…ehk järjekordne tõestus sellest, et alkohol on kurjast.
Igakülgselt varustatuna läksime laupäeva õhtul Märjamaa bussi peale. Krista pidi meile bussijaama vastu tulema.
Kuna Noorsoolikas on alkovaba üritus, mõtlesime bussis ära hävitada ühe 1,5-liitrise mustika Fizzi. Kuivõrd siider ju niisama pähe ei hakka, tuli sinna sisse ka veidi vägijooki kallata. Alles bussis hakkasime mõtlema, kas kogu seda jooki veidike palju ei saanud.
No natukene vist sai.
Kui Krista helistas ja küsis, kus me oleme, sai ta vastuseks: vasakul on männid ja paremal on suur Fizz, mis on viinaga segatud. Tahad veel midagi teada? (ta ei tahtnud…)
Kui me kohale jõudsime, ei olnud pudel veel tühi. Korralike inimestena mõtlesime joogi siiski lõpuni juua ja suundusime keskväljakule seda tegema. Krista oli ka korralik ja aitas meid.
Kui pudel tühjaks sai, mõtlesime, et võiks veel ühe siidri juua. Mõeldud, tehtud.
Selle aja peale oli kell juba päris palju saanud. Krista arvas, et tal pole enam mõtet korraks sisse tulla. Selle peale leidis Tarmo, et milleks üldse minna – väljas on ju nii mõnus. Oli tõesti!
Niisiis läks Krista koju jakki tooma ja meie ostsime veel siidrit. Süüa ostsime ka seekord. Vorstileti tädilt sai küsitud äärmiselt geniaalne küsimus: kas need grillvorstid kõlbavad grillimata ka süüa?
Ma usun, et tädil oli päeva lõpuks igasugustest noortest suht siiber.
Ahhaa, tuleb meelde, et poes nägin Priitu, kes ostis õlut. Tema suhtumine asjasse oli järgmine: “Mis noorsoolikas? Jalgpall on!”
Njah.
Ja nii me rääkisimegi Kristaga peaaegu keskkööni juttu. Siis läks tema koju, meie panime oma telgi suht suvalises kohas püsti ja läksime magama.
Aga chill oli. Väga chill.
Järgmisel aastal katsume sisse ka jõuda!