Okei, isegi mitte päris aasta, vaid veidi alla 11 kuu – nii kaua läks aega, et oodata ära fotokas, mis on igas mõttes nii hea, et ma seda osta tahaks: Casio Exilim EX-Z60.
Minu nõudmised olid vähemalt 6MP, 2,5″ ekraan, muidugi kiirus ja kvaliteetsed pildid ning välimuselt väike, nunnu, mati pinnaga ja ilusat värvi – hõbedane on nii igav! Naiste värk, noh :P Ja olgem ausad – kõike muud peale värvi leidus algusest peale… Aga jõudsin ära oodata ka selle punase kaunitari.
Tegime Murakaga proovipilte ning võrdluses minu kahe teise lemmiku Canon Ixus 60 ja Pentax M10-ga olid Casio pildid isegi paremad. Samuti oli see mudel parem teistest (ja kallimatest) Casio omadest.
Niisiis kvaliteetne, väike, meeletult kena välimusega, istub (erinevalt paljudest teistest nii väikestest fotokatest) mul käes nagu valatult, nupud ja menüü on jube lihtsad ja loogilised, 3:2 pilte saab teha, isegi ilusa koti leidsin (ja uskuge mind, mu maitse on ikka väga nõudlik) – ainus kott, mis kogu laialdasest valikust mulle üldse tõeliselt meeldis, sobis juhtumisi ideaalselt, mustast nahast ja punaste õmblustega. Stiilne!
Soodsalt sain ka – tööst on ikka kasu!
Ma olen vaimustuses!
3 Responses to “Ainult aasta läkski”
Leave a Reply
This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.
[…] oma fotokaga olen siiani julmalt rahul. See on lihtsalt nii väike ja nii nunnu. Ja teeb seebika kohta piisavalt […]
[…] Pärnus polevatki ja ma nagunii ei elaks mitut nädalat ilma fotokata üle. Ma armastasin oma punast nunnut, aga on vist aeg tal minna lasta… Viis aastat on ta mind ustavalt teeninud, teinud tuhandeid […]
[…] vanal truul Casiol oli algusest peale sätitud piltide külgede suhe 2:3 peale – no teadagi, ikka sellepärast, […]