Selleks, et oleks päriselt aru saada, kuidas ma toidukraami kategooriatesse paigutan, peate ära ootama, kuni ma hakkan toidugruppe “lahti kirjutama” – ja see võib võtta määramatu aja, nagu mul läks ligi kuu, et tänase postituse jaoks info kolme aasta failidest kokku panna 😀 Sest näiteks on mul kategooria piimatooted, aga jogurti, kohukesed ja muu taolise kraami panen maiustuste alla 😛 Mingi üldist sorti ülevaate aga saab siit kätte.
Kuna mind huvitas väga just see, kui palju õnnestub osta viimase päeva / parim enne pakkumistega, siis tegin eraldi tabeli, kus järjestasin toidugrupid just selle alusel.
2021 oli kodukontori ja koroona-aasta – siis käisime palju kodulähedastes poodides ja ei olnud veel teadlikku 50% toodete tarbimist. Samuti, jäädes juurdlema, miks pagana päralt ostsime me 2021 kolm korda rohkem mune kui järgmised aastad, leidsin ka vastuse – siis tegime inglise hommikusööki üsna regulaarselt, tomatikastmes ubade koguse järgi arvutades ca 30 nädalavahetusel. Aastaid tegime inglise hommikusööki pea igal nädalavahetusel ja siis mingi hetk sai küllalt. Nüüd teeme harvemini. Korra paari kuu jooksul ehk.
Alkoholi puhul – 2021 ei tohtinud Kaaslane juua ei veini ega õlut, üldse jõime tavapärasest vähem. 2022 oli ilmselt selline keskmine aasta. 2023 ei saanud meist alkohoolikuid, vaid Kaaslane tellis üsna aasta lõpus ühest e-poest 70% allahindluse ajal varusid 😀 Ma ausalt arvan, et sel aastal pole vaja gini ega veini üldse juurde osta, kapp on täis. Ärge palun kommenteerige Kaaslase varumisvajadust, ma olen küll igati seda meelt, et kui tegu on asjadega, mida regulaarselt tarbime, siis võiks neid soodukate ajal rohkem osta, aga küsimus on selles, kui palju 😛 Igal juhul olen väga tänulik selle eest, et mina ei pea alkoholi varumisele mõtlema.
Panin tooniku ka alkoholi alla – liitreid kokku arvutades jätsin välja, hinna koguarvestuses on sees.
Nagu te näete, siis väljas käies me praktiliselt ei joo… Viimased kolm aastat siis igal aastal üks selline koos väljas käimine, kus mõlemad jõime ühe kokteili, eelmisel aastal ma käisin lisaks sõbrannadega erinevatel üritustel ja nädalavahetuste reisidel, kus ma kokku tarbisin, haha, tervelt viis kokteili 😀
Üleüldises plaanis on väljas söömise ja alkoholi tarbimise pealt kõige lihtsam kokku hoida ja sõpradega on kodus ka väga mõnus jutustada. Nii ma siis katsun leida tasakaalu – kui ikka tahan väljas süüa/juua (eriti reisil, teises linnas jne), siis seda ka teen, aga enamasti eelistan igal võimalusel pigem koduseid istumisi.
Ma rohkem vist ei oska midagi kirjutada. Küsige, kui tahate. Ja taas kord – ei ole vaja mainida, et ma olen segane – ma tean seda isegi. Inimesel peavad hobid olema 😀
Munade tarbimise muutuse seletasid lahti, aga mis selle leiva-saia tarbimisega juhtus? Kas 2021 küpsetasid ise pigem ja edaspidi enam mitte? Päris suur muutus 🙂
Ise küsid – ise vastad 😀 Sinu teooria saab kinnitust, kui vaatad kuivainete rida – 2021 on number tunduvalt suurem 😀 Ma kusjuures panin seda tähele ja mõtlesin koos munade ja inglise hommikusöögiga ära mainida, aga lõpuks ununes. Ma ju pikki aastaid küpsetasin ise leiba, aga mingi hetk lapsed hakkasid virisema, et neile seemneleib ei meeldi ja… Kahele ma enam ei viitsinud.
Ei leidnud nuppu kuhu oma komm eraldi jätta, läheb vastusena sinu oma taha. Ma ka fännan statistikat aga nii pedantselt ei suudaks ühelgi alal teha. Kõige parem mul jooksustatistika (aktiivsus) sest piisab kella peale lülitamisest, äpp teeb kõik muu.
Toitumise juures ei oska summade koha pealt üldse kaasa rääkida, lihtsalt lähen ja ostan, mida isutab, mida vaja ja mida kaasa käsib. Hindade puhul jälgin ikka soodukaid aga spetsiaalselt ei viitsi enam teise poodi minna kui seal odavam (on muidugi erandeid), mu aeg enamasti kallim kui saavutatav kokkuhoid. Kanadas kipub ka olema selline värk, et aegumas asjad on tihtipeale aegunud välimuse ja maitsega. Parem söön poole vähem täishinnaga värsket, kui peaks raha kokku hoidma. Eestis seevastu näiteks saiakeste pirukaletis olin pidev hilisõhtune külaline, hommikuks saiake kohvi kõrvale valmis ostetud niikuinii eelmisel päeval, kes viitsib enne hommikukohvi poodi minna?
Tootekategooriate alusel ei riski kunagi aeguvaid liha, kala, piimatooteid või valmistoitu osta. Maiuste puhul ei näe probleemi, puuvilju vanasti vahel ostsin (aeguv banaan maitsvam kui roheline), enam suurt mitte. Mu asukoht mõjutab muidugi valikuid.
Ma olen korduvalt mõelnud, et kui peaks mingi sooduka pärast ekstra kuskile kaugemale minema, siis küll ei viitsiks… Meil on selles mõttes ülimugav, et kõik poed jäävad suht tee peale – käime pärast tööd läbi kord ühest, kord teisest. Ilmselgelt hoiaks aega kokku, kui korra nädalas kõik korraga ära osta või veel parem, e-poest tellida, aga… Pean tunnistama, et mulle meeldib poes käia 😀 Just niiviisi möödaminnes pärast tööpäeva lõppu, seega ma ei pea seda raisatud ajaks. Ja muidugi see kollaste siltide otsimine on pisut nagu aardejaht, mis tekitab hasarti. Mul ei ole ei liha, piimatoodete ega valmistoiduga absoluutselt halbu kogemusi olnud – need on kõik korralikult pakendatud ja säilivad mitu päeva üle aja. Lahtise leti soe toit näeb küll õhtuks halb välja, seda ei osta. Värske kraam on tihti kole, sel juhul ilmselgelt ei osta – aga teinekord jällegi saab vaimustavalt küpseid vilju. Leiba-saia me nagunii röstime… Kui tahan värsket saia, siis selleks on sügavkülmas ciabatta, mille saab ahju panna 🙂 Eks ma ilmselt analüüsin kõike põhjalikumalt, kui toidugruppidest eraldi kirjutan.
Seda ka et alko osas kulub mul kõige muu peale vähem, kuid õllega teen selle puudujäägi tasa. Lambist pakuks 100-150 liitrit õltsi aastas, absoluutne enamus sellest sojaperioodil.
Kust sa joodavat veini sellise hinnaga, 5 Eur liiter, ostad???
Aga äkki meil on lihtsalt odav maitse? 😀 😀 😀 See oli nali, vist… Kindel on see, et mul ei ole ülimalt rafineeritud maitse, ma selline lihtne inimene 😀 Ei kannata ei liiga magusat ega haput, eelistan maheda maitsega kuivi veine. Mina pole viis aastat veini ostnud, Kaaslast huvitab see teema rohkem, tal on Vivino äpp, kust ta enne ostmist hinnanguid vaatab ja ka oma hindeid jätab. Ostame enamasti tavapoodidest koos toiduga, aga millalgi eelmisel aastal avastas Kaaslane e-poe, mis teeb aeg-ajalt 70% allahindlusi, sealt on ta siis tellinud igasugu põnevaid veine ja eri maitsetega gine, nii et kapp on pungil…
Tähelepanu, tegemist on alkoholireklaamiga 😀 Aga oma blogis, ma eeldan, et võib? 😀 https://prikeshop.ee/et/
Veini maitse kostab meil sarnane. Tänud, kui Eestisse satun vaatan kindlasti üle. Praegu linki vaadates ajaks ilmaasjata suu vett jooksma 😉
Jaa ma tean et ma vastan miljon aastat hiljem. Ma loen nüüd järgi kuna vahapeal tuli elu ette 😀
UKs on palju häid variante et odavamalt süüa kokku osta ja kui jääkapis ruumi, siis see on väga kasuks. On selline asi nagu Too good to go kuhu poed end kirja panevad ja päeva lõpuks alles asjad odavalt ära müüvad. Umbes sedasi et võid viieka eest banaanikasti täie toitu saada. Miinus? See on väga loto. Vahel on väga hea, vahel on asjad mille puhul peaks peale maksma et neid ise ostaks.
Lisaks Olio kus vabatahtlikud poest päeva lõpus asju saavad ja neid täita edasi jagavad.
Meie linnas ka üks surplus kaupade pood kuhu poed oma liigset kaupa või valesti kaalutud kaupa müüvad ja sealt ikka väga odavalt saab osta. Muidugi see kõik vajab planeerimist ja hästi palju vedamist. Lisaks siis see standard alla hinnatud kollased sildid õhtul poes. Aga kui on võimalust siis see teeb palju soodsamaks. Kuid siis ei tee menüüd soovide järgi vaid selle järgi mida poest skoorid
Jumal tänatud, et ma aastaid tagasi exeldamise lõpetasin, muidu oleksin siiamaale jõudnud nagu sina 😀 Aga nüüd saan sinu tabeleid vaadates selle kord 10 aasta jooksul rahulduse kätte – muljetavaldav! Lähen köhin nüüd eemal ja mõtlen, mida exeldada saaks 😀 😀